Sissil on külm ja nälg

[Wrangel]

Seened sisaldavad valke?

Seened pole taimed?

Milleks sellised küsimused? Miks nii shokeeritud? Seened sisaldavad valke ja seened ei ole taimed. Peaks nagu põhikooli teema olema.

Kui sina sellises põhikoolis käisid siis mina küll ei taha sellisesse sattuda, kus taimi peetakse valguallikaks ja seeni ei peeta taimedeks ... milleks siis veel viirusteks või?

[Ohvitser]

[ants431]

Kui sina sellises põhikoolis käisid siis mina küll ei taha sellisesse sattuda, kus taimi peetakse valguallikaks ja seeni ei peeta taimedeks ... milleks siis veel viirusteks või?

Selle üle, kas seeni lugeda taimedeks, loomadeks või eraldi rühmaks seenteks, vaidlevad bioloogid tänaseni. Minu, kui seente sööjat huvitab nende söödavus. Saksa okupatsiooni aeg oli liha ostmine tsekiga ja võis asendada liha seentega vahekorras seeni kaks korda rohkem kaaluliselt. Ainult taimevalkudele lootma jäädes jääb midagi olulist puudu.
Üks eestlaste õnnetus aga näib olema liiga vähene tõe armastus.
Valetada ja tühja lora tuleb ajada vaenlasele, mitte omadele.

[gigake]

Seened sisaldavad valke?

Seened pole taimed?

Milleks sellised küsimused? Miks nii shokeeritud? Seened sisaldavad valke ja seened ei ole taimed. Peaks nagu põhikooli teema olema.

Kui sina sellises põhikoolis käisid siis mina küll ei taha sellisesse sattuda, kus taimi peetakse valguallikaks ja seeni ei peeta taimedeks ... milleks siis veel viirusteks või?

Seened pole kohe kindlasti mitte taimed - loe näiteks siit: http://et.wikipedia.org/wiki/Seened

Samamoodi pole putukad ka loomad jms.

[Manurhin]

Äkki on ämblikud ka kellegi jaoks putukad? Oh seda Eesti haridussüsteemi küll... Ja sealt meile need "kõrkempa aritusega juhit ia spetsjalistid" tulevadki, kelle pärast on praegune elu selline nagu ta on .

[Juhani Putkinen]

Pole eriti oluline kuidas seeni liigitatakse.

Oleks kasulik tunda mõned söödavad seened - osa nendest on söödavad ka ilma küpsetamata.

Mõnedest seentest on võimalik ka väga hea maitsega toitu teha.

[Madis22]

Seente puhul on oluline tunda seeni, mida saab korjata kiiresti palju. Näiteks pilvikuid, või praeseentest kitsemampleid (kus neid kasvab, on neid tavaliselt massiliselt). Värsked seened sisaldavad vaid 2-3 % valke, millest u. kolmveerand on meile omastatavad ja ligikaudu teist samapalju süsivesikud, andes kokku 20-50 kcal/100g, kuid kuivatatuna või praetuna, kui vesi neist on välja aurutatud, ei jää nad energiasisalduse poolest köögiviljadele alla, valkude sisalduse poolest aga ületavad viimaseid tunduvalt. Ok! Täismees peaks päevas korjama 8-10kg seeni et ainuüksi neist toituda, kuid ei saa öelda, et nende toiteväärtus on null.

[Tundmatu Sõdur nr. 5]

Mis seos on sissidel ja sellel kas seened on taimed või mitte? Püsigem siiski teemas. Teemaks on siiski kui sissil on külm ja nälg. Talvel ei ole sissil ju ometi söögiseeni kusagilt võtta ja vaevalt keegi neid kaasas tassida tahaks arvestades nende toiteväärtust ja seeditavust.

[Juhani Putkinen]

Sissil on vahepeal külm ja nälg ka sügisel - samal ajal metsad on üldiselt seeni täis.

Seeni, vett, soola ja hea meelega natukese rasva katelokki - ja natukese keeta kas või piirituse tablettidega, ja on kindlasti parem kui mitte midagi.

[Shiim]

Kas meie sissid (ka VGr-d) on sellisteks lumeoludeks valmis? Olen kuulnud, et kuskil olla rootsi puusuuskadega suurejooneliselt ahju köetud.

Omal ajal Kalevi ÜJP-s olid meil suusad olemas. VG kohta ei oska öelda - vähemalt kasutatud neid seni pole.
Aga kas neid rootsikaid kuskilt osta ka saab?

Soomest saaks selliseid (ei saa aru, kas need on puust või plastikust): http://www.maanpuolustusyhtio.fi/Publis ... mcode=2997

[Juhani Putkinen]

Kas meie sissid (ka VGr-d) on sellisteks lumeoludeks valmis? Olen kuulnud, et kuskil olla rootsi puusuuskadega suurejooneliselt ahju köetud.

