Eesti põhiseaduse kehtimisest

[jaankask]

Irriteerin pisut.

Juhtusin lugema Justiitsministeeriumi tellitud hinnangut Eesti põhiseaduse toimimisest Euroopa Liidu õigusruumis: http://www.just.ee/52957 .
Teatavasti on tänaseks olemas ka Lissaboni leping http://eur-lex.europa.eu/JOHtml.do?uri= ... OM:ET:HTML , mis sätestab selgelt EÜ õiguse ülimuslikkuse Eesti (põhi)seaduse ees.

Teatavasti on Eesti kodanik kohustatud kaitsma Eesti põhiseaduslikku korda (põhiseaduse § 54). Samuti on seda vandunud teha kaitseväelased ja kaitseliitlased.

Samas on tekkinud olukord, kus põhiseadus juriidilises mõistes enam ei toimi. Kas truudusvanne laieneb nüüd kogu Euroopa Ühendusele?

[oleeg]

Samas on tekkinud olukord, kus põhiseadus juriidilises mõistes enam ei toimi. Kas truudusvanne laieneb nüüd kogu Euroopa Ühendusele?

Minu vormikuuel on trikoloor. Sellega peaks kõik selge olema?

terv
o

[medal]

mis sätestab selgelt EÜ õiguse ülimuslikkuse Eesti (põhi)seaduse ees.

See ei tähenda, et Eesti põhiseadus kehtetu oleks.

[jaankask]

Hmm. Kuidas on võimalik kaitsta Eesti põhiseaduslikku korda, kui selle toimimise ulatuse sätestab Lissaboni leping? Tegemist ei ole ju enam Eesti PÕHIseadusega, mis on kõigi Eesti territooriumil kehtivate seaduste ja õiguskorralduse alusdokumendiks.
Teoreetiliselt võib tekkida olukord, kus EÜ teatab läbi oma õigusaktide, et "Käesolev juhtum ei kujuta rünnet Eesti põhiseaduslikule korrale " ning "Kõik on juriidiliselt korrektne".

[Madis22]

Tänase päeva seisuga ei ole riigi põhiseaduslikuse järelevalve instantsid veel häält tõstnud, ehk võiks arvata, et põhiseaduslikuse kallale pole veel mindud. Võibolla on teema tõstatatud pisut vale valdkonna foorumis ja tuleks suunata vastamiseks juristidele. Tõstatada küsimus teemal, et mitte kas põhiseadus on oma tähenduse kaotanud või et kas põhiseadusest on mööda mindud, vaid et milliste sündmuste toimimisel tuleks lugeda ohustatuks põhiseaduslik kord ja võib (peab) asuda omaalgatuslikult teostama selle kaitset.

Kuni vastav definitsioon on veel sõnastamata ja arusaam põhiseadusliku korra rikkumisest on jäetud iga mehe enda südametunnistuse asjaks, tahaks tähelepanu juhtida asjaolule, et kuni oletatud rikkumist ei ole pandud toime vägivaldselt, tuleks hoiduda ka korra taastamisel vägivalda rakendamast, või selle rakendamisele õhutamast.

[jaankask]

...tahaks tähelepanu juhtida asjaolule, et kuni oletatud rikkumist ei ole pandud toime vägivaldselt, tuleks hoiduda ka korra taastamisel vägivalda rakendamast, või selle rakendamisele õhutamast.

Täiesti nõus. Loodetavasti mõistab austatud kaasfoorumlane, et antud teemapüstitus on läbinisti teoreetiline? Esitatud "kahtlused" ei kujuta endast hõiget "põhiseadus on hädaohus -barrikaadidele!" vaid kutsub arutlema tekkinud juriidilise dilemma üle -lootuses, et foorumikasutajate hulgas leidub ka juriidilise haridusega inimesi.

[alban]

Lissaboni leping on meie põhiseaduse mõistes välisleping. Nii kaua kuni see välisleping on meile siduvaks muudetud põhiseadusega kooskõlas s.t läbi ratifitseerimise parlamendis on ta meie põhiseadusega kooskõlas ja ei ole selle suhtes tegelikult ülimuslik. Lissaboni lepinguga ei saa meile ette kirjutada, mis on meie põhiseadusliku korra rünne ja mis mitte. Seega ei ole seda lepingut karta vaja.

[Madis22]

Täiesti nõus. Loodetavasti mõistab austatud kaasfoorumlane, et antud teemapüstitus on läbinisti teoreetiline? Esitatud "kahtlused" ei kujuta endast hõiget "põhiseadus on hädaohus -barrikaadidele!" vaid kutsub arutlema tekkinud juriidilise dilemma üle -lootuses, et foorumikasutajate hulgas leidub ka juriidilise haridusega inimesi.

Tore Lihtsalt olles kord kuulnud kellelegi Marksi Karlale omistatud ütelust, et riik - see on vägivalla monopol, käsitlen ma kaitseväge ja kaitseliitu kui riiklikku vägivalda haldavaid struktuure. Kaudseimgi viide kaitseväelaste ja kaitseliitlaste kohustustele korra/julgeoleku/põhiseaduslikuse tagamisel tundub seega alati osutavat vägivalla tarvitamisele.

[ruger]

Teema, kui selline on ülimalt oluline. Põhiline analüüs tuleb teha juba otsusest, kui hakati mingeidki soovitusi/lootusi saama EL-iga liitumiseks. Euroskeptikute nurinatest ja hinnangutest mindi lihtsalt üle ja õiguskantsler andis vastuse(küsimus, kas kartis konflikti minna ja kogu protsessile vee peale tõmbamisega, kui oleks selgunud PS vastasus), ei olda vastuolus EV PS-iga. Põhineb ju EV sellel dokumendil, mille tõlgendamine on nüüdseks sisuliselt selle dokumendi väärtuse põhja viinud. Naljanumber on mõnel pool õeldud. Igat asja saab tänapäeva moodsas mõttes ju tõlgendada vastavalt endale kasulikus suunas. Hetkel on seadusi ja nende parandusi tuhandeid. Palju on inimesi, kes jälgivad seaduste täitmist ja tegemist pidevalt??? Peale juristide vahest mõned üksikud erialad. Tavainimene ei tea tegelikult peaaegu ühtegi seadust ja ega teda ei huvitagi. Kui palju on viimasel ajal tulnud välja praaki riigikogu töös? Korraks on asi mõnes artiklis üleval ja kõik. Eemaldatakse sealt teatud huvigruppide surve all või lihtsalt topitakse infomüras tahapoole. See võimaldab, aga tegelikult toota seadusi, mis ongi PS vastased.
Ega eraõigusliku(teatud liikumise/MTÜ poolt näiteks) poolt antud dokumentatsiooni kogu läbitöötamine on tohutu maht. Samas on euroskeptikud ja muidu huvilised EL-iga liitumist pidanud PS vastaseks teoks. Nende hinnangud ja hoiatused on hakanud täide minema. Skeptikute väide oli, et ülimuslikud hakkavad olema. Vastaste ja võitjate poolt dikteeritud, et EV PS jääb ülimuslikuks.

Juhul, kui loodaks mõne kohtulahendusega pretsedent, kus osutuks, et antud liitumine oli PS vastane siis tuleks ju kuulutada kõik, kes seda ajasid riigivastasteks. Ja siis hakkab saama nalja. Pretsedent, kui selline võimaldaks panna kinni kõik praktiliselt kõik poliitikas osalenud riigivastase tegevuse eest. Küsimus on selles, kes on see julge ja juristiharidusega inimene(inimesed), kes suudab selle mõnes kohtus läbi viia. Meie kohtute pikki otsustusaegu arvestades peab sellel inimesel olema euroseljakott ja vähemalt sama kotijagu kingi. Riigi vastu kohtusse minemine tähendab, aga sattumist põlu alla mitmetes kohtades. Lõplik kohtuinstants on Euroopa inimõiguste kohus. Kas EL-i kõrgeim kohtuasutus nimetab ühe oma liikme liitumise temaga seadusevastaseks???

Siit tekib oma küsimus, kas rahvusriigil(no 2/3 osas) on tuleviku? Kas eestlane, kui selline on enam huvituv rahvusriigist ja EV PS-ist? Kaotame ära riigikogu, presidendi, kaitseväe ja keele ja no on meil neid vaja? Ettepanekud riigikeele, presidendi ja parlamendi kaotamiseks on juba tehtud. KV-st tahtis ka RE palgaarmeetaja Ligi lahti saada. Mis siis veel alles jääb? Lipp või? Õeldakse, et eestlane peaks muutma oma PS-i. Kas eestlane peaks muutma oma PS-i või lõpetama riigikogus selle PS-i lõputu oma võimulolijate heaks tõlgendamise? Või nagu antud juhtum näitab siis peale kummitempli polegi enam kohapeal erilisi õigusi.

Et, kui tuleb otsus EL-i poolt võtta EL-i territooriumile Vene baasid, siis kas peaksime nõus sellega olema? Kas iga käsk ja korraldus, mis Brüsselist tuleb on meie jaoks koheselt PS kooskõlas või mitte? Selleks võib ka olla võimalik tulevane viisavabaduse leping Venemaaga. Sel juhul tehakse kohalike omavalitsuste valimistel 1:0 eestlastele...

Mart Helme artikleid tänases delfi.ee-s võib nimetada luuludeks aga küsimus on siiski rahvusriigi säilimises.

Tsiteerides EV PS-i:
"Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,
mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,
mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,
mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,
mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade...."

Mina oleks pannud sinna juurde-eesti rahvuse, keele, riigi, ja kultuuri...

Huviga jälgides teema arengut. Loodan, et mingi iva siin selle põhiseaduse § 54 osas selgust saab.

PS-ise hääletasin EL-iga liitumise vastu ja olen seda siiani.

[Avatar]

Riik on vahend rahvuse, keele ja kultuuri sälitamiseks. Riik riigi säilitamise vahendina mõjuks kummaliselt.

[Henn]

Põhiseadus ütleb tõesti, et välislepingud on Eesti seadustest ülemad, kuid suur vahe on selles, kas nad on ülemad alamastme seadustest või põhiseadusest endast. Põhiseadus määrab täiesti üheselt, et põhiseadusega vastuolus olevaid välislepinguid ei tohigi üldse sõlmida. Lissaboni leppe ratifitseerimine on seega põhiseadusevastane akt ja tühine juba algusest peale. Paraku on aga võimulolijate poolt tekitatud olukord, kus põhiseaduse rikkumine on muutunud mitte karistatavaks teoks, vaid normiks ja seaduste vastuvõtmisel ei viida mitte neid vastavusse põhiseadusega vaid väänatakse hoopis põhiseaduse mõtet, et viia hoopis seda näilisesse vastavusse.

Hea näide on piirileping, mille puhul õiguskantsler (kes peaks põhiseaduslikkuse järelvalvet teostama) Truuvägi leiutas jokk-skeemi, mille põhjal juhul, kui põhiseadusega määratud Tartu Rahu piirist on alles väike jupikenegi, siis vastab uus piir põhiseadusele. Alles jäigi mõni kilomeeter keset Peipsi järve ja kõik olevat OK. Selle äraspidise loogika järgi võiks ülejäänud piir joosta kasvõi Toompea alt ja kõik oleks endiselt OK.

Olen seisukohal, et truudusevanne Eesti Vabariigile kehtib endiselt ja igal juhul. Lihtsalt teatud tegelased ja ringkonnad rikuvad süstemaatiliselt põhiseadust ja enda kohustusi. Sellisel tegevusel on aga oma nimi...