Võitlusgrupid- paraadüksus või sissid paberil?

[metsaline]

See sissivärk on väga seksi küll, aga... Sellele eriti loota ei soovitaks... Meie vastane ei saa olema nii viisakas, nagu jänki või britt, et vähemalt "uuritaksegi" tsiviilisikute surma... Kui miski kahtlus on, tõmbavad SU-d õhust, Gradid ja Smertšid maapääl platsi puhtaks... Kes ette jääb, see surma saab... Põhivärk peab sündima kohe... Tänapäeva sõjas on teatavasti ühe sõduri kohta 10 kaamerameest... Loomulikult tuleb metsavendlusega tegelda, kui vastane läbi murd... Kõige suurem probla on aga see, millest Linna Ivo laulis - peatage Lasnamäe... Sääl o niipalju vante, et jätkub terve mede armee jaoks... Suur osa suht noored eru N. liidu sõjaväelased ja nende pojad... Mis te neid haubitsaid ringi panete ümber linna, kui selja tagant võetakse käest... Sorri, ärge pahandage... Aga julge hundi rind on... tina täis...

[Juhani Putkinen]

peatage Lasnamäe... Sääl o niipalju vante, et jätkub terve mede armee jaoks... Suur osa suht noored eru N. liidu sõjaväelased ja nende pojad... Mis te neid haubitsaid ringi panete ümber linna, kui selja tagant võetakse käest.

Loomuliklt nende vantide tõttu on vaja tarvitada adekvaatseid meetmeid. Ka selleks on vaja hoolega valmistuda ette juba rahuajal - nagu sissisõjaks.

[Larry]

Ehhh, metsaline... Sa ju ikka oled lugenud kogu seda teemat siin? Pole selles sissivärgis midagi seksikat, väga raske ja ohtlik töö: tegevus (ülekaaluka) vaenlase poolt kontrollitaval alal ja pidev kontaktioht, puudub tagala, pea kogu varustust tuleb endaga kaasas tassida, puhata saad heal juhul kusagil onnis või talu kuuris, aga pigem oma telkmantli all, jne jne. Ei midagi seksikat mu arust, aga hädavajalik. Miks ma küsisin teema lugemise kohta? Sest siin ju ei esitletagi sissindust kui määravat ja peamist võitlustaktikat, vaid kui toetavat. Keegi ju peab hävitama vaenlase moonavoore ja murendama tema tahet, koguma ja edastama luureinfot. Probleem on, et praegu ei koolitata meil enam sisse ja sissisõjaks ei valmistuta. Kas vaenlase eeldatava brutaalsuse tõttu peaks sissivõitlusest loobuma? Mina nii ei arva, sest vaenlane on meil julm ja hoolimatu nii või teisiti, vahet pole mida me teeme või ei tee. Otse loomulikult peaks võitluse põhiraskust kandma mobiliseeritud EKV oma raskemate relvadega, kuid ka sissid vaenlase tagalas on siinjuures oluline komponent. Mis kohalikesse vantidesse puutub, siis elavad nad peamiselt suurtes linnades. Kes need põhiliselt olid, kes 1994 Groznõis venelaste pommirahes hukkusid? Õige - kohalikud venelased, kel polnud linnast kuhugi minna. Teisisõnu tapavad vantide pommid samahästi ka kohalikke vante kui eestlasi. Ma usun, et politsei on meil piisavalt võimekas, et olukorra eskaleerudes aktiivsemate riigivastastega adekvaatselt tegeleda. Ei maksa arvata, et eriolukorra tingimustes nendega tseremoonitsetakse - kes sabotaazilt- või selle ettevalmistamiselt tabatakse, see ka kohapeal oma kuulsusetu otsa leiab.

[Wrangel]

Ma ei räägiks mitte Eesti kaitse seisukohalt, vaid lahkaks lahti termini kui sellise.

Võitlusgrupi suurus võib olla 1 inimene 10, 100, 1000, 10000 jne. Paljud ei pruugigi teada, et nad on mingi sellise grupi koosseisu arvatud. Tavaliselt ongi isik mitme võitlusgrupi liige samaaegselt, sest ühe suurema võitlusgrupi sisse võib olla arvatud palju väiksemaid ja ka mõni väiksem võib olla korraga mitme suurema grupi osaks arvatud, sest alluvusliin on DÜNAAMILISES muutumises.

Võitlusgrupp iseendast sisaldab selle staabile teada olevate inimeste, tehnika, moona, jne gonglomeraatset kooslust, tsemendiks ongi staap. Selle tegevus lähtub materiaalsetest võimalustest, inimeste võimetest, luurest jne. Kooslus on hinnanguline, see muutub kiiresti ajas. Võitlusgrupi staap võib olla ühe isikuline ja ka kogu inimeste arv võib olla 1; samas võib staabi moodustada brigaadi staap ja gruppi haaratuid eeldatavalt näiteks 3000. Võitlusgrupi olemus avaldub selles millist infot ta oma olemusest, potentsiaalist, jne kohta suudab edastada. Üheks edastamise viisiks on side, kuid siin tihti jääb vastuvõtja hädasse sõnumi sisu analüüsis. Teine viis on reaalse tulemi analüüs.

Kui võitlusgrupp näeb oma võimekuse alusel võimalust vastasele kahju tekitada siis valitakse optimaalne koosseis, moon jne selle ülesande täitmiseks. Uue ülesande seadmisega moodustud (pooldub) senisest grupist uus ja vana grupp omandab uue kvaliteedi, sest lahknenud grupp muutis olukorda. Ühest grupist moodustub sisuliselt 2 uut, millest kumbki peaks oma tegevuse alustamisest soovitavalt märku andma.

Toimub ka gruppide liitumine. Liitunud grupid loovad uue võimekuse, mida kummalgi neil eraldi ei olnud. Selle baasilt saab seada laiemaid eesmärke. Laiemate eesmärkide võimekus loob uue võitlusgrupi.

[Juhani Putkinen]

Laiemate eesmärkide võimekus loob uue võitlusgrupi.

Ma olen nõus Sinu kommentaariga tervikuna - aga mulle meeldiks väga kui selle kuradima "grupi" asemel kasutatakse vanu tuntud nimetusi. See grup võib tõesti olla 1 kuni miljon meest.

Aga kui kasutatakse neid "vananenud" nimetusi nii igaüks saa aru suurusjärgudest.

Jagu - 10 meest;
Rühm - 30 meest;
Kompanii - 100 meest;
Pataljon (juba laiem mõiste) - 400-1000 meest;
Rügement - 3000 meest;
Brigaad ~ 4000 meest;
Diviis 10 000 meest.

Seega võiks põhimõtteliselt olla sissipataljon, mis oleks adminstratiivne moodustis (mitte kunagi ei võitleks tervikuna, aga korraldaks logistikat oma allüksustele).

Sissikompanii võiks võib-olla kunagi tegutseda tervikuna, aga üldiselt mitte.

Sissirühm ka üldiselt tegutseks väiksemate üksustena, aga vajadusel võiks olla koondatud ühe operatsiooni jaoks vähemalt nii, et rühmaülem aktiivselt koordineeriks tegevust.

Sissijagu oleks orgaaniline üksus, mis näiteks teostaks ühe suure varitsuse, aga tihtipeale oleks jagatud teostama kaks erilist varitsust - või teine pooljagu valmistab ette üht varitsust ja teine on teostamas teist varitsust (või puhkamas).

[soesilm]

Võitlusgrupi suurus võib olla 1 inimene 10, 100, 1000, 10000 jne. Paljud ei pruugigi teada, et nad on mingi sellise grupi koosseisu arvatud. Tavaliselt ongi isik mitme võitlusgrupi liige samaaegselt, sest ühe suurema võitlusgrupi sisse võib olla arvatud palju väiksemaid ja ka mõni väiksem võib olla korraga mitme suurema grupi osaks arvatud, sest alluvusliin on DÜNAAMILISES muutumises.

Vot see on juba ühes raamatus olnud ... maakera sees on teine, mis esimesest suurem. Dünaamiliselt muutuv alluvusliin on aga nii geniaalne, et sellest võiks kohe rohkem rääkida
Sel juhul on mul täiesti uus ja ülimalt vaba idee - ärme üldse tee mingeid struktuure. Ärme tee ka mingeid konkreetseid relvahankeid. Valime välja paar tuhat inimest, kellele anname hunniku pappi ja ainuke juhis on: valmistu riigikaitseks! Ja siis valime veel paar tuhat, kellele me ei ütle midagi. Vahendid anname talle viimasel hetkel ja ütleme: sina oled nüüd siss! Kaitse riiki! Vastane oleks täiesti desorienteeritud. Puudub konkreetne struktuur mille vastu võidelda. Iga rünnak on uus (ja huvitav) ja ootamatu ... jne. Ja vastase OODA oleks täiesti sassis. Ta ei suudaks isegi vaatlusest alustada. Sõjakäik eestisse oleks nagu pimedasse koopasse minek kus võib olla kõike, nahkhiirtest loheni!

[kaur3]

Viimastes kirjades kajanud mõtte jätkuks.

Leaderless Resistance.

http://en.wikipedia.org/wiki/Leaderless_resistance

Värske kolumn Sven Ortmannilt.

2010/10/28

Self organization; online gamer clans and Germanic warbands

http://defense-and-freedom.blogspot.com ... l#comments

Ma kujutan ette, et see viimane iseorganiseerumine on täitsa reaalne stsenaarium Eesti üllatusliku ründamise korral. See tuletab ka metsavendade organiseerumist meelde.

[Arnold]

Sel juhul on mul täiesti uus ja ülimalt vaba idee - ärme üldse tee mingeid struktuure. Ärme tee ka mingeid konkreetseid relvahankeid. Valime välja paar tuhat inimest, kellele anname hunniku pappi ja ainuke juhis on: valmistu riigikaitseks! Ja siis valime veel paar tuhat, kellele me ei ütle midagi. Vahendid anname talle viimasel hetkel ja ütleme: sina oled nüüd siss! Kaitse riiki! Vastane oleks täiesti desorienteeritud. Puudub konkreetne struktuur mille vastu võidelda. Iga rünnak on uus (ja huvitav) ja ootamatu ... jne. Ja vastase OODA oleks täiesti sassis. Ta ei suudaks isegi vaatlusest alustada. Sõjakäik eestisse oleks nagu pimedasse koopasse minek kus võib olla kõike, nahkhiirtest loheni!

See kirjeldus sobiks vist Afgaani kohta?

[Heigo]

Kõigepealt võitlusgrupist. Esiteks, kui võitlusgrupi loomise eelduseks on , et sinna värvatakse aktiivsemad, nutikamad ja võimekad kaitseliitlased, siis sellega muudetakse nõrgemaks ülejäänud KL üksusi. Nimelt kaotame värvatute näol potentsiaalsete jaoülemate ja meeskonna ülemate kaadri kellest on üksustes niigi puudu. Teiseks, KL on olemuselt kergejalvägi. Samuti ei ole tõsi, et me ei oska oma jalaväejagudele-rühmadele õpetada varitsuste läbiviimist, TT-relvade ja miinide (vabandust kaitselaengute) kasutamist. Nn sissiüksuse aluseks on eelkõige ikkagi väljaõppinud jalaväeüksus.
Komandaks, kui küsimus on kontseptsioonis, siis see võib olla tõsi, et see puudub. Samas ei ole küsimus mitte tahtmises või mittetahtmises sissiharjutuste korraldmiseks või mittekorraldamiseks vaid tänane Kaitseliidu mudel lihtsalt ei kanna seda välja.

[Juhani Putkinen]

Samas ei ole küsimus mitte tahtmises või mittetahtmises sissiharjutuste korraldmiseks või mittekorraldamiseks vaid tänane Kaitseliidu mudel lihtsalt ei kanna seda välja.

Ausalt öeldes asi on p-ses.

