Kaatrihange

[tuna]

Ma jätaks lennuväed praegu kõrvale. Neid on meil ainult kaks - militaar ja tsiviil. Vahel võib osutuda kasulikuks, kui need on eraldi. Koostööd saab muidugi alati parandada. Mis puutub õhuväe kopteriostu, siis mullegi tundub see praegu veidi ennatlik. Ma saan küll aru selle põhjenduseks toodud argumentidest, aga muud asjad on hetkel tähtsamad.

Laevastike puhul aga süsteemide ühendamisest ma ju räägingi. Täpsemalt sellest, et kuidas seda teha. Siiamaani vähemalt mulle ette sattunud ettepanekud tähendavad, et: a) laevade ülalpidamine läheb hoopis kallimaks, b) kannatab tegelik töö, c) punkt a ja b mõlemad korraga. Sellepärast ma seadsingi kahtluse alla, kas vägisi laevastike arvu vähendamise eesmärgiks seadmine on ikkagi kõige õigem.

[tuna]

Arendamaks oma mõtet edasi. Süsteemide ühendamine on mõtekas siis, kui ühendatakse asju, mis omavahel hästi klapivad. Hiljuti jäi silma politsei- ja piirivalve ameti kõige kõrgema ülemuse kurtmine, et ühendameti osad ei taha hästi omavahel koostööd teha. Mida oleks võinud ennustada juba enne liitmist.

Võtame algusest peale (ma mälu järgi, teadjad võivad parandada):
Kõik algas nagu ikkagi sellisel juhul standartse müügijutuga, et kulud vähenevad ja eri osade liitmisest tekib sünergia.
Kui liitmine sai teoks, siis oli vist lausa esimene pressikonverents, kus öeldi ametlikult välja, et mingit rahalist kokkuhoidu ei tule. Mis oli ka sügavalt loomulik, kasvõi palkade osas. Jah, vähendada sai tugipersonali. Aga kuna liidetavaid ei saanud loomulikult kokku sulatada (selleks on eesmärgid, töövõtted ja -vahendid liiga erinevad), siis tuli ühendameti juhtimiseks moodustada uus bürokraatlik struktuur.

Juhtimispüramiidi tipus olevas struktuuris on aga palgad suurusjärgu võrra suuremad, kui need olid kokkuhoitud tugipersonali seas. Kuid see, et rahaline kokkuhoid niimoodi ära nulliti, oli veel pool häda. Hoopis hullem oli see, et see mürgitas ühendameti sisekliimat. Tegeliku töö tegijatel oli väga raske mõista, miks tekkis terve grupp hiiglasliku palgaga seltsimehi, kes midagi silmaga nähtavat ei teinudki (sest seni polnud kolmes endises ametis neid vaja läinud).

Tulemuseks on, et algselt väljareklaamitud eesmärkidest pole täidetud ka teist ehk sünergiat. Kas aga selleks oli vaja kulutada sadu miljoneid kroone, et tõestada õpikunäidet.

Tulles tagasi laevastike juurde, siis tuleks olla vägagi ettevaatlik süsteemide ühendamisel, kui selle aluseks on vaid välised tunnused, ehk veesõidukite olemasolu konkreetses asutuses.

[Kapten Trumm]

Uudishimulik küsimus: mille poolest erineb patrullkaater ja tema tegevus piirivalves ja mereväes? NSVL ajal oleks sõja puhkedes läinud piirivalvelaevad konkreetse laevastiku alluvusse. Selleks oldi ka valmis, sest piirivalve personal sai sõjalist väljaõpet, oli oma aja kohta hästi relvastatud ning oleks vajadusel ka sõjalisi ülesandeid edukalt täitnud. Tegelikult on küsimus laiem - miks on Eestis vaja tsiviilpiirivalvet? Minu arvates peaks Eestis olema sõjalise otstarbega piirivalve nagu meil hulk aastaid oli, kes on nt sõja puhkedes võimelised minema kohe üle SA ülesannete täitmisele (piirivalve sõdurid said sissiväljaõppe). Täna ei saa nad praktiliselt mingit sõjalist õpet.

Ainus reaalne vahe on mingid totrad EL nõudmised, mille tulemusena (PV on tsiviilametkond) on piirivalve mendistatud ja hulk võitlusvõimelist seltskonda kaitseväkke üle jooksnud.

Kui SKAK jõustub, siis on meil kaks (nõrgalt) relvastatud laevastikku "territoriaalmere puutumatuse tagamiseks".

