Uued käsirelvad EKV-le

[tommy]

.Üritasin netist leida neid tommy räägitud FN MAG-i kaste, leidsin ainult neid presentkassette. See ju samasugune nikerdis nagu MG-l, üks lint mahub sisse.

Ma pidasingi silmas taolisi...Ehkki peaks olema kuni 100'se mahutavusega..
Kui su mõttes olid need metallist kolakad, mida PK küljes rippumas näha võib, siis sellist lahendust pole ma MAG(M-240) seerial kohanud...

[Kapten Trumm]

Meil olemasolevatesse läheb ainult 1 lint ehk paar padrunit vähem kui 50 lasku sisse. Ilmselt seepärast PK taolisi kaste pole, et valge ilm ei kappa 7,62 täiskuulipildujaga eriti ringi. Tegelikult ka venelane ei kappa, venelasel on nagu jänkidel pooljao peale üks 5,45 mm RPK-74 ja täiskuulipildujad leiab kõrgemal tasemel. Tegelikult on selline "metallist kolakas" olemas ka Ksp ja MG3 jaoks, ainuke häda, et seda tuleb eraldi kanda, relva külge seda panna ei anna.

[ruger]

AK4-l täitsa olemas suurem salv-50 lasuline http://www.hkparts.net/shop/pc/HK-91-HK ... e-c111.htm

[Madis22]

See 50ne lasuline trummel- ja ka 80ne lasuline topelt-trummelsalv tehti HK11 kergekuulipilduja jaoks, mida saksa politsei ise kasutas vist G8 nime all. Neid alla 8kg kaaluvaid salvest söövaid kuulipildujaid ostis suurema hulga Kreeka ja vähemal määral olla neid müüdud ka aafrikasse ja aasiasse. G3-st (meie AK4st) eristab seda relva pisut teine kaba kuju, harkjalg ja raskem vintraud. Salvepesa on võimalik üsna kiirelt vahetada lindisööturi vastu ja mõnedelt piltidelt tundub, et raud on vist vahetatav, kuigi ma ei mäleta, et seda otseselt kuskilt lugenud oleks. Kui kergekuulipildujad üldse teemaks võtta, siis see oleks üks väga tõsine kandidaat vastavasse rolli.

sellel pildil 80ne lasuline topelt-trummelsalv

[Medusa]

Kuskilt oli silme ette jäänd pilt, et selle kaba relsi peal oli neid lukustussälke päris mitu, selllest see reguleeritavus.

Oot, kas keegi teab, mis siis see meie uus tjuunitud AK-4 kokkupanek on? Mis kaba ja mis sihik ja kas picatinny ja käetugi tulid siis vöi? Vöi oli aint värviline pilt söduris ja köik?

Kokkulükataval orig.kabal on ainult 2 asendit. Kui ise vahele mingi sälk viilida, siis saab ka vahepealse asendi. Aga ette nähtud ei ole.

Tuuningukomplektis on :
1. täistuuningus B&T laesäär koos esikäepidemega (selle sees harkjalg, kõva pinna peal on OK),

2. ilmselt Eesti päritolu sihikualus (Nordic Armoury?),

3. punatäppsihik Aimpoint Comp M4S (2 moa täpiga) Killflash filtri ning 3x suurendusega.

Kaba on sama vana. Täiskomplekti peale on kõvasti raha kulutatud, iga komplekti eest oleks uue relva saanud + jääks paraja padrunikasti jaoks ülegi. Või punatäpi ja suurenduse asemel Elcani sihiku. Või 2 ühes minu eelnevas postituses väljapakutud AK4 tuuningut 4x sihikuga.

Üks pilt, mille Kert122 oma värvitud rauast üles pani siinsamas foorumis, ehk lubad mul sellele uuesti viidata, pildilt on puudu vaid suurendus:



Huvi pärast kaalusin ära M14TP2 ning AK4 täistuuningu (laetud salvega mõlemad), esimese sain 6,4 kg ning teise (ilma rihmata) 6,6 kg.