Omal ajal Kalevi ÜJP-s olid meil suusad olemas. VG kohta ei oska öelda - vähemalt kasutatud neid seni pole.
Aga kas neid rootsikaid kuskilt osta ka saab?

Soomest saaks selliseid (ei saa aru, kas need on puust või plastikust): http://www.maanpuolustusyhtio.fi/Publis ... mcode=2997

Kahjuks mina ei tea mis need on, aga vajadusel saaks ikka küsida.

Arvan, et need oleks ikka parem kui mitte midagi. Täielikku paska SAl pole olnud.

Kui hästi läheb, nii nad oleks samasugused kui mul endal. Krt hea asi (välja arvatud möödunud aasta pulberlumi - oli ikka päris sitt siin minu kandis). Lund oli küll ja küll aga ka nende päris pikkade ja laiade suuskadega uppus sügavale lumme. Tahaks loota, et sellist talve ei otsekohe tule uuesti.

[Tiam]

Jumal küll natuke võiks meie "teaduspõhise majandusega" riigis olla ka seda innovatiivsust, et kohapeal midagi välja töötada.

Esiteks niiskuse vastu on tänapäeval palju palju häid vee ja pritsmekindlaid aga siiski hingavaid riidesüsteeme olemas. Paksu kasuka ja või villase asja asemel soovitask aerogeelist palitut, mille 2,5cm kihi soojusjuhtivus on sama väike kui 50cm paksul klaasvillakihil ja seda sisult olematu kaalu juures. Pakun, et sellisest materjalist kombe asendaks ka magamiskotti. Sellise materjali hind on tulnud alla 300- 500.- per m2. Sest kui sa oled suutnud luua riietuse mis hingab (ei muutu niiskeks) on enem vähem veekindel ja samas väikese soojusjuhtivusega ja kerge on sul ideaalne lahendus käes.

http://www.youtube.com/watch?v=G2TbHTU-QNs
http://www.aerogel.com/markets/outdoor.html
http://www.youtube.com/watch?v=mAJWyRIDDVQ


Ja kuskilt olen ma just sellisel põhimõttel jopet näinud, mis aerogeliga vooderdatud. Seal oli aga ka teine nõks see nimelt oli see asi kuidagi pööratav, ehk kui higistasid seest selle märjaks siis pöörasid jope ringi ning välimine pool kuivas ära ja vastupidi. Kahe kihi vahel oli vett mitteläbilaskev kiht. Ise olen omanud ühte pööratavat Columbia jopet ning õues töötades selline "pööramise" asi töötas 100%. See eeldab aga, et lukud on sellele avstavalt tehtud.

[jaankask]

Üks oluline riietuselement, mis sissi külmetamisest ja kopsupõletikust võib päästa on higi eemale juhtiv hingav pikk aluspesu. Näiteks Halti omad on väga head. Peaks olema iga sissi jaoks kohustuslikud.

[Juhani Putkinen]

Seenevihkajatele teadmiseks, et sügisel 1942 üks Soome kaugluurepatrull oli juba tegutsenud kaua sügaval vaenlase tagalas. Söök oli otsas, ainult soola oli veel järel.

Omade juurde oli pikk maa ja raske maastik - nädäla jagu köndida ja sumpada soodes. Võib olla seenteta oleks jõud otsa saanud enne koju jõudmist.

Aga sissid liikvel olles korjasid seeni ja mustikaid. Puhkepausidel siis söid seeni ja mustikaid - terve nädala. Ja said lõppude lõpuks "koju".

[Hitchiker]

Eeldame ikka seda, et sissid või VGr-id sõjaolukorras sõdivad omal maal ja süüa ikka natike saab - võimalik, et ka kuivatada ja kuivada. Suusad on varustuses olemas, kas nad küll hetkel kõigile jagatud on ei ole teada. Tänapäeva sõda on rohkem tehniline ja vastasele on olulisem saada kiirelt kätte linnad ja kommunikatsioonid. Vaadakem või ühte transiitkanalit, ehk Peterburi maanteed..Tee ääres metsa praktiliselt pole ja puhastatud ala on rohkem kui 30 meetrit..no mis külgmiine me seal paneme? Lisaks on väga tugev oht, et häda korral on VGr kui suutlik üksus sunnitud osalema linnalahingutes, milleks pole tehtud piisavat väljaõpet. Ehk minu meelest ei ole kogu kaitseplaan siiski piisavalt läbi mõeldud. Ehk tuleks kaitseplaanidesse arvestada ka tugevamat tsiviiltoetust (alates haavatute probleemist vastase "tagalas").

Teemasse tagasi -jah sissil on alati külm ja vastik, kuid meil on piisavalt mahajäetud metsatalusid ja teisi vanu maju kus hädakorral saab ennast tsivilistina tunda. Eestis ei ole praktiliselt kohta kus 10 kilomeetri raadiuses ei oleks võimalik katusealust leida.