Võitlusgrupid- paraadüksus või sissid paberil?

[Kapten Trumm]

Kui sirvida raamatut nimega "Sõja tulevik" (mis oli pre-888 Eesti kaitsekontseptsiooni üks alustalasid), siis seal on muide tuleviku sõda kujutletud justnimelt ilma vormi ja sõjaväelise distsipliinita väikeüksuste poolt läbi viiduna. Lihtsalt rakendatud on seda teadmist mitte oma riigi kohta, vaid tulevikusõdadele kolmandates riikides.

Ehk me oleme aktiivselt ja raha säästmata valmistunud viimased aastad sissivastaseks sõjaks (koalitsioonis mõistagi), kuid pole lillegi liigutanud selleks, kuidas seda tulevikusõda Eestis ise pidada.

Ehk meil on muljetavaldav know-how Talibani taktikast ja tehnikast, kuid millegipärast me ei kasuta sellest suurt midagi. Näiteks needsamad IED-d, nende valmistamist massidele ei õpetata ja nende tegemine on analoogselt regulaararmeega vaid pioneeride business. Ometigi võiks iga kaitseliitlane suuta sõjaväljal vedelevast kraamist kiiresti pomme toota ja neid kasutada. Sellist tegevust peatada on pea võimatu, sest see ei toetu millelegi käegakatsutavale. Ei mingeid staape, ladusid ja kolonne, lihtsalt paugud käivad ilma mingi plaani ja juhtimiseta, nö väärtusepõhiselt - vastane saab pomme kogu aeg.

[Juhani Putkinen]

It all depends on who the intended victims are.

Mina isiklikult tean seda lausa suurepäraselt.

Aga ma tean ka seda, et Venemaa püüab kõigest väest tembeltada meie tegevuse terrorismiks. Me annaks selleks väikse põhjuse kui meie ei võitleks Eesti mundris.

No, hea küll pole vaja olla täielik mundri, aga vähemalt mingisugusel laigulisel peaks olema selgelt näha Eesti lipp, või lint Eesti värvidega.

See on ütlematagi selge, et meie tohime rünnata ainult Venemaa sõjalisi objekte. Ka siis kui Venemaa ründab Eesti tsiviilobjekte.

[Juhani Putkinen]

vastane saab pomme kogu aeg

Minu mäletades kindral Tõnisson on omal ajal ütlenud midagi taolist, et vaenlane peab saama paugu iga põõsa tagant.

Nüüdisajal se pauk tähendab külgmiine, suundkildmiine, IEDsid, isamaalisi laenguid, jne.

Minu kindel seisukoht on, et selleks on vaja peale söjatandril vedeleva materjali ka teha natukese ettevalmistusi. Muidugi vaenlase löhkemata mürsust annab ka midagi kasulikku teha - aga endal peab olema varutud vähemalt elektridetonaatoreid.

[kaur3]

No, hea küll pole vaja olla täielik mundri, aga vähemalt mingisugusel laigulisel peaks olema selgelt näha Eesti lipp, või lint Eesti värvidega.

Juhani, kas see mees on Eesti lipuga?



Kas ta on kombatant? Kas ta on terrorist, sest tal ei ole Eesti mundrit, sest me ei tea mis on tema moondamisrõivaste all? Kas Eesti munder on 1990. aastate marliriidest munder, viimane digimustriga munder jne? Libe tee

[Juhani Putkinen]

No, hea küll pole vaja olla täielik mundri, aga vähemalt mingisugusel laigulisel peaks olema selgelt näha Eesti lipp, või lint Eesti värvidega.

Juhani, kas see mees on Eesti lipuga?



Kas ta on kombatant? Kas ta on terrorist, sest tal ei ole Eesti mundrit, sest me ei tea mis on tema moondamisrõivaste all? Kas Eesti munder on 1990. aastate marliriidest munder, viimane digimustriga munder jne? Libe tee

Tal lihtsalt peab olema mingisugune eraldusmärk mis näitab, et ta on Eesti sõdur. Kas või neid samu väikseid lippe, mis praegu kantakse Eesti mundritel.

Meie peame võitlema: "Candida pro causa ense candido" (Marssal Mannerheimi vapil), sellest sõltumata, et Venemaa ja venelased nii EI tee.

[soesilm]

Tänan kaur3. Ma olen kunagi näinud mürgimao ja kägistajamao võitlust. See lõppes nagu sinu klipis. Ja kaalu vahe oli sama.
Trumm - Miks kurat see KRK siis ei tee VG-dele ettevalmistusi, mida "tavalised" sissid teeksid? Vastane teab väga hästi, et kui peksta puruks KRK regulaarüksused, lõpeb ka see sissijant, sest VG-l pole selleks enam toetust, ettevalmistusi ega väljaõpet. Osa neist kindlasti võitleb edasi, aga selle tõhusus saab ettevalmistuste nõrkuse tõttu olema kaheldav. Pole lõhkeainet, pole moona, vastase relvi hästi ei tunne jms.
Mis jant sellega siis oli: KRK-d on ennegi vale lükke teinud -meenutame seda KL maakaitsepataljonide janti, mis on ammu põrunud, kuid millest kuidagi loobuda ei taheta.

[Qtec]

Asjatundmatu tsiviilisikuna 5 kopikat ka siia teemasse...
Ma ei ole kunagi aru saanud sellest sissimise ülistamisest. Mis USA vastu toimib, toob minu arust Venemaa suguse vaenlase puhul endaga kaasa vaid valimatu terrori tsiviilelanike suhtes.
Milleks meile paljukiidetud ning arengukavades nii tugevasti rõhutatud eelhoiatussüsteemid, kui sellegipoolest taandub kogu võimekus (kui piisavalt kiiresti ja piisavalt palju abi õigel ajal kohale ei jõua) parimal juhul sissimiseks meie oma kodumaa pinnal ning ainuma brigaadi taganemiseks lestade juurde Väinamerre/lestade juurde Tallinna lahte?
Mida suudavad vähesed jõud kitsaskohtades palju suuremate jõudude vastu oskuslikult tegutsedes korda saata, on Termopüülidest saadik läbi pea kõikide sõdade meile lugematult kordi näidanud ajalugu. Meil aga räägitakse vaid Tallinna alla taganemisest ning sissimisest tagalas. Mis sest, et see toob pigem endaga kaasa rindejoone pikenemise ja/või enda sulgemise kotti, mille iga punkti on vastasel väga mugav raskerelvadega tümitada. Seda samal ajal, kui mujal Eestis toimuvad "terrorismi" ja "bandiitide" vastased operatsioonid. Seda hoolimata sellest, kas bandiitidel on märgistusega vorm seljas või mitte.
Selle peale tuleb meelde kaasfoorumlase Trolli aliase juurde kuuluv ütlus:"Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!"

[Kapten Trumm]

II Maailmasõja lahingud Eestis näitasid, et ainus strateegiline kitsaskoht on Sinimägede "maakitsus", mille pidamine eeldab seda, et Pihkva järve ja Läti vahel asi suletud on. Läti armee võimekus piiri hoida peaks ju meil hästi teada olema - hoitakse ehk Riia piiri.

Kui see maakitsus langes Lõuna-Eesti sissemurde pärast, siis järgmine koht, kus Punaarmee pidama saadi oli alles Sõrve säärel olev kitsuses. Ülejäänud Mandri-Eesti oli lihtsalt üks operatiivavarus, kus pikemaks ajaks vastast saksa vägede seisma panna ei õnnestunud.

1941, kui rinne tuli teiselt poolt ja paraleelselt läks teispool Peipsit, ei tekkinudki Mandri-Eestis mingeid kitsusi, ainus maismaa kitsaskoht, kus mõneks ajaks sakslased toppasid, oli seesama Sõrve säär. 1941 oli ka muid põhjuseid, aga mingit vältimatut kitsaskohta, kus venelased oleks lihtsalt massiga sakslased seisma pannud, ju tegelikult ei olnud.