Veel kommentaare, peamiselt AK4-le:

1. Kuuskante on tuuningus kolme liiki, kõik tollmõõdus (sihikualuse puhul polegi väga kindel, aga tundus olevat küll). Kes see lollakas selle läbi lasi? Enamik polte tuleb loomulikult keermeliimiga kinni panna, et ennast lahti ei kruviks, mul on sihikualusel ja laesäärel seda juba juhtunud, seega omad kogemused. Nagu öeldud, on asi tollimõõdus, seega on purunenud või mahakeeratud poldi asendamine omaette huumoriprogramm.

2. Kui on vaja lasta tavasihikutega, tuleb suurenduse alus maha keerata (tööriist!), muidu jääb sihtimisjoonele ette.

3. Suurenduse okulaari kummirõngas kaob kergelt (on osadel kas juba läinud, või koju kappi peitu pistetud)

4. Sea eesnahast rihm kõlbab ainult nagisse riputamiseks, relvale endale peab panema korraliku 2- või 3-punkti rihma, aitab ka relva kaalu mugavamalt jagada.

5. M14TP2 rihmaga ka omaette ooper - sellega peaks kasutusjuhend kaasa tulema, kuidas reguleerida, kuidas kasutada. Vaikselt hiilimiseks eriti ei sobi, kuna liiga palju on üksteise vastu kolksuvaid plastikosasid (eriti kui rihm on kandmisasendist kasutamisasendisse lastud), laskmisasendis on rihm ka kergesti liikuv/ära vajuv, mul vajus viimasel RÕKil see põlvele asendisse minnes seljapeale ning ei lasknud relva enam õlga tõmmata - õppusel narr juhus, päriselus kaasale "peame kahetsusega teatama...." ümbriku saatmist. Nüüd on rihm kapis ja relval normaalne 3-punkti rihm küljes. Vähemalt niikauaks kuni tollest teisest sotti lõplikult saan.

6. Ase Utra summuti AK4 jaoks ei ole suur väljaminek, mina ostaks isikliku tuunimisena kõigepealt ning prakt ainsana, peale lisasalvede, selle.

7. M14 vajab ka hädasti summutit, aga sellele on sellise leidmine tõsisem mure. B&T teeb orig. leegisummuti peale käivat varianti, aga hind on 10k piires. Saab leegisummuti maha keerata ning olemasolevat keeret ära kasutada ja rauapealse summuti panna. Aga hetkel ei ei ole leidnud sobivat varianti, muidu oleks juba ostnud.

[Kilgore]

Aitäh Medusa, väga asjalik kokkuvõte!
Küsin: 3. punatäppsihik Aimpoint Comp M4S (2 moa täpiga) Killflash filtri ning 3x suurendusega. Ühesõnaga läbi suurenduse on täpp 3x2MOA=6MOA ehk 100m pealt katab 18cm, 200m/36cm ja 300m/54cm ehk inimese õlgade laiuse? Niipaljukest siis pika raua ja võimsa padruni eeliste ärakasutamisest

[Medusa]

Tead, see sõltub, aga põhimõtteliselt küll.

Niipalju kui mina neist läbi vaadanud olen, on igaühel täpp suht erinev olnud. Minu relval katab täpp läbi suurenduse vaadates u kolmandiku/poole torso jagu 300m peal, seega u 20 cm. Osadel on tõesti katnud kogu torso, osadel muutub täpp läbi suurenduse vaadates loperguseks kujundiks, osadel paariks lähedalolevaks täpiks. Kui tegin VGle punatäpi sissejuhatavat koolitust, lasin neil vaadata inimesi 100, 200 ja 300m pealt läbi punatäpi ja suurenduse, et igaüks näeks, kuidas tema relvaga asi on.

Aga ütleks, et punatäpiga ei olegi mõeldud kaugele lasta, 100m piires. See on ikkagi lähivõitlussihik. See suurendus on afterthought, st tagantjärgi tehtud, et pisut kaugemale pigistada, mina oma haritud laskuri kontseptsioonis nägin max 300m. Kui relv õigesti sisse lasta, saab täppi torsole pannes ka kuni selle 300m ulatuses tabamuse sinna sisse.