Ka mulle on KLPSi juhtkonna poolt tehtud selgeks, et nad mingit sissiõpet EI korralda. Kui aga mõni malev tahab korraldada nii las korraldab. Kui mõni malev tahab mind kasutada instruktoriks nii las kasutab.

No, see pole minu arust üldse tähtis kes korraldab, ega ka see kes töötab instruktoriks. Oluline on aga see, et seda kuradima sissiväljaõpet on hädasti vaja.

[Juhani Putkinen]

Ma olin täna oma asukoha reservistide koosolekul Soomes.

Oli väga meeldiv kuulda, et sama "Talvesõja vaim" jätkub ikka Soomes edasi.

Üks uus liige esitles end koosolekul. Ta oli lõpetanud oma ajateenistuse mõni kuu tagasi sissiüksuses ja tahab kangesti saada Soome Riigikaitsekõrgkooli õpima. Vahepeal ta aga tahab osaleda näiteks meie poolt korraldatud lahinglaskmistel.

Teine uus liige oli olnud põdrajahil ja oli kuulnud kuidas meie laskmistel tulistati ja tahtis ka liituda seltskonda. Kolmas uus liige oli ka juba ammu olnud ajateenistuses aga ka tahtis midagi uut õppida meie seltskonnas,

Tarbetu jätkada.

Igatahes meie soomlased lööme mättasse vaenlasi ka tulevikus mitte ainult minevikus. Meie korraldame täiesti vabatahtlikult igasuguseid kursuseid (näiteks snaipriks). Mitte keegi ei seda käse ja meie oleme valmis ka maksma oma rahakotist korralike instruktoridele.

[sven]

Wrangel ei kirjeldanud kaitseliidu võitlusgruppi vaid olukorda kus mingi konkreetse ülesande täitmiseks allutatakse ühe juhtimise alla erinevaid üksusi. Kas siis kombineeritakse sobiv koosseis vastavalt vajadusele või improviseeritakse kui kõik on juba tuksis. Nt. Wehrmacht, sõja lõpu poole, kraapis olemasolevate üksuste jäänused kokku, allutas selle mingile juhile ja andis ülesandeks kuskil kaitset pidada, nimetades seda võitlusgrupiks. Nt. "Võitlusgrupp Rebane" Tartu rindel.

Kaitseliidu võitlusgruppide all mõeldakse midagi konkreetsemat. Tegemist on ilmselt sissirühmaga, mida ei julgeta õiget nimepidi nimetada ja seetõttu kutsutakse võitlusgrupiks.

[Wrangel]

"Dünaamiliselt muutuv alluvusliin on aga nii geniaalne, et sellest võiks kohe rohkem rääkida"

Mida see ennast siis kujutab?

See kaasneb tavaliselt olukorraga, kus korralduste andja on teadmata kadunud. Korraldusi hakab jagama tema asetäitja.

Kui on tegu suvalises suunas jooksva kambaga siis neist kõrgema auastnega isik on kohustatud need peatama, tema saab ka KIIRFORMEERIRUD üksuse juhiks. Kui mingi leitnant liitub hiljem siis ta ei võta kohta üle vaid leitnandist saab seeru alluv.

See on näide dünaamilisest alluvusliinist.

[kaur3]

kert122 kirjutas 25.10.

jesss, ja nüüd 30.10 antakse tagasiside, mida kõike me valesti tegime ja miks me ei teinud seda hästi mida meile õpetatud pole ja miks me ei olnud nende ülesannete kõrgusel , mida meile kunagi pandud pole.

Kert, kas üritus toimus ja läksite rahumeelselt laiali? Kas saite aimu, mis teilt tulevikus oodatakse?

[kert122]

saime aimu, ja lõpuks saime ka teada mida vähemalt KRK meilt ootab.
laiali mingi ikkagi rahumeelselt, kuid minu jaoks isiklikult jäi ebakõla õhku, sest tundub et KRK ja KLPS omavad erinevaid seisukohti vist, mis puudutab SA ülesandeid, sest funktsioonikirjeldus, mis olemas on, ei vasta KRK ülema ootustele.