[kaur3]

Qtec, mina isiklikult olen oma kirjadega proovinud taganeda Juhani klassikalisest sissimisest, mis seisneb esimeses järjekorras miinide panemises ja teises järjekorras koondatud tegutsemises. Ma ei taha rääkida ka partisanidest, vastupanuvõitlejatest jne. Ma tahan rääkida EKJ, mis on lihtsalt natuke teisiti organiseeritud. Mina olen proovinud välja pakkuda meie tänasele seisule vastavat lahendust. Tänane seis on see, et rahuajal suudavad tegutseda üsna väikesed üksused (ja nii viimased 20 a). Kui midagi lendab propellerisse, siis suudavad koos tegutseda veel väiksemad üksused. Kui neid väikeseid üksuseid on palju, ja nagu laulis Aatomik "Päeval paistab päike, öösel kumab kuu, ise olen väike, kuid mu jõud on suur!" siis saab ikka kurja teha küllaga. Kuidas ma seda ette kujutan, sellest on siin teemas kirjutatud palju.

[Qtec]

Lõuna pool mõtle juutide peale Kapten Trumm, juutide peale...

Kaur, ma olen ka mõelnud sinu soovituste peale ja lugenud ka materjale. Minu arust olekski lahenduseks see, kui me suudame juurutada sinu süsteemi suuremas struktuuris. St. meil on brigaadid koos brigaadide kõigi elementidega, kuid selle asemel, et kogu juhtimine on tsentraliseeritud on ta vaid koordineeritud brigaadi tasemel üldiste suundade andmisega. Ehk siis, selle asemel, et kopeerime tänapäeva või eilse päeva suurt armeed, liigume koheselt nende armeede homse päeva püüdluste poole, kus reaalne juhtimine on toodud alla kuni ükskikvõitleja tasemeneni koos vastavate tänapäevaste sidelahendustega. See tähendab väikeüksuste suuremat autonoomsust ning ka vastavat varustust ja relvastust ja ka vastavat strateegiat ning taktikat.
Mis puudutab aga tänase süsteemi tuunimist, siis arvan, et see on asjatu aja ja ressursi kulu ning reaalselt kaitsevõimekuse tõusu efekti ei anna. Pigem saab see olla stardipakuks ning eeldadagi, et lähima aasta jooksul loome uue reaalsusele vastava doktriini, strateegia ja taktika ning lähima 5-10 aasta jooksul restruktrureerime ning ehitame üles vastava kaitsevõimekuse. Siinkohal tekib muidugi õigustatud küsimused doktriini ja miljon teist veel taktika ja strateegia kohta... aga selleks on meil tervelt 5 brigaadikindralit ja veel rohkem kolonele:) Nii kaua aga loodame, et keegi meie kaitsevõimekust reaalselt proovima ei hakka, mis vist ei erine väga palju praegusest olukorrast...
Aga ma liiga diletant sellisel alal, et siin suuremalt sõna võtta nii, et jään huviga targemate mõtteid lugema.

[Kapten Trumm]

Kpt Toomse kirjutas oma blogis:

Olles realistid, peavad kaitseplaneerijad mõistma, et me ei saa oma soomusbrigaadi ja maakaitsepataljonidega igavesti viivitada. Nende kontseptsioonid tuleks üles ehitada nii, et nad on klassikalistes ülesannetes vaid piiratud aja, samas säästes oma jõude. Kui ilmneb, et abijõude ei saabu mõistlikus ajaraamis, peavad kõik sõjalised jõud transformeeruma sissideks ja asuma tegutsema eelnevalt kokkulepitud vastutusaladel üle terve maa. Ettevalmistatud süsteem, ehk siis plaan B. Juhtroll siin peaks olema just Kaitseliidul ja eriti tema võitlusgruppidel, kes peaks jääma agressiivsesse sissirolli vastase tagalas juba sõja puhkemise algusest, muutes nii keeruliseks pealetungiva vastase logistika ja juhtimise esimesest sõjapäevast alates. See võikski olla KL võitlusgruppide peamine eesmärk – vaba jaht oma määratud territooriumil vastase „pehmete sihtmärkide“ vastu. Regulaarvägede konventsionaalsete operatsioonide ratsionaalsuse lõppemisel võiks väed laiali „pudeneda“ ja planeeritud ning ettevalmistatud korras liituda juba tegutsevate võitlusgruppidega jätkamaks võitlust mittekonventsionaalselt. Sellise kontseptsiooni olemasolu iseenesest on juba tugev heidutus konventsionaalse rünnaku vastu, sest ka vastane on realist ja kalkuleerib alati, kas oodatav tulu ületab kahju.