Kui oma relval oli sihik 100m peale sisse lastud (100m peal oli tabamispunkt täpselt "täpi" ülemise serva peal), laskis see 300m peal täpiga pead kattes märklehele munadesse. Võis olla külm ilm ning ka laskuri viga, et niipalju kukkus, muidu peaks lang 100m nulliga võrreldes olema poole meetri jagu. Ei ole ka rohkem võimalust olnud proovida, et kuidas sisselastud 200m null 100 ning 300 peal oleks. Paistab et 200 oleks optimaalne - 100 peal laseb pisut kõrgemale (eeldatavalt 15-20 cm max) ning 300 peal allapoole u 30 cm. Aga tihedust oli piisavalt, et 300 m pealt vastasele pähe lasta (16 cm umbes, 5 lasu jaoks). Ning 100m peal on minu AK4 hoidnud stabiilselt end 4 cm sees. Seda muidugi tiiru turvalisuses.

[Madis22]

Aitäh Medusa, väga asjalik kokkuvõte!
Küsin: 3. punatäppsihik Aimpoint Comp M4S (2 moa täpiga) Killflash filtri ning 3x suurendusega. Ühesõnaga läbi suurenduse on täpp 3x2MOA=6MOA ehk 100m pealt katab 18cm, 200m/36cm ja 300m/54cm ehk inimese õlgade laiuse? Niipaljukest siis pika raua ja võimsa padruni eeliste ärakasutamisest

Selleks, et täpp osutuks sihtmärgil paistma suurem, kui ettenähtud, peab suurendus olema paigutatud punatäpi ja sihtmärgi vahele tagurpidi, ehk vähendama sihtmärki ja samal ajal jääks punatäpp muutmata. Siis projekteeruks täpp sihtmärgile laiusega 6 MOA-d ehk u. 17,4cm/100m. Kui suurendus on samas kohas õiget pidi, siis punatäpi projektsiooni sihtmärgil hoopis näivalt vähendatakse 2/3 MOA-ni. Traditsiooniliselt paigutatakse relval punatäpp suurenduse ja sihtmärgi vahele ehk suurendus suurendab nii täppi kui märki ühteviisi ehk täpp katab ikka 2 MOA-d.

Punatäpi loperguseks muutumine tuleneb vist suurenduse nullimata jätmisest.

[Medusa]

Punatäpi loperguseks muutumine tuleneb vist suurenduse nullimata jätmisest.

Ma küll ei näinud ühtegi võimalust seda suurendusmoodulit kuidagi reguleerida.

[Madis22]

Punatäpi loperguseks muutumine tuleneb vist suurenduse nullimata jätmisest.

Ma küll ei näinud ühtegi võimalust seda suurendusmoodulit kuidagi reguleerida.

Suurendusel on kaks kuuskant-kruvi punatäpi tsenterdamiseks. Manuali järgi pole nende kruttimine hädavajalik, aga teeb pildi loomulikumaks.

[alari]

2. Kui on vaja lasta tavasihikutega, tuleb suurenduse alus maha keerata (tööriist!), muidu jääb sihtimisjoonele ette.

Olen punatäpi maha võtnud ja raudsihikutega lasknud ning kinnitussiin ei jää sihtimisel ette.

[Medusa]

Ma mõtlesin just suurenduse alust, seda pisikest klotsi, mitte tervet sihikualust.

Madis, suured tänud , paistab et mõni päev õpib midagi uut. Sain oma suurenduse kenasti tsentreeritud, polnud ennegi eriti möödas, aga pisut ikka häiris. Ei teadnudki sellist trikki

[Medusa]

AK4 on iseenesest hea DMR relv, ehk poolauto täpsusrelvaks jao või rühma tasandil - eeliseks korralik keskmine kaliiber ning päris hea täpsus, annab efektiivse tuleulatuse (90% tabamise TN torsosse) kuni 500m. Minu arust väga bro selleks, nt sellises minu poolt pakutud variandis - Saksa hargiga laesääre, kokkukäiva kaba ja 4x sihikuga ning Soome summutiga. 2x odavam kui punatäpitamine, aga efektiivsem.

Aga see ei ole päris adekvaatne jutt, et kuna meil on neid niipalju, tuleb nendega leppida. Jah, loomulikult, hetkel on ka põletavamaid probleeme, aga seepärast ei saa siiski uue relvasüsteemi kasutuselevõttu täiesti tähelepanuta jätta.

See asi on mitme otsaga - mõelge ise, kuidas mõjuks üksikvõitleja moraalile uue relva saamine vs "minu isast vanema hõbedase relva" käes hoidmine. Samuti kergem ja kiirem relva käsitsemine - kiirem salvevahetus ja ümberlaadimine, võrreldes vastase AK platvormiga. Kui läheb asi lähikontaktiks, sest meil ei ole niipalju raskerelvi, et vastast täiesti mutta taguda, kulub iga selline sekundiline eelis ümberlaadimises (ja teised) ära, see on minu jaoks olulisem argument kui pikkuste või kaalude võrdlemine.

Muidu, kõrvalepõikeks, oma kogetud näitena: laadimata SCAR-H (16 in rauaga) on terve kilo kergem kui AK4, ning on oluliselt mugavam käsitseda = kiiremad liigutused ning efektiivsem ja kiirem tuli sihtmärgis. Ka on relva tagasilöögis oluline vahe SCARi kasuks = võitleja õpib kiiremini relva kasutama ja laseb paremini.

See on suht loll jutt, et viimastel aastakümnetel ei ole põhjapanevaid muutusi arengus olnud. Tehnilises pooles mitte, küll aga mäekõrguselt ergonoomikas ja modulaarsuses - just nende kahe aspekti pärast ei ole ligi 40 a olnud põhjust nt M16 platvormi välja vahetada - no milliseks rolliks seda relva kasutada ei saa, CQBst SPRini (Mk.12, Mk.18, M4Ax, M16Ax) + M110, Mk.11 ja variandid, kaliibrivalik .22LRist .50-ni. Ning need kaks mainitud aspekti on olulise tähtsusega, eriti neile kellele on käsirelv peamiseks töövahendiks.

[Wrangel]

See jutt siin on natuke metsa poole läinud.

Eesti kaitses on regulaar-armeel üpris pisike osa. Kaitsevõime ei sisalda vajadust regulaar-jalaväelasel omada super-relva.

Meie keskmine inimene on seesama, kes suudab hallata AK-d.

Tegelikult polegi vaja eeldada enamat kui AK kasutamist.

Kui mingi relv oleks lihtsam kui AK, siis me peaks selle kasutamist hakkama õpetama.

Käsirelvade osas ei ole sisulist vahet mida kasutatakse. Väärtus on inimene, kes seda relva kasutab. Jalaväelasi ei loeta relvade hulgana vaid isikute hulgana.

Kui sul on 8 püstolit siis sa pole 8 korda tugevam sellest, kellel on 1 püstol.

[Madis22]

...Samuti kergem ja kiirem relva käsitsemine - kiirem salvevahetus ja ümberlaadimine, võrreldes vastase AK platvormiga ...

See asi ei anna mulle hästi rahu. Kuidas on kahe käega teostatav salvevahetus kergem või kiirem, kui salvevahetus ühe käega? Nii M16 perekonnal kui Sinu viidatud Scar H-l asetseb salveriiv nii, et sellele peaks vajutama päästikusõrmega samas nii AK4-l kui kalashnikovi perekonna relvadel saab salveriivi maha võtta salve haarava käega.

Vinnastushoob ilmselt ei puutu asjasse, kuivõrd taktikaliselt näitab vajadus vinnastushooba kasutada madalat tuledistsipliini. Madala tuledistsipliiniga sõdur kobistab ja rabistab salvevahetusel ühtviisi liiga kaua nii-ehk-nii, sõltumata sellest, kui hea relv tal käes on.

Pead Sa silmas seda, et AK4-l ei saa teostada salve mahapillamist ja uue salve taskust tõmbamist üheaegselt? Taktikaliselt on olukord, kus salve mahapillamine oleks õigustatud, erijuhtum, millesse sattumine on jällegi märk madalast tuledistsipliinist. Märk madalast distsipliinist üleüldiselt. Sõduril on üldse ainult käputäis salvesid, mis kaotavad sellisel kohtlemisel oma töökindluse üsna kähku, rääkimata sellest, et liikumisel võib ühel hetkel tekkida olukord, kus täis salved on otsa saamas ja pole ka midagi täis laadida.