Peeter Suure merekinduse kaart

[Kurjam]

Tekkis küsimus nende liinide kohta mis Astangu ladude territooriumil. Alumisega on selge, see viis tunnelite ette. Mida aga veeti sellel mis oli klindipealsel? Raudteetamm on seal praegugu jälgitav, ehitiste jälgi aga ei paista. Võibolla sealt tekkiski see versioon, et Vääna liin oli kahe rööpapaariga (üks varasem vaidlus siin).

[vax]

Ma arvan, et seal oli lihtsalt ühendus Vääna haruga. Ladudest oli vaja ju kraam sinnakanti ka saada. Ega ometi ei hakatud siis mustamäe kaudu neid ringiga vedama...

Tegin maa-ameti serverist ka väikse pildi Mustamäe rajatistest. Hästi on näha Stollenbau varjend treppide juures, raudtee ja kaks kaponiiri.
Ikkagi, mis silmuse see raudtee seal enne suurt platsi tegi, kas seal võis olla ümberpöörde koht?

[Impiger]

Vax kirjutab:

Edasi võtsin eesmärgiks tuvastada koht, kus sirge trassiga ühineb Astangu liin ning leidsin ka selle. Varem olin otsinud muust pinnasest kõrgemat tammi ja ei tulnud selle peale, et liin kulges hoopis süvendis.

Kunagi ammu, kui otsisin PSM raudteedest järgi jäänut, kerkis mul üles täpselt sama probleem: raudteetamm oli sealkandis hästi jälgitav, siis äkki (Mustamäe haigla suunas) kadus äkki ära. Lõpuks taipasin, et ta oli sealkandis muust maapinnast madalamal. Tundus isegi, et sinnakohta oli kunagi hiljem rajatud vee äravoolu kraav.
Mis puutub "silmusesse", siis, kui ta üldse olemas oli, eks ta võis olla küll tagasipöörde koht.
Muide: mis on Stollenbau varjend? Mina pole sellest midagi kuulnud. Saksa keelest tõlgitult oleks Stollenbau "stollide (maa-aluste käikude) ehitus".

[Kurjam]

Ma arvan, et seal oli lihtsalt ühendus Vääna haruga. Ladudest oli vaja ju kraam sinnakanti ka saada. Ega ometi ei hakatud siis mustamäe kaudu neid ringiga vedama...

Kas see ikka nii lihtne on? Viivad ju mõlemad harud pealiinile Harku jaama juures.

[Wrangel]

See teema siin pani mind mõtlema asja organisatsioonilise poole osas. Kas poleks mitte tark teha nii, et postitatakse oma arvamusi mingi lõigu kohta ja siis arutatakse (miks mitte allteemades) asja üle ja jõutakse mingisugusele kokkuleppele, mida kaardile kanda.

Astangu osas on asjad praegu minuarust segi nagu pudru ja kapsad. Segi on aetud kolme ajastu rajatised (PMK, nn "esimene eesti aeg" ja nõuka).

Minu arvamus:

Ladudest lääne suunas mingit astangu peale liikumist PMK ajal ei olnud, kahel erineval viisil prooviti seda laiarööpmelisega, esimene ebaõnnestus tehnilistel põhjustel teine seetõttu, et laod ise muutusid ebatähtsaks. Battali kaardil on tõus maateest ühel pool vax-il teisel pool. Minuarust kulges tee aga otse kohast 59/23/48-24/38/3 praktiliselt sirgjoones Harku jaama.

Laod ise sisaldasid endas maaaluseid moonaladusid ja maapealseid muu moona (ehitusmaterjalid jne) ladusid. Nende läänepoolses otsas võis olla vagunite ümberkomplekteerimise tarbeks raudteeosa (battal).

Minuarust kulges üks haru täpselt piki Pilgu teed aga mitte sellest eemal. Kohas 59/27/25- 24/28/42 tegi silmusena tagasipäärde sadamasse. Üks osa sellest silmusest on tõstetud merest. Tõusunurga olulisus näitab seda, et ülesmäge läks rong mööda seda, seega koormatult. Mida transporditi? Mina isiklikult sellist sadamat omades teeks kuskile kaldasüvisesse miinilao ja vajadusel veeretaks need kiirelt rongidega sadamasse ja sealt merele. Miks üldse selline suht pikk raudteeliin tehti?