Kas PV oma läheb sõja puhkedes sadamasse ja MV oma läheb merele ja rahu ajal vastupidi?

Tulemuseks on, et algselt väljareklaamitud eesmärkidest pole täidetud ka teist ehk sünergiat

Olles osalenud ühes taolises protsessis, võin kinnitada, et sappi ja turujutte "sisekliimast ja sünergiast" levitavad peamiselt need ametnikud, kes jäid ilma oma sisulisest võimust või soojast kohast/kel tuli tööd juurde.

[tuna]

Vaevalt saab ühendameti kõige kõrgemat juhti kahtlustada selles, et ta levitab sappi ja turujutte, sest ta jäi ühendamise käigus ilma sisulisest võimust või soojast kohast.

[tuna]

Mis aga puutub selle teema nimikangelast ehk mereväe kaatrihanget, siis iseenesest võib teha oletusi, kust selline asi üldse tuli. Kui üritada SKAKi tegemist analüüsida, siis oli tõenäoliselt selge, et mereväele selleks kümneks aastaks (2008-2018) väga palju raha ei anta.

Esiteks said eelmisel perioodil miinijahtijate jaoks ebaproportsionaalselt palju, ja teiseks, objektiivsed vajadused on eeskätt maaväes tunduvalt põletavamad. Täiesti oma seniseid oskusi lihvima ehk sisuliselt stagneeruma polnud aga mereväge ka mõtet sundida.

Samal ajal ohustsenaariumide hulgas oli Nord Stream ehk täpsemalt võimalus, et Vene merevägi hakkab torujuhtme kaitsmise sildi all siin ülbama. Meenutage kasvõi, milline kisa läks Eesti pressis lahti, kui üks Vene uurimislaev käis torujuhtme jaoks Eesti vetes põhja uurimas.

Et võimaldada piirivalvele mingitki toetust mereväe poolt, kui tegemist tuleb teha Vene sõjalaevadega, siis pandigi need kaatrid SKAKi sisse. Rahaline kulu suhteliselt väike, mereväele väike väljakutse ja praktiline kasu siiski ka.

Sisuliselt lipunäitamise missioon, aga oleks väga plass kui me sellekski võimelised ei ole ja nuttes liitlaste juurde abi nuruma läheme.

[Kapten Trumm]

Samal ajal ohustsenaariumide hulgas oli Nord Stream ehk täpsemalt võimalus, et Vene merevägi hakkab torujuhtme kaitsmise sildi all siin ülbama. Meenutage kasvõi, milline kisa läks Eesti pressis lahti, kui üks Vene uurimislaev käis torujuhtme jaoks Eesti vetes põhja uurimas.

Et võimaldada piirivalvele mingitki toetust mereväe poolt, kui tegemist tuleb teha Vene sõjalaevadega, siis pandigi need kaatrid SKAKi sisse. Rahaline kulu suhteliselt väike, mereväele väike väljakutse ja praktiline kasu siiski ka.

Natuke asja jagava inimesena tekib mul küsimus, millist heidutust pakuvad vene sõjalaevadele kaatrid, mida on võimalik 100 miljoni eest mingi 3-4 tükki osta? Vähemaga ei saa, sest ei suuda tagada rotatsiooni (miinijahtijate arv!!!). Selle raha eest on võimalik saada alumiiniumplekist kuni 20 meetri pikkuseid, 25-28 sõlmese kiirusega, maksimaalselt stabiliseerimata Sergeiga (lisaks Browningule) relvastatud kaatreid, 2D navigatsiooniradari ning võibolla mingi lihtsama sonariga. Muidugi saaks kellegi kasutatud raketikaatreid ka (nagu Norra näide, mis ka siit läbi käinud on), aga teadupärast tiibraketid on meile ülejõukäivad ja enne 2020. aastat ei tule. Mis iseenesest välistab mõtte osta mingeid secondhand raketikaatreid, et siis hakata nende väsinud keresid remontima ja kaks korda aastas kaldal käima, kui tegelikult põhirelvastus puudub.

Ainuke võimalus merel sõjalaevu heidutada on arusaadavalt tiibraketid. Nende puhul tekib küsimus, milleks peab neid laevadele panema, kui elu on ühemõtteliselt näidanud nõrkade riikide puhul kaldalt ja õhust lastavate rakettide paremust (millist kahju suutis Falklandil teha inglastele Argentiina merevägi?).