Vaidleks kpt Toomsele vastu ainult selles osas, miks juhtroll peaks olema võitlusgruppidel? Miks mitte KL-l tervikuna? Kui juhtroll on 50 mehel (2,5%) 2000-sest malevast, on midagi väga viltu. Samal ajal mängib ülejäänud (enamus, kulutades enamuse ressursse) seltskond regulaararmeed, mõistagi kaheldava efektiga. Sisekaitseüksused ehk tagalavalve on iseenesestmõistetav. Aga lahingkompaniid ja maakaitsepataljonid, kes ei saa mingit spetsiifilist väljaõpet sissivõitluseks?

Lihtsalt hübriidsõja pidamise võime nõuab esmalt meie kaitsemõtlemise transformatsiooni. Tuleb mõelda väljaspool kasti, mitte haliseda 5. artiklist.
Võib-olla pole juhtkond sellest huvitatud - et kultuuriväärtused ei häviks (spekuleerin)? Ja üle saada kinnisideest, et NATO-s kahtlemine on kuritegu.

[kaur3]

Trumm:

Ja üle saada kinnisideest, et NATO-s kahtlemine on kuritegu.

Toomse:

Kui ilmneb, et abijõude ei saabu mõistlikus ajaraamis

Sõjalise kaitse arengukava:

Eesti esmane iseseisev kaitsevõime

Eesti esmane iseseisev kaitsevõime moodustab sõjaliste võimete kogumi, mis toetab NATO kollektiivse kaitse mehhanismi käivitamist. NATO liikmena ei pea Eesti kõiki sõjalisi võimeid iseseisvalt välja arendama, mistõttu on Eesti huvides tagada teatud riigikaitseks ja heidutuseks vajalikud, kuid Eesti jaoks iseseisvalt saavutamatud võimed läbi koostöö NATO liitlastega.

Esmane iseseisev kaitsevõime peab kiire sõjalise reaktsiooniga tagama riigi sõjalise kaitse ning põhieeldused kollektiivkaitse rakendumiseks ka olukorras, kus ülekaalukate jõududega rünnak on toimunud ootamatult. Selleks tagab Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu ning nende tegevust toetavate asutuste ja organisatsioonide asjakohase väljaõppe ning kindlustab ressursside otstarbeka kasutamise.

Kui Toomse kahtleb, siis kahtleb ka ametlik dokument. Lahendusi nähakse lihtsalt natuke erinevalt

[TTA]

II Maailmasõja lahingud Eestis näitasid, et ainus strateegiline kitsaskoht on Sinimägede "maakitsus", mille pidamine eeldab seda, et Pihkva järve ja Läti vahel asi suletud on. Läti armee võimekus piiri hoida peaks ju meil hästi teada olema - hoitakse ehk Riia piiri.

Kui see maakitsus langes Lõuna-Eesti sissemurde pärast, siis järgmine koht, kus Punaarmee pidama saadi oli alles Sõrve säärel olev kitsuses. Ülejäänud Mandri-Eesti oli lihtsalt üks operatiivavarus, kus pikemaks ajaks vastast saksa vägede seisma panna ei õnnestunud.

No kuule, Punaarmee peatati siiski ju Väike Emajõe-Võrtsjärve-Emajõe joonel, ja päris pikalt.

1941, kui rinne tuli teiselt poolt ja paraleelselt läks teispool Peipsit, ei tekkinudki Mandri-Eestis mingeid kitsusi, ainus maismaa kitsaskoht, kus mõneks ajaks sakslased toppasid, oli seesama Sõrve säär. 1941 oli ka muid põhjuseid, aga mingit vältimatut kitsaskohta, kus venelased oleks lihtsalt massiga sakslased seisma pannud, ju tegelikult ei olnud.

Punaarmee pidas Pärnu-Emajõe joonel vastu 12 päeva, tolle aja kohta täiesti erakordne saavutus, eriti kui arvestada eestisse taandunud 8. armee seisukorda ja metsavendade tegevust.

[Kapten Trumm]

Esmane iseseisev kaitsevõime peab kiire sõjalise reaktsiooniga tagama riigi sõjalise kaitse ning põhieeldused kollektiivkaitse rakendumiseks ka olukorras, kus ülekaalukate jõududega rünnak on toimunud ootamatult. Selleks tagab Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu ning nende tegevust toetavate asutuste ja organisatsioonide asjakohase väljaõppe ning kindlustab ressursside otstarbeka kasutamise.

Ametlik dokument on tüüpiline "tsiviilharidusega julgeolekuarhitektide" (Hvostovi termin - mulle meeldib ) üllitis.

Seda lauset võib üsna üheselt lugeda nii, et esmast kaitsevõimet on vaja üllatusrünnaku vastu, muul juhul NATO reageerib, tekitab siia sõjalise heidutuse ja asi korras.

Mis aga saab siis (Toomse: plaan B), kui NATO väed on hõivatud kuskil kolmandas kohas (nt lahvatanud sõjas Iraaniga) ja idanaaber eskaleerib varjamatult pingeid ja valmistub kasutama ära soodsat sõjalist olukorda? Kuidas pidada vastu nt 60-90 päeva? Venelased edenesid Gruusias 10-15 km päevas, samas tempos kulub Luhamaalt Paldiskini mitte kauem kui 30 päeva. Mis saab 31. päevast edasi, kas lehvitame valget lippu ja kirjutame alla SRÜ-sse astumise avalduse?

Kui seda arengukava lugeda, siis millised üllatusrünnaku vastased meetmed on kavas?
-luure- ja seiresüsteemid - OK, väga hea (selle lõviosa on vast 2 uut radarit)
-valmisolekuüksusi - ei ole
-kerget võimsat relvastust väikeüksustele - ei ole
-lennuvägi - ei ole, 3 relvastamata kopterit seda ei ole
-keskmaa ÕT - ok, aga väikeses ulatuses, sisulist deterrenti ei ole
-rannakaitse - ei ole
-Kaitseliit - üldine jutt "arendame"....seda on viimased 20 aastat eri suundades "arendatud".

Misasi seda ootamatut rünnakut tõrjub? KL võitlusgrupid AT-4dega? Vähevõitu nagu. Kui ma viimati lugesin avalikke materjale EKV kohta, siis räägiti 16 000 opstruktuuri mehe mobiliseerimisest 90 päevaga (ok, saan aru, tegu oli vist GRU eksitamise katsega). Tänase mobiliseerimisvõimekusega (pataljoni RÕK - probleemid aastast aastasse) saab mobilisatsioonist kaos ja tekib hulk küsitava võitlusvõimega üksusi.

Kokkuvõtvalt võiks ju väita, et SKAK on veits butafooria, mis:
a) ei tegele esmase kaitsevõimega õiges kontekstis - kuni liitlaste reaalse deployment'ini, räägitakse ainult üllatavast rünnakust. Muul juhul eeldatakse vaikimisi (ja ekslikult) absoluutselt liitlaste sekkumist ja eeldatakse, et meil ei tule "on our own hook" vastu panna.
b) ei arenda ka märkimisväärselt üllatusrünnaku vastaseid meetmeid.
20 aastat....20 aastat.....
c) või a) ja b) asemel ajab poliitkorrektset juttu ja omab peidetud agendat (tegelikult arendame küll, aga ei julge öelda) - mis on põhimõtteliselt alusdokumendi puhul vale metoodika.

Tuletan meelde, et EV maksumaksja on riigikaitset finantseerinud hulga miljarditega juba 20 aastat....20 aastat....

[Juhani Putkinen]

Kaitseliit - üldine jutt "arendame"....seda on viimased 20 aastat eri suundades "arendatud".

Algusaastatel KLi ei arendatud.

Aga meestel oli AK-47 ja tsink padruneid kodus (puutumatu tagavara), oli ka tankitõrjerelvi, miine, lõhkeainet, detonaatoreid, jne. Mingisuguseid sidevahendeid oli ja side töötas. Mingisuguseid harjutusi ja õppuseid oli ka.

Meestel oli motivatsioon olemas, rüssädele oleks kindlasti antud valus laks kui nad oleks tunginud üle piiri.

No, nüüd raha on kasutatud päris palju ja on "arendatud". Ei oska ütelda kas tegelik kaitsevõime on paremaks läinud.