[Wrangel]

Nõmmel kulgenud raudtee osa ma tean pärimust, et see oli Kagu tänaval. Sealt edasi saaks tõmmata sirge Aate tänava kaudu Lootuse tänavale ja sealt punkti X (Hiiu bussipeatusse vabaduse puiesteel). Teine haru matkiks vabaduse pst ja Taara tänavat ning teeks samamoodi lõpus jõnksu punkti X. Kogu see trass on PMK jaoks loogiline: teeb jõnksu kui maarinne liiga lähedale jõuab (Kagu). Hiiu jaamahoone oli maailma suurim kas sealt mitte ei kulgenud siis ka raudtee lõuna suunas punkti X ja sealt hargnedes kahes suunas kindlustas postsiooni vastu raba. Kaevikuliinid on looduses näha ja need on nn "täismõõdus".

[Wrangel]

Teemast väljas aga ajastut ehk ilmestav. Ärge seda kommima hakake, kes tahab tausta saada see kuulaku, ei enamat:

http://www.youtube.com/watch?v=AIBfK6YWsWE

[Impiger]

Wrangel kirjutab PSM raudteest Nõmmel. Seda teemat on siin foorumis varem käsitletud küllaltki põhjalikult.
Soovitan vaadata ka:

http://www.orienteerumine.ee/ajakiri/2006_1.pdf (lk 23)
http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid ... igar:44968

[vax]

Loomulikult, ma ei väidagi, et mul on kaart täpne. See praegune seis on sinna pandud mingi eestiaegse kaardi põhjal, kuid kahjuks ei mäleta, millise.
Astangu reljeefpildid:



Mida mina sealt väljaa loen - maantee kõrval tuleb miski loogeldes klindist üles ning suundub paremale ilmajaama kõrvale...

[vax]

Muide: mis on Stollenbau varjend? Mina pole sellest midagi kuulnud. Saksa keelest tõlgitult oleks Stollenbau "stollide (maa-aluste käikude) ehitus".

Nõnda kutsuti varjendit seda ehitanud vangide poolt. Ehitatud on see Saksa okupatsiooni ajal. Info on pärit ühest eluloost, inimeselt, kes seal vangis istus.

[Wrangel]

See lainena liikuv tee on laiarööpmelise trass, sellel veeti materjali Tähetorni ladudesse. See, et kaevandatud materjal on lihtsalt kõrvale tõstetud on ebaloogiline PMK kontekstis. Ma ei näe põhjust miks peaks üles mäge midagi tirima, samas kui saab rahulikult väikese ringiga asja ära teha.

[vax]

Niisiis, käisin täna Astangu klindipealsel jalutama ning tegin ka mõned pildid.
Esiteks, minu arvates ainuke koht, kust raudtee sai üldse klindipealsele tulla, oli Mäealuse ja Kadaka ristumiskohast piki klindi serva. Paldiski maantee pool puudub selleks igasugune võimalus, tõus on lihtsalt liiga järsk.
Teiseks, Paldiski mantee kõrval looklev "EV aegne laiarööpmeline" on minu arvates jäänud poolikuks. Kanjoni põhi on kohati selleks küll sobiv, kuid mõnes kohas ikka väga ebatasane ja viimistlemata; lisaks ei paista see klindi all kuhugi edasi suunduvat. Kanjoni lõpus on lihtsalt üks kuhjatis ja kõik. Ka kuhjatise taga pole üheski suunas vähimatki jälge raudteetammist.

Kõndisin piki klindi serva ja pildistasin huvitavamaid kohti. Klindi servas on kohati väga huvitavaid ja ilmselgelt tehislikke süvendeid ning valle. Mõnes kohas oli ka paekivist müür laotud. Edasi kõndides leidsin eest kaks betoonist veemahutit, mis võisid olla näiteks tuletõrje otstarbel sinna ehitatud. Sealsamas lähedal oli ka klindi serval veel mingi kindlustus-rajatis, kuid sellest ei olnud suurt midagi mõistlikku järel. Võis näha ka suuri avasid maapinnal, kus pooleliolevad tunnelid olid sisse varisenud.
Lõpuks võtsin endale ülesandeks üles leida ning läbi kõndida raudteetrass. Alustasin kõndimist ojast alates ning kõndisin mööda trassi Paldiski maantee suunas. Nagu siin eelnevalt kirjutati, kulgeski trass suht sirgjooneliselt poolviltu Harku jaama suunas. Kuid kusagil väljaku keskpaigas leidsin veel raudtee kõrvalt mingite ehitiste jäänused. Alles oli veel paekivist laotud kelder ning mingi hoone vundamendid. Kogu krunt oli ümbritsetud paekivist laotud aiaga. Sadakond meetrit edasi oli raudtee kõrval veel mingi hoone varemed. Märkasin veel vundamendi seest üles turritavaid vinkelraudade otsi...
Selleks ajaks oli kaamera aku juba tühi, seega pildile neid ei saanud.
Sinna kanti võiks mingi suurema ekspeditsiooni teha, et kõik huvitav ilusasti üles märkida.

[vax]

Pilte:

[vax]

[vax]