Lööme googlesse "Russian Baltic Fleet" ja saame teada, et vähimad avamere sõjalaevad Balti laevastikus on
http://en.wikipedia.org/wiki/Tarantul_class_corvette
Armament: 4 x P-15 Termit/SS-N-2 Styx or 4 x P-270 Moskit/SS-N-22 Sunburn or 8 x Kh-35 Uran/SS-N-25 Switchblade anti-ship missiles.
1 SA-N-5 SAM (1x4) MANPAD air defence missiles
1 x 76 mm AK-176 dual purpose main gun
2 x AK-630 30 mm gun or 1 x CADS-N-1 Kashtan CIWS (Close-in weapon system) for air defence

http://en.wikipedia.org/wiki/Pauk_class_corvette
1 SA-N-5 SAM (1x4)
1 x 76-millimetre (3.0 in) gun
1 x 30 mm (1.2 in) gun (AK-630)
2 x RBU 1200 anti submarine rocket launchers
4 x 406 mm (16 in) anti submarine torpedo tubes; some ships have 2 x 533 mm (21 in) torpedo tubes)

Need on alles kõige väiksemad avamerelaevad. Kui keegi fantaseerib nüüd sellise tehnika heidutamist, siis alla kapitaalselt remonditud Hauk-klassi raketikaatri välja ei vea. Mingite Sergeidega pole sinna mõtet vehkima üldse minna. Lippu näitama või särki rebima minna võib ka piirivalve relvastamata kaatriga, lahingu korral upub võib-olla mereväe oma 2 minutit hiljem, suutes natuke vastu tulistada. Ei ole mõtet teha "teeme midagi".

Kui keegi ütleks, et me ostame 100 milli eest ühe divisjoni vene 125 mm tankitõrjekahureid, vedukautod ja paar vagunit laskemoona ja nimetame seda hädapäraseks rannakaitseks, siis ma saan asjast aru. Aga vat selle kaatrite zanrist ei saa. Lihtsalt raisatakse hulk raha ja produkti ei paista. Kui küsimus on mereväele tegevuse andmiseks, siis....

[setu]

Kas tegelikkus pole kesisem kui arvatagi oskate: nimelt kaatreid oli vaja välismissioonidele ESTSOFi tarbeks, mõned ka väljaõppesse - kuid riputati suure kella külge. Ja tänu sellele saab antud teemast rääkida nii-ehk-naa.

Trumm, kas see, et nad statsionaarsed mereseire radarid on - teeb nad tsiviilotstarbeliseks? Aga kuidas me kommenteeriks dubleeritud süsteemi loomist ja mille arvel ning kus pingerea otsas?

Mõnes mõttes meeldib mulle teema "aga kui baasilepig vms väed lastakse sisse uuesti" - hakkame näppudel lugema, kuhu nad lähevad ja võrdlema EU rahadega teostatud sadamatöödega - palju täppi paneme? Viimane on kuum teema kui juba paari viimase aasta sadamatöid vaadata Eesti erinevates paikades.

[Kapten Trumm]

Vaata piirivalve radarihanke hinda ja võrdle seda nt Kellavere radariga. Piirivalvel on 20 radarit 412 miljoni eest sh ka mingi arv 3D õhuseire radareid, Kellavere üksainus 3D radar maksis aga juba 239 miljonit.

Arvud räägivad ise juba enda eest.

[paharet]

Vaata piirivalve radarihanke hinda ja võrdle seda nt Kellavere radariga. Piirivalvel on 20 radarit 412 miljoni eest sh ka mingi arv 3D õhuseire radareid, Kellavere üksainus 3D radar maksis aga juba 239 miljonit.

Arvud räägivad ise juba enda eest.

Piirivalve radarid võib varsti juba vanarauda anda,kuna see valdkond on alafinantseeritud ei suudeta neid vajalikul tasemel remontida ja käigus hoida.Tagavaraosade hankimiseks eraldatakse vajalikest summadest vaid veerand kui sedagi.

[TTA]

Vaata piirivalve radarihanke hinda ja võrdle seda nt Kellavere radariga. Piirivalvel on 20 radarit 412 miljoni eest sh ka mingi arv 3D õhuseire radareid, Kellavere üksainus 3D radar maksis aga juba 239 miljonit.

Arvud räägivad ise juba enda eest.

Oled sa radaritehnik et saad võrdusmärgi piirivalve 3d radarite ja kellavere radari vahele tõmmata?

[paharet]

Vaata piirivalve radarihanke hinda ja võrdle seda nt Kellavere radariga. Piirivalvel on 20 radarit 412 miljoni eest sh ka mingi arv 3D õhuseire radareid, Kellavere üksainus 3D radar maksis aga juba 239 miljonit.

Arvud räägivad ise juba enda eest.

Oled sa radaritehnik et saad võrdusmärgi piirivalve 3d radarite ja kellavere radari vahele tõmmata?

Piirivalve radarid ei ole õhuseireks mõeldud olgugi,et osadel radaritel on olemas võimekus madalal lendavaid õhusõidukeid avastada nii,et võrdsusmärki ei saa mingil juhul tõmmata.

[Kapten Trumm]

Oled sa radaritehnik et saad võrdusmärgi piirivalve 3d radarite ja kellavere radari vahele tõmmata?

Ei tõmbagi ega olegi, vastupidi, hindu vaadates võib piirivalve radarisüsteemi sõjalises efektiivsuses kahelda. Ma arvan, et see jammitakse lihtsalt umbe sõja korral.

http://www.spacedaily.com/reports/EADS_ ... tonia.html

The system is based on twenty radar sites, including ten Short Range Radars (SRR) with sea target detection and signal processing capability and ten Long Range Radars (LRR) with sea and air target detection and processing capabilities.

Otsing "Seatrack 7000" annab üht-teist veel. Ühesõnaga, puhas tsiviilsüsteem oma piiratud võimalustega ja no match isegi uutele Giraffedele. Tootja nimetab ise seda "commercial".

[Kapten Trumm]

Väike illustratiivne radarisüsteemi kaart

http://www.postimees.ee/210206/esileht/ ... 2_foto.php

[Juhani Putkinen]

Jamming pole minu arvates radarite kõige suurem probleem, vaid see, et nad kiirgavad ja hävitatakse.

Näiteks Giraffe on vaja olla suur kogus näiteks soomukitele paigaldatuna (Soomes on Pasidel). Tõstab antenni üles töötab väga lühikest aega, lülitab välja, antenn alas ja kohe putku.

Mõni teine on juba seadnud end töökorda, töötab lühikest aega - ja kohe putku.

Antenn tõuseb hüdraulikaga kiiresti, tõmmitsaid pole vaja, jälle kiiresti alla.

Niimoodi võiks mingisugune õhupilt eksisteerida mingi aja.

[Kapten Trumm]

KV-s on mobiilseid radareid (Giraffed) mingi kogus olemas. Lisaks on olemas passiivne signint/radari süsteem Vera-E

http://www.army.cz/acr/vera/veraeeng.pdf

Piirivalve radarisüsteem on puhtalt statsionaarne ja nende tornide hävitamine pole eriti keerukas. Targem oleks selline süsteem, kus mast on kokkupandav ja kogu krempel autoga liigutatav.

Isegi Vietnami sõja kontekstis oleks nii Kellavere kui kaks uut kaugmaaradarit tegelikult statsionaarsed. Vietnami sõjas õppisid venelased kiiresti ära, et peale asukoha välja andmist pidi kogu kola olema 15 minutiga kadunud, vastase signint registreeris asukoha ja 15 minuti jooksul järgnes pidevalt õhus oleva hävituspommitajate patrulli rünnak sinna asukohta. Venelased on memuaarides ise meenutanud, et tuli isegi teha teatud "ratsimist" raketikomplekside juures, et kokkupakkimist kiirendada (nt juhtimiskaablite lühemaks tegemine).

Kui vastane suudab pidevalt mingi patrulli õhus hoida (isegi Vene õhuruumis), siis radari avastamisele järgneb rünnak mõne minuti jooksul. See ei pruugi olla isegi kallite ja väheste radaritõrje rakettidega, vaid nt radarite fikseeritud asukohta tavaliste vabalangevate pommidega.

Sestap on ka 30 minutise kokkupakkimisajaga valmistaja poolt mobiilseks nimetatavad kaugmaaradarid tegelikult meie sõjateatri kontekstis ikkagi statsionaarsed. Mobiilseks kvalifitseerumisel peab meil olema pakkimisaeg max 2 minutit. See tähendab, et jutt saab olla ainult Giraffe-masti radarist, veel parem kui oleks selliseid, mis töötaksid ka sõidu pealt.

