TUVASTADA tükk tehnikat

[jäääär]

See kollane on hoopis pealmine rooste.
Keevitus rant jookseb äärt mööda.

[ugandiklubi]

Ja on seal ka mingit värvi näha ja kas see plaat on nagu pooleks murdunud

[jäääär]

Ja on seal ka mingit värvi näha ja kas see plaat on nagu pooleks murdunud

Näha on et see detail on keevitusest ära murdunud.
Mingit värvi kül seal näha ei ole.
See oli sügaval maa sees.

[fossiil]

Hmmm......, no paras pähkel - MK-IV raam on jah, peale selle veel kaks ava, üks sobiks hästi ventilaatorile, teine kas periskoopilise sihiku võis siis panoraami jaoks. MK-IV osutab, et antud tükk paiknes algselt horisontaalselt, st. oli mingi soomustatud asjanduse lagi või selle segment. Aga see riivi või käepideme kujuline asjandus MK-IV kõrval paneb mõtlema...., perimeetril olev rant näitab, et tükk oli seda mööda seinte külge kinni keevitatud. Vene soomusasjandustele ilmusid MK-IV tüüpi periskoobid kusagil 43 aasta lõpus, need vehiti 1:1 inglaste pealt maha.
Võimalik, et kui ükskord saab näha ka teist külge, tuleb selgus, esialgu pakuks et tegemist on mingi soomustatud punkri lae osaga - ühegi tanki kukile ei tundu see sobivat.

[malox]

Leidsin järvest maskiga snorgeldades mingisuguse roomiku ratta, mis sai sealt köie ja dsiibiga välja tiritud. Oskab keegi täpsemalt öelda, mis masinale see kuuluda võis?
http://www.album.ee/?o=316901737

[ugandiklubi]

[ugandiklubi]

uuriks veel kas see asi on korralikult töödeldud vöi robustselt välja lõigatud ja kas keevitus on näiteks ületsinkitud .

[jäääär]

uuriks veel kas see asi on korralikult töödeldud vöi robustselt välja lõigatud ja kas keevitus on näiteks ületsinkitud .

Kui päris ausalt öelda siis põhjalikult ei ole veel uurinud aga keevitus äär oli küllaltki karvane (Arvan, et on plahvatusega küljest rebind). Tsinkimise külje pealt ei oska öelda aga kui labidaga korra mööda rauda tõmmata, on kohe haljas! Asi tuleb ikkagi teisele küljele keerata, ehk siis saab sotti,võibolla on teiselpool veel mingeid vidinaid!.

[malox]

Selge, tänan!

[fossiil]

Nonii, tundub et tunneli otsast hakkab veits nagu valgust paistma , ugandiklubiga just arutame asja - ta pakkus välja, et see võiks olla IS-1 torni lae esimene segment. Vaatasin ja võrdlesin - ja esmapilgul tundub et ta pani peaaegu et kümnesse - kuju ja suuruse poolest nagu sobiks, kuigi IS- 2 torni peale, sellel masinal hakati 44 aasta juulist kasutama periskoopilise sihiku asemel teleskoopilist, see "riiv" MK-IV kõrval ongi siis sihiku okulaari poolne riputuskronstein.
Ainult et veidi selgust oleks vaja - mind häirib plaadi paksus - IS-2 lagi on 30 mm paksune, kas see 35 mm on väga täpselt mõõdetud? Sama küsimus käib ka plaadi pikkuse ja laiuse kohta - IS-2 sama tükk on ligiläheduselt 1715x822 mm - et kui täpselt on ka need mõõdud võetud?
Kuigi suurem paksus keskmise augu kohal sobib jälle hästi - sellel aval on arvatavasti väljaspoole keevitatud võru ventilaatori kaitseks, mida omakorda katab nelja väljalõikega sfääriline kuppel(juhul kui see pole plahvatusega küljest lennanud).

Üks MK-IV raam on fotol kenasti puhtaks tehtud, juhul kui hakkame seda tükki siiski IS-2 kukile seadma, siis see teisel pool äärmine ava peaks peitma endas samasugust raami - on see nii?
Ja veel - see sisemine rebenenud keevisõmblus on kenasti näha, kas välimine serv on ka ümberringi samasuguse (ainult et veidi paksema) rebenenud õmblusega ääriststud?

Nüüd veidi soomusterasest ja selle keevitamisest - tegemist on legeeritud terasega, mistõttu see eriti ei roosteta, kerge kihi võtab ajapikku peale küll, kuid vähimagi kriimustamise korral läigib haljalt. Keevitustega on sama lugu - elektroodide koostis on ligilähedane roostevabadele elektroodidele, keevisõmblused tavaliselt rooste ei lähe, mistõttu võib kergesti jääda mulje et need on töödeldud: tsingitud vm.

[jäääär]

Teie mõõdud lähevad kokku küll ! Mina mõõtsin umbkaudselt sest detail ei ole päris kandiline. Teises ääres oleval aval ei ole küll midagi küljes kuid tundub et on olnud. Välimine keevitusäär on küll sakiline sellepärast ma ei saanudki täpselt mõõta. SUUR TÄNU ET VIITSITE ASJA UURIDA!

[fossiil]

Palun, ainult et tänud delegeerime seekord ugandiklubile
Sellel teisel aval peaks perimeetril olema kuus poldiauku MK-4 raami kinnitamiseks. Tore oleks muidugi, kui sealkandis veel torni fragmente välja tuleks - nende järgi saaks ehk tuvastada valmistajatehase, korpuseid tehti ju kahes eri kohas, torne neljas.

[asjaajaja]

Mulle näidati sellist veoauto esimest poritiiba, arvatavasti ZiS 5 või mõni selle baasil tehtud masin. Poritiiva esimene ots oli värvitud valgeks, sellest veidi kõrgemal suured tähed WH, siis mingid väiksed numbrid (võib olla näiteks 100) ja selle kohal embleem, mis meenutab varre otsas olevat kolmnurkset lippu ja X tähe kujuliselt ristatud kirkat ja labidat (umbes nii paistab). Kas see võib olla tõestuseks, et mõni Saksa ehitus- või inseneriväeosa kasutas transpordivahendina Vene ZiS-i ?

[fossiil]

See et sakslased kasutasid ka vene Zis-e on fakt, mul endalgi mõned fotod kataloogis.

[asjaajaja]

Neid fotosid tahaks küll näha. Üldiselt levitatakse ju arvamust, et sakslased Vene tehnikat ei kasutanud, pidades seda liialt ebatöökindlaks. Samas võib netist massiliselt leida fotosid Saksa sümboolikaga Vene tankidest. Autopark oli sakslastel jah meeletult kirju. Aga ZiS 5 oli minu jaoks küll uudiseks.
Ja veel kord, kes ütleks, mis väeosale eelpool kirjeldatud embleem võis kuuluda? (Tegelikult on mul sellest poritiivast isegi foto, kuigi sealt eriti palju näha pole.)