Tundub, et sa ei vasta selle info omamiseks nõutavale tasemele.Wrangel kirjutas: Kuskohas see moon on, mille sa nädala pärast saama peaksid? Kuskohas ta füüsiliselt see nädal aega on?
Wrangeli idee
1. Valgevene on palju agresiivsem kui Venemaa. Lisaks pole ta sugune nõrguke, et Lätile ja Eestile korraga kallale tungida. Läti ründamisel on esmalt just meie kohus neile appi minna. Läti ja Leedu sõjavägede tase hakkab kiirelt langema seoses sellega, et neil enam ajateenistust ei ole.oscha kirjutas:Mis kujutletavatest pudrumägedest siin teemas küll juttu on.
Kustkaudu see Valgevene meid ründama peaks? Tuleb läbi Läti?
Wrangel räägi veidike Eesti praegusest võimekusest ehk 60 padrunit(see number käis siin enne läbi) ja käputäis "mistraleid" õhutõrje poolepealt mitte mingisugusest keskmaa õhutõrjest.
2. Kui me oma süsteemi ehitame üles neile vahenditele, mis meil hetkel olemas on siis pole sellel süsteemil mingit pikemaajalist mõtet. Me peaks ikka oma sõjaväge arendama nii, et ta ka reaalselt mingit heidutust omaks. Seega reaalse heidutuse jaoks ei saa me arvestada sellega, et meil keskmaa õhutörjet ei ole. Nende olemasolu peab meil olema süsteemis, kuid hetkel veel jah täitmata kujul.
Oi mehed, millest ma küll ilma olen jäänud
Lõbus on Teil siin...
Wrangel kirjutas
Huvitav- huvitav. Küsin puhtteoreetiliselt: kas ründav vaenlane loodab ka meie käest moona saada või ikkagi tuuakse järgi - miline on Sinu seisukoht?Erinevatest suundadest siia suunduvates vägedes ei saa olla kaasas intensiivseks lahinguks vaja minevat moona.
terv
o
Tuuakse järgi. Kuid nii nagu meie liitlastegi puhul on intensiivseks lahinguks vajamineva moona kogus kordades suurem kui neil juurde tuua õnnestub. Meie saame endale siin kohapeal luua sellise moonavaru, mis võimaldab pidada intensiivset lahingut nii meil kui ka meie liitlastel, kes ei pea siis lennukitäite kaupa moona vedama.
Wrangel, sina kui kaitseliitlane, peaksid ju teadma, et praegu on meil põhilise relvana kasutusel AK4 ning sellega on ikka väga raske valanguga mitu kuuli sihtmärki lasta. Oled sa üldse sellest relvast kunagi lasknud või sa eeldad, et praegu on meil ikka veel AK-74 kasutusel.Wrangel kirjutas:Need, kes relva ohjes hoida ei suuda peaksid lihtsalt rohkem laskma ja ajusid liigutama seejuures. Mina sain VDV relvast kolm lasku valangust samasse märki 150 m pealt, kompensaatorit tuli natuke kruttida. Suurema AK mudeliga sai ka 2 samasse. Lühema maa (50m) lasin kolmanda relvaga (AKS-74U) üldse valanguga kõik 6 kuuli samasse märklauda, keskele ükski ei tabanud samas olid kõik kuulid märklauas, mis oli siis "poolkeha", sellel relval peale lasku toru ei liigu samas hajuvus on ikka väga suur.
Miks relva tunnetamist õpetatakse, seda tehakse selleks, et sa saaks aru mida teeb relv iga lasu järel teeb. Need kellel kuulid maha ja metsa lendasid olid alles asja olemuse avastamise aluses, nad ei hoidnud relva kinni. Ükskilaskudega laskmisel ja valanguga tulistades on tehnikad väga erinevad, see kes kasutab valanguga tulistades üksiklaskude tehnikat sellel lähevadki esimesest lasust järgnevad kaugele mujale kui märklauda (kui see just naabri märklaud ei ole). Sa pead lihtsalt selle relva oma kontrollile allutama. Üldistades siis mitutuhat lasku on vaja teha selleks, et aru saada kuidas asi toimib, kuhu kuul liigub, millisest asendist lasta jne.
Kui sa pole just Clint Eastwood või Wrangel, siis ei lase keegi 150 meetrilt valanguga (käe või maapinna toelt) 3 tabamust märki. OK, mõni laseb veel, 99% inimestest mitte. Olgu relvaks milline tahes. Ja olgu olukord milline tahes (tiir, lahinglaskmine, kaitselahing, rünnak, varitsus). Ma veaks kihla isegi siis, kui märklauaks on elevant.
Aga tulen korra tagasi liitlaste laskemoona juurde. Miks nende meretee on kinni aga vastase maismaa varustuse tee ei ole? Ja miks ei võiks pataljon, mis tuleb mööda merd omada kohe kaasas 10 DOS-i (1 DOS näiteks 175 padrunit laskurile). Enne kui sa vastama hakkad, mõtle, miks ei võiks nad veel 10 DOS-i tuua siia enne sõda? Näiteks eile?
Veel üks küsimus laskemoona arutu hulga kohta. Ütleme, et 1 padrun kaalub 10g. 100tk on siis 1 kg. Kogu ülejäänud matemaatika polegi Wrangeli jaoks, sest temal on oma põhimõtted. Kõik teised kujutagu ette Wrangeli tulerezhiimi ja selleks vajalikku padrunite hulka. Minu arvates oleks siis minimaalne kogus päevas 1000 tk ehk 10 kilo. Ringi sellega ei jookse. Wrangel ütleb, et paigutame laiali. Mina ei kujuta seda lahinguplaani ette, kuid mina pole ka VDV-s (ei Wrangeli omas ega muus) teeninud.
Uuuuuh, kui lahe on "trolli toita"
Aga tulen korra tagasi liitlaste laskemoona juurde. Miks nende meretee on kinni aga vastase maismaa varustuse tee ei ole? Ja miks ei võiks pataljon, mis tuleb mööda merd omada kohe kaasas 10 DOS-i (1 DOS näiteks 175 padrunit laskurile). Enne kui sa vastama hakkad, mõtle, miks ei võiks nad veel 10 DOS-i tuua siia enne sõda? Näiteks eile?
Veel üks küsimus laskemoona arutu hulga kohta. Ütleme, et 1 padrun kaalub 10g. 100tk on siis 1 kg. Kogu ülejäänud matemaatika polegi Wrangeli jaoks, sest temal on oma põhimõtted. Kõik teised kujutagu ette Wrangeli tulerezhiimi ja selleks vajalikku padrunite hulka. Minu arvates oleks siis minimaalne kogus päevas 1000 tk ehk 10 kilo. Ringi sellega ei jookse. Wrangel ütleb, et paigutame laiali. Mina ei kujuta seda lahinguplaani ette, kuid mina pole ka VDV-s (ei Wrangeli omas ega muus) teeninud.
Uuuuuh, kui lahe on "trolli toita"
Miks funktsiooni määramise juures lähtutakse olemasolevatest vahenditest? See, et meil praegu sellised relvad on ei tähenda, et sellisteks nad ka peavad jääma igavesti. Kui me ükskord saame selgeks, milleks meile kaitseliitu vaja on siis ehk saaks reaalselt rääkida sellest, milliseid relvi kuskohas ja millises koguses olla võiks. Praegu pole sisuliselt vahet millist relva sa kaasas tassid või millega lased. KL üldine eesmärk on ebaselge, seega vaevalt, et reaalses olukorras praegune relv optimaalseks osutub.
Relvad peaks rotatsiooni korras välja vahetama uutega. Vanad jätma kasutusele nende reservistide jaoks, kes nendega ajateenistuses tegutsesid. Hea oleks maha kantavate relvade füüsiline varu selleks ajaks ära kasutada.
Relvad peaks rotatsiooni korras välja vahetama uutega. Vanad jätma kasutusele nende reservistide jaoks, kes nendega ajateenistuses tegutsesid. Hea oleks maha kantavate relvade füüsiline varu selleks ajaks ära kasutada.
Airsoft. Airsoftis võib kuluda tuhatkond kuuli tunnis ja peamiselt valangutega lastes, ega ole vaja suuri veoautokoormaid nende kohalevedamiseks. Distantsid on küll märksa lühemad.
[EDIT] Eemaldasin otseselt Wrangelile viitava solvava märkuse.
[EDIT] Eemaldasin otseselt Wrangelile viitava solvava märkuse.
Viimati muutis Madis22, 16 Dets, 2010 8:40, muudetud 1 kord kokku.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Ma juba eespool rääkisingi, et need meil siin olemasolevad padrunid ei peaks olema mitte Eesti riigi omad, vaid neid saaks siia deponeerida nende riikide sõjaväed, kes meile reaalselt appi tuleks. Meie ise oma tarbeks peame aga kah varu soetama. Nende vananemisel kasutatakse nad ära siin või muudes riikides.soesilm kirjutas: Aga tulen korra tagasi liitlaste laskemoona juurde. Miks nende meretee on kinni aga vastase maismaa varustuse tee ei ole? Ja miks ei võiks pataljon, mis tuleb mööda merd omada kohe kaasas 10 DOS-i (1 DOS näiteks 175 padrunit laskurile). Enne kui sa vastama hakkad, mõtle, miks ei võiks nad veel 10 DOS-i tuua siia enne sõda? Näiteks eile?
Veel üks küsimus laskemoona arutu hulga kohta. Ütleme, et 1 padrun kaalub 10g. 100tk on siis 1 kg. Kogu ülejäänud matemaatika polegi Wrangeli jaoks, sest temal on oma põhimõtted. Kõik teised kujutagu ette Wrangeli tulerezhiimi ja selleks vajalikku padrunite hulka. Minu arvates oleks siis minimaalne kogus päevas 1000 tk ehk 10 kilo. Ringi sellega ei jookse. Wrangel ütleb, et paigutame laiali. Mina ei kujuta seda lahinguplaani ette, kuid mina pole ka VDV-s (ei Wrangeli omas ega muus) teeninud. ...
Muuseas padrunid kaaluvad kordades vähem kui muu laskemoon ja muu vajaminev moon. See on vaid väike osa üldisest moonavajadusest. Lisaks tuleks arvestada ka sõjaga kaasneva humanitaarkatastroofiga ja selle vajadustega. Meil pole mitte %-gi sellest varust, mis vaja võiks minna juba esimese nädala jooksul.
10 kilo on vaid laskemoona. Ma rääkisin Suur-Tallinna kaitsmisest sellise intensiivse tule abil. ma rääkisin ka kolmeastmelisest varustamisest. Kus pataljoni keskel asuvast ladude kompleksist veetakse moon vahelattu 2 ... 4 km ja sealt edasi positsiooni varusse (ka mitmes erinevas kohas), mis asub vahelaost valdavalt mõnesaja meetri kaugusel. Mina pole rääkinud, et pikemale retkele tuleks sellist moonakogust kaasas tassida, aga sellisel retkel ei saa ka rääkida intensiivsest lahingu pidamisest.
Madise postitus on mind kui isikut solvav.
Ma olen piisavalt vana selleks, et mitte kaduda kuskile Airsoft või muu tulistamismängu sisse. Madis aga sina ikka varju näiteks autoukse taha, kui Ak-st tulistatakse, ... sest arvutimängus ju nii oli.
Aga see kuidas sa minu kohta kirjutasid ei räägi mitte minust vaid sinu harituse tasemest.
Ma olen piisavalt vana selleks, et mitte kaduda kuskile Airsoft või muu tulistamismängu sisse. Madis aga sina ikka varju näiteks autoukse taha, kui Ak-st tulistatakse, ... sest arvutimängus ju nii oli.
Aga see kuidas sa minu kohta kirjutasid ei räägi mitte minust vaid sinu harituse tasemest.
Viimati muutis Wrangel, 15 Dets, 2010 22:51, muudetud 1 kord kokku.
Lätile ja Eestile korraga kallale? Lätist ma saan aru, neil kahel ühine piir. Aga kui Valgevene peaks Eestile samal ajal kallale tungima, kas see tähedab siis seda, et ta on vahepeal Venemaa juba vallutanud?Wrangel kirjutas: Valgevene on palju agresiivsem kui Venemaa. Lisaks pole ta sugune nõrguke, et Lätile ja Eestile korraga kallale tungida.
Muud varianti nagu polegi 
Kes kontrollib olevikku, kontrollib minevikku. See kes kontrollib minevikku, kontrollib ka tulevikku.
Mingi iganenud arusaam, et selleks, et sõdida on vaja ühist piiri ja sellel siis väed madistavad kuid. Rünnaku korral on Valgevenest Võrru lühem maa kui "Meie Ülivõimsal Brigaadil" Tallinnast sinna. Kas meil on Afganistaaniga ühine piir? Kui Venemaa jutuks tuli siis kui Venemaa kaudselt Valgevenet abistab luure, avaldab noodi kui Valgevene lennukid nende õhuruumi läbivad ei enamat, jne siis selline variant on pigem see millega meil arvestada tuleb.Marissa kirjutas:Lätile ja Eestile korraga kallale? Lätist ma saan aru, neil kahel ühine piir. Aga kui Valgevene peaks Eestile samal ajal kallale tungima, kas see tähedab siis seda, et ta on vahepeal Venemaa juba vallutanud?Wrangel kirjutas: Valgevene on palju agresiivsem kui Venemaa. Lisaks pole ta sugune nõrguke, et Lätile ja Eestile korraga kallale tungida.
Mina tean niipalju kui iga aktiivne KL-liige teab; iga Eesti kodanik teab, kes infokanaleid aktiivselt kasutab; igaüks kelle paljud lähisugulased ja sõbrad on KV-s teeninud, ehk natuke ka ajaloost teab jne.Marissa kirjutas:Wrangel, mul oleks Sulle üks küsimus: kui palju Sa tegelikult Eesti riigikaitsest ja sellega seonduvast tead tegelikult?
Need seisukohad, mida siin mass inimesi ründab aga ei seostu üldse sellega, mis PRAEGU riigikaitses toimub. Mina räägin siin sellest, et sisuliselt meil mingit reaalseks heidutuseks vajalikku asja pole olemas isegi minimaalses ulatuses ja kurb, et ka järgnevate aastate relvaostuplaanide jne alusel meil olukord järjest halveneb. See, et meil sõda ei ole on puhas poliitiline kate meie liitlaste poolt. Meie võimekust Eesti ründamise juures PRAEGU ei arvestata, sest see on marginaalne nähtus. Me sisuliselt tarbime teiste poolt toodetud julgeolekut. Kuskil mujal keegi peab tulema meie eest sõdima, siis kui nemad kohal paneme meie jälle grillipeo püsti ja saadame neid pasunatega meie piiridele kaevikutesse (nii siin paljud arvavad, et tuleb kuid kestev sõda Sinimägedes).
Viimati muutis Wrangel, 16 Dets, 2010 0:09, muudetud 1 kord kokku.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline