Wrangeli idee
Kui Austria hoiab 5 miljonit padrunit enda alal siis see on märgatavalt väiksem heidutus kui ta hoiaks seda moona meil siin. Lõpuks taandub kogu sõjaline riigikaitse heidutuse ja hinna suhtele. Me maksame praegu marginaalse heidutuse eest raha, seega see jagatis näitab, et meie iseenda turvamine on suurusjärke kallim kui paljudes muudes Nato maades.
Lisaks on ikka kummaline küll kui Kamin sisekuludeks kulutab nii suure hulga raha, et selle eest saaks teha väga palju, mis heidutus/hind skaalal on sada korda efektiivsemad, kui kulutused ametniku heaollu, kes reaalses sõjaolukorras esimeste seas putku paneb.
Lisaks on ikka kummaline küll kui Kamin sisekuludeks kulutab nii suure hulga raha, et selle eest saaks teha väga palju, mis heidutus/hind skaalal on sada korda efektiivsemad, kui kulutused ametniku heaollu, kes reaalses sõjaolukorras esimeste seas putku paneb.
Tsiteeriks klassikuid (mõista-mõista, kes ja millal kirjutas nii?):
Paraku on arenemiseks vaja julgeolekut või täpsemalt öeldes kindlat tagatist, et riik suudab mis tahes julgeolekuriskid ületada. Seetõttu ei piisa üksnes majanduslikust edenemisest, vaid oluline on ka järjekindel riiklik strateegia.
Muidugi mõista on Eesti ühinemine NATO ja Euroopa Liiduga väga tähtis samm, kuid sellega ei lõpe Eesti valitsuse ja rahva vastutus omaenda julgeoleku tagamisel, sest rahvusvahelised organisatsioonid on strateegia vahendid, mitte selle asendajad. Kui eestlased peaksid oma maa julgeoleku tagamise jätma lihtsalt liitlastele, avastaksid nad end olukorras, kus pole ei julgeolekut ega liitlasi.
Seega tuleb Eestil formuleerida omaenda riiklik strateegia ning teostada seda muuhulgas selliste vahendite abil, nagu naaberriikidele suunatud diplomaatia ja sisepoliitikaga tasakaalus olevad liitlaskohustused. Nende hulka kuulub ka kõrgel tasemel olevate relvajõudude ülalpidamine. Juba NATO-ga liitunute kohustus evida kindlatele standarditele vastavaid relvajõude on üksnes miinimum, mis aga ei saa rahuldada igakülgse arengu suunas püüdlevat riiki. Seepärast on tarvis väga hea väljaõppega sõjaväge.
Mass pole jõud. Kui isikud arvavad, et nende ARVAMUSED on seeläbi tugema kaaluga, et paljud ARVAVAD samamoodi siis reaalses olukorras loevad faktid, nende tõlgendus võib olla erinev, kuid alustama peaks ikka faktidest mitte sellest, et "ma arvan" või et "ma usun".oleeg kirjutas:Taaskord on mil.netis ajalugu tehtud ja ümber on lükatud mede vanasöna...
Nüüdsest võib julgelt väita, et 1 tark jõuab rohkem vastata kui 100 tarka/ parandan/ rumalat küsida...
Küsimusele ei vasta aga tsiteeringule kirjutaks oma nime alla küll. Iseasi kui kaugele on sõnadest jõutud.Medusa kirjutas:Tsiteeriks klassikuid (mõista-mõista, kes ja millal kirjutas nii?):
Paraku on arenemiseks vaja julgeolekut või täpsemalt öeldes kindlat tagatist, et riik suudab mis tahes julgeolekuriskid ületada. Seetõttu ei piisa üksnes majanduslikust edenemisest, vaid oluline on ka järjekindel riiklik strateegia.
Muidugi mõista on Eesti ühinemine NATO ja Euroopa Liiduga väga tähtis samm, kuid sellega ei lõpe Eesti valitsuse ja rahva vastutus omaenda julgeoleku tagamisel, sest rahvusvahelised organisatsioonid on strateegia vahendid, mitte selle asendajad. Kui eestlased peaksid oma maa julgeoleku tagamise jätma lihtsalt liitlastele, avastaksid nad end olukorras, kus pole ei julgeolekut ega liitlasi.
Seega tuleb Eestil formuleerida omaenda riiklik strateegia ning teostada seda muuhulgas selliste vahendite abil, nagu naaberriikidele suunatud diplomaatia ja sisepoliitikaga tasakaalus olevad liitlaskohustused. Nende hulka kuulub ka kõrgel tasemel olevate relvajõudude ülalpidamine. Juba NATO-ga liitunute kohustus evida kindlatele standarditele vastavaid relvajõude on üksnes miinimum, mis aga ei saa rahuldada igakülgse arengu suunas püüdlevat riiki. Seepärast on tarvis väga hea väljaõppega sõjaväge.
Milleks muretseda ainult määratlemata kodakondsusega isikute pärast. Meil on päris suur ametlikult RF-i kodanike populatsioon. Vastavalt juba "Tallinn arvudes 2010" ja "Narva arvudes 2009" andmetele on meil Eestis u. 60 tuhat Vene Föderatsiooni kodanikku aga neid on ka mujal Eestis.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Minult küsiti selle kohta mida ma tean. Sinu kirjutatud sõnad ei käi kokku teemaga, mille kohta minult küsiti ja millele ma vastasin. Seega spämmisid.soesilm kirjutas:- ma ütlesin LASKUR oled!Mina tean niipalju kui iga aktiivne KL-liige teab; iga Eesti kodanik teab, kes infokanaleid aktiivselt kasutab; igaüks kelle paljud lähisugulased ja sõbrad on KV-s teeninud, ehk natuke ka ajaloost teab jne.
Ma lisaksin siia juurde et see 2 DOS-i on salvedes, ehk siis koheseks kasutamiseks. Kui minnakse patrulli, positsioonidele või kuhu iganes, võetakse lisaks laskemoona zink'ides kaasa ja tulepausi ajal laetakse jälle 2 DOS'i salvedesse.TTA kirjutas:Juhiks siinkohal tähelepanu et kuigi AK-4 DOS on 60 padrunit on ta lahingkomplekt, ehksiis see mida võitleja peaks kaasas kandma, 120 padrunit, ehksiis 2 DOS'i. See oli isegi Kapten Trummi poolt antud andmetes, aga miskipärast seda rõõmsalt ignoreeritakse.
Aga praegu siin mass inimesi eitab sellist täiendamise võimalust. Nad väidetavalt tassivad tunde omale kaasa marginaalse hulga padruneid ja väidetavalt mingit järelvedu POLE VAJAGI, sest hea laskur ei vajagi rohkem moona.szultz kirjutas:Ma lisaksin siia juurde et see 2 DOS-i on salvedes, ehk siis koheseks kasutamiseks. Kui minnakse patrulli, positsioonidele või kuhu iganes, võetakse lisaks laskemoona zink'ides kaasa ja tulepausi ajal laetakse jälle 2 DOS'i salvedesse.TTA kirjutas:Juhiks siinkohal tähelepanu et kuigi AK-4 DOS on 60 padrunit on ta lahingkomplekt, ehksiis see mida võitleja peaks kaasas kandma, 120 padrunit, ehksiis 2 DOS'i. See oli isegi Kapten Trummi poolt antud andmetes, aga miskipärast seda rõõmsalt ignoreeritakse.
Aga ei vajagi. Sa võtad oma 2 DOS salvedes ja veel 2 DOS lisaks kaasa ja selleks ajaks kui sa selle ära oled kõik lasknud, on üksus niikuinii võitlusvõimetu (1/3 surnud või raskelt vigastatud). Kui on intensiivne tulevahetus, kus sa lased 200 padrunit minutitega läbi siis on väga naiivne arvata et sa lööd tagasi 5 kordses ülekaalus olevat vastast ja seejuures veel ilma surnute ja haavatuteta.Wrangel kirjutas:Aga praegu siin mass inimesi eitab sellist täiendamise võimalust. Nad väidetavalt tassivad tunde omale kaasa marginaalse hulga padruneid ja väidetavalt mingit järelvedu POLE VAJAGI, sest hea laskur ei vajagi rohkem moona.
Keegi ei eita moonaga täiendamise võimalikust ega vajadust. Väidetakse, et sina ülehindad moona reaalset kulu ja alahindad tuledistsipliini tähtsust. Otse loomulikult on lisaks sõduri endaküljes olevale moonale tema jaoks lisa moon igal üksuse tasemel ja kui salvetaskutes olev moon on vähenenud kriitilise piirini hakatakse täiendavat moona aste-astmelt alla liigutama. JÜA jagab jaole laiali jao varu ning tellib lisamoona RV-lt, RV saadab jaole lisamoona ning tellib juurde kompanii veeblilt, kompanii veebel annab moona rühmale ja tellib juurde pataljonilt jne. Üldine moonakulu sõltub aga sellest, kui palju jagusid on brigaadil või kaitseringkonnal või kogu EKJ-il parajasti tulekontaktis. Nii võib EKJ-i päeva keskmine kulu jääda ikkagi DOS-i piiresse vaatamata sellele, kui mõni raskuspunktis olev rühm ööpäevase lahingu vältel 10-20 DOS-i ära kulutab.Wrangel kirjutas: Aga praegu siin mass inimesi eitab sellist täiendamise võimalust. Nad väidetavalt tassivad tunde omale kaasa marginaalse hulga padruneid ja väidetavalt mingit järelvedu POLE VAJAGI, sest hea laskur ei vajagi rohkem moona.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Madis22 kirjutas selle jutu ka ära mida ma enda eelmise posti lõppu ei viitsinud kirjutada.Madis22 kirjutas:Keegi ei eita moonaga täiendamise võimalikust ega vajadust. Väidetakse, et sina ülehindad moona reaalset kulu ja alahindad tuledistsipliini tähtsust. Otse loomulikult on lisaks sõduri endaküljes olevale moonale tema jaoks lisa moon igal üksuse tasemel ja kui salvetaskutes olev moon on vähenenud kriitilise piirini hakatakse täiendavat moona aste-astmelt alla liigutama. JÜA jagab jaole laiali jao varu ning tellib lisamoona RV-lt, RV saadab jaole lisamoona ning tellib juurde kompanii veeblilt, kompanii veebel annab moona rühmale ja tellib juurde pataljonilt jne. Üldine moonakulu sõltub aga sellest, kui palju jagusid on brigaadil või kaitseringkonnal või kogu EKJ-il parajasti tulekontaktis. Nii võib EKJ-i päeva keskmine kulu jääda ikkagi DOS-i piiresse vaatamata sellele, kui mõni raskuspunktis olev rühm ööpäevase lahingu vältel 10-20 DOS-i ära kulutab.Wrangel kirjutas: Aga praegu siin mass inimesi eitab sellist täiendamise võimalust. Nad väidetavalt tassivad tunde omale kaasa marginaalse hulga padruneid ja väidetavalt mingit järelvedu POLE VAJAGI, sest hea laskur ei vajagi rohkem moona.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 1 külaline