Führeri peakorter Wasserburg Pihkva lähedal?

[Aspelund]

Hundikoopa kohta lugedes sattusin nn führeri peakorterite loetelule, kus meile lähima kohana on mainitud Wasserburg'i Pihkva lähedal.

Juht sinna küll ise ei jõudnud, küll pesitses seal Heeresgruppe Nord juhtkond.

Teab keegi antud paiga koordinaate?

A.

[Lemet]

Järsku see siin abiks?

[Aspelund]

Seda kaarti ma nägin. Ei ole just väga täpne.

A.

[Castellum]

Võib küsida:
http://fortoved.ru
http://rufort.info

või vaadata, kas teema on läbi jooksnud:
www.fortification.ru

Osprey'l on just välja tulemas FOR100. The Fuhrer's Headquarters. Praegu saab juba ette tellida:
www.ospreypublishing.com

[Castellum]

Osprey tõi selle raamatu nüüd müügile:
http://www.ospreypublishing.com/store/T ... 1846035821

[vaimel]

Sain täna Osprey "The Führer's headquarters"-i kätte. Wasserburgi kohta on infot üsna põgusalt. Konkreetse HQ kohta pole ei pilte, plaane, kaarte... on vaid täpike Euroopa kaardil ning ca. pool A4'ja teksti. Samas olen natuke uurinud venelaste foorumeid ja tuvastanud järgmist:

http://fortoved.ru/forum/index.php?t=ms ... rg#msg_544

Olulisem sealt on vast punkri koordinaadid:

57°50'12.31"N
28°15'39.03"E

ps. minu vene keele oskus on väga kehv, seega võib ka vabalt olla, et sain millestki valesti aru, sellest tulenevalt oleks teretulnud kellegi refereering nimetatud saidist.

[Wrangel]

Lühidalt siis ehitati armeegrupp Nord-i tarbeks ümber XIX sajandi mõisakompleks. Tööliste arv on selgelt üle pingutatud. Hoonete puhul pandi üleliigset rõhku kütmisele, kõik hooned (garaaz jne) olid köetavad.

Hitleri punker oli osa kompleksist, see oli 42 ruutmeetri pindalaga, rajamisel kasutati 900 kuupmeetrit betooni. See rajati tavaprojekti alusel kahe ruumilisena, erinevus oli siseviimistluses. Hitler seda kunagi ei külastanud.

[vaimel]

Punker rajati eesmärgiga, et Hitler juhib sealt venelaste suuruselt teise linna langemist. Kuna linn jäi langemata, siis polnud füüreril Pihkva punkrisse ka asja. Köetavast garaažist on Osprey raamatus ka juttu, nimelt olid sakslased hirmul, et masinad ikka karmi talve korral ka käivituks. Betooni kantmeetrite kohta võrdluseks: Riese's valati betooni 3591000 kuupmeetrit.

[Castellum]

Lugu koostatud Läti tegelaste poolt, kes pole ise kohal käinud. Pisut edasi on foorumis kohalike venelaste kriitikat kogu teksti suhtes.

Koht on Snjataja Gora mungaklooster, Pihkvast mõni km allavoolu jõe paremal kaldal. Jõgi teeb seal uhke käänaku, kloostri peakirik on just selle käänaku kohal. Ilus vaade.

1920-30-tel lõhkusid enamlased kirikutunnused maha, alates 1960-test on tasapisi kloostrit taastatud. Klooster ise on keskajast, aga see mungakorpus, millesse Hitleri residents tehti (jõe aarest eemal), võib küll 19. sajandist olla. Tehti ikka suur residents üsna uhke sisekujundusega, osa peenema töö mehi olla ka Eestist toodud. See 42-m2-ne on lihtsalt ilmselt õhukaitsevarjend, väidetavalt tüüpprojekt 102V.

Nii et vist pole nii võimas maa-alune kompleks kui oli "Wehrwolf" Ukrainas, Vinnõtsja lähedal, kus olevat olnud ~poolteisetuhande-ruutmeetrine ja osaliselt kuni 7 korrust maa alla minev kompleks:
http://www.youtube.com/watch?v=BraEcE90 ... r_embedded

ja sissepääsu osa:
http://www.youtube.com/watch?v=N5-Xus3- ... re=related

[Castellum]

On's Osprey raamatus midagi head ja uut ka Vinnytsja (Wehrwolf) ja Smolenski (Bärenhöhle) kohta?

[hillart]

18. novembril 1942. aastal
4 km Pihkvast, Velikaja jõe käärus
Koordinaadid: -
Vastavalt konstruktorite kavatsustele planeeriti vana 19. sajandist pärit mõisahoone alla rajada tüüpprojekti 102V järgi 2-st ruumist koosnev juhtimispunkt. Seda eristas tavapärasest militaarehitisest vaid punkri siseviimistlus ja selle, juba klassikaliseks kujunenud sõjaeelse Westwall´i , kujundus ning laskeavade puudumine koridoride laskesektorites.
Punkri ehituseks kasutati ära 900 m3 betooni. Ehitise baasmõõtmed olid 15,9X12,0m (teistel andmetel 13,6X10,6m) ja sisepinda oli 42 m2.
Krundi üldpindala oli 4 300 m2. Saksa insenerid ilmselt ülehindasid vene pakase toimet ning varustasid punkri 135 keraamilise ESKA-ahjuga, mis olid selleks spetsiaalselt Münchenis valmistatud. Vene talve kardeti sedavõrd, et isegi autopargi keskgaraaž oli köetav ja nähti ette varianti, et seal olevad autod käivituksid igasuguse pakasega väljas.
Erilist tähelepanu pöörati mõisahoone siseviimistlusele, mille elemendid telliti eriti salastatult Eesti tarnijatelt. Näiteks, mõned allikad väidavad, et osad siseseinte viimistluselemendid olid valmistatud kookospalmist.
Punkri elektrivarustuse tagas eraldi alajaam, mis sai voolu Pihkva elektrijaamast spetsiaalse soomuskaabli kaudu. Wehrmachti staap ja maa-alune rajatis olid varustatud telegraafi- ja telefonisidega.
Vesivarustus tuli 50 m3 mahutist, mis tagas kompleksi elulisuse ja tuletõrjesüsteemid. Lähikonnas asusid 2 talumajapidamiseks maskeeritud hoonet, kus asusid päevaste heitvete bioloogilise puhastuse seadmed. Puhastatud vesi lasti tagasi Velikaja jõkke.
Samuti oli kardinaalselt moderniseeritud põhimagistraalilt mõisasse viiv tee (1,4 km). Tolmusest ja auklikust külavaheteest tehti täisväärtuslik maantee. Ka ehitati ümber Pihkva linna poolt Wasserburgi viiv maantee. Mõisa perimeeter ümbritseti kuiva maa poolt 1800m ulatuses okstraattõkkega (Flandria tõke).
Üldiselt oli Wasserburgi ehitusse kaasatud 53 700 töölist ja spetsialisti ning 530 mustatöölist.
Pärast hävitavat kaotust Stalingradi all ja sellele järgnenud rindejoone õgvendamist 1944. aastal, otsustati, arvestades selle füüreri peakorteriks oma asukohast tingituna liigohtlikuks osutumise tõttu, anda kompleks kasutada Armeegrupi „Nord“ staabile. Vastavalt ametlikule teabele pole Führer Wasserburgi mitte kunagi külastanud.

P.S.
Praeguseks on punker jäänud nunnakloostri territooriumile ja need on sinna juurviljakeldri rajanud. Mainitakse, et veel hiljaaegu olid säilunud isegi kompleksi originaalsed terasuksed, kuid – hüperaktiivsed nunnad olla need maha tõstnud ja metalli kokkuostu toimetanud.
Kaheldakse, kas ikka on õige see esialgne info mõisahoone kohta, kui praegu see betoonkompleks (mida selleks peakorteriks peetaksegi) asub hoopistükki 14. Sajandist pärineva nunnakloostri (Snetogorski nunnaklooster) all. Kohalikud aga räägivad mingitest suurtest betoonrajatistest eemalasuva mäe sees?
Äkki on tegelik fuhreri peakorter veel leidmata?

Peris huvitav lugemine. Polnud varem midagi sellisest asjast teadnud.

[oliver]

Georadariga paar korda üle mäe ja asi selge. Armatuur neelab küll signaali ära aga ehituse pealtvaate saab kätte.

[vaimel]

Kui Saksa väed tungisid kaugele itta, muutus nende juhtimine Wolfsschanze'st keeruliseks ja valiti välja kolm uut HQ asukohta. Wasserburgist pidi toimuma Leningradi, Bärenhöhlest Moskva ja Wehrwolfist Kaukasuse lahingute juhtimine. Hitler viibis ainult viimases... juuli-nov.1942 veebruar 43 ja august 43. Peale viimast külastust augustis läks HQ armeegrupi SÜD käsutusse.

Wehrwolfi hakati ehitama 1941 aasta novembris. 1943 aasta jaanuaris tõdeti, et ruumi jääb puudu ning alustati laiendamisega. Esialgu koosnes kompleks 19'st hoonest ja välibasseinist. Kogu krempli ümber ehitati 6km aeda. Juurdeehitusega lisati hooneid ning aeda pikendati 7,6 kilomeetrini. Joogivett saadi kahest kaevust, kust saadi vesi ka basseini tarvis. Vahipostidena kasutati ümritseva metsa kõrgeid puid. Seitsmest korrusest maa-all pole poole sõnaga ka juttu. Ainult: Two bunkers were built, one for Hitler and his essential staff, the other for the rest of the workers on the base. They were planned only for protection in the event of bombings. Kui aga võrrelda valatud betooni koguseid, siis Wasserburgis kulus 900m3 betooni 42m2 kohta, Wehrwolfis aga 11400m3 betooni, seega jämeda arvutusega saan ca. 500m2 kasulikku pinda. Wehrwolf hüljati detsembris 43.

Bärenhöhle rajati endise N-Liidu HQ kohale ja seega töömaht natuke väiksem, betooni valati ca. 900m3 ja sellel tööl olid tublisti abiks vene käed. Rajati uus punker ning püstitati enam kui 30 hoonet. Möbleerimisel kasutati sõjasaagiks saadut. Kompleksi piiras 2km aeda. Joogivesi tuli kahest 120m sügavusest kaevust, solk lasti peale puhastamist Dneprisse. Elekter tuli tsiviil võrgust, mis oli dubleeritud diisel genekatega. Huvitav on vast teada, et Gniesdovo rongijaama perrooni ehitati pikemaks, et vastu võtta Führersonderzug.

Veel on juttu kavandatud HQ'st 200km Minskist kirdes Orsha küla lähistel. Nimeks pidi saama Olga. Peale koha hülgamist olla ehitus pooleli jäänud, samas on teada, et valati 400m3 betooni.

PS Wasserburgist rääkides on 53700 all peetud silmas ehitusele kulunud töötunde, mitte tööliste arvu.

Kui kuskil väga puusse panin, siis palun mind juhatada õigele teele.

[Castellum]

Snetogorski nunnaklooster

Eesti keeles on kohanimeline täiend ikka algvormis, nimetavas käändes ehk siis Snjataja Gora klooster. Samamoodi:
et: Orjol, Orjoli oblast
ru: Orjol, Orlovskaja oblast'

Aga siin hakkab huvitav vastuolu välja joonistuma. Nii Wasserburgis kui ka Wehrwolfis on ühe versiooni järgi lihtsalt toretsev kompleks hooneid, kus on ka lihtne õhukaitsevarjend. Ei mingist maa-alusest linnast...ja kui mõtelda, et sealt pidi lihtsalt vallutuse käiku suunama, siis kelle eest eest sa ennast rünnaku korral ikka nii väga maa alla peidad...

Samas nii Wasserburgis kai ka Wehrwolfis on teise versiooni järgi tegu tohutu maa-aluse kompleksiga. Wehrwolfi kohta on olemas skeeme, kohalikkude pinnavormide analüüse, eeldatavat drenaaži jooksu kohalikku jõkke jms Need küll kaasaegsed tuletised, mitte algupärandid. Natuke nende meeste materjale:
http://www.necton.lv/articles/earth/61- ... olf-1.html

Ja wiki-artiklis on ka pisut rohkem kui uues Osprey raamatus:
http://en.wikipedia.org/wiki/Wehrwolf
Ukrainakeelses versioonis on räägitud ka sovettide uurimisretkede kohta, ehk siis kohati samu asju mis Läti lehel. Kes keda kopeerib, ei tea.

Väidetavalt lausa muuseum, lõpus ka pildid kompleksi maketist:
http://community.livejournal.com/ua_tra ... 95609.html

[hillart]

Eesti keeles on kohanimeline täiend ikka algvormis, nimetavas käändes ehk siis Snjataja Gora klooster. Samamoodi:
et: Orjol, Orjoli oblast
ru: Orjol, Orlovskaja oblast'

Võib-olla tõesti, kuid, kuna siin valdav osa foorumlastest tulised inglise keele kummardajad on, siis ...

In the suburbs of the City of Pskov, an elevated headland jutting out into the river Great called Snetnoy mountain is Snetogorsky monastery. Name of the mountain probably comes from whitebait, the setting here every Lake Pskov. Snetogorsk monks have long been hunted fish and had their shops and even their farmstead in the ranks of the urban fishery. Time of foundation of the monastery is unknown, but undoubtedly it was founded no later than the XIII century, The Cathedral of Nativity of Our Lady of Snetogorsk Monastery built in 1310.

Midagi ka algkeeles, e. vene keeles:

За время оккупации германскими войсками в годы Великой Отечественной войны в Пскове разрушено 94 % жилого фонда. Древнейшая часть города — Кром — Псковский кремль. Сохранились соборы Мирожского (до 1156), Ивановского (1243), Снетогорского (1310) монастырей, церкви Василия на Горке (1413), Косьмы и Дамиана (1463) и др.

Seega - eesti keeles peaks selle koha nimetus olema siiski Snetogorsk, arvan ma (kuigi lingvist ma teadupärast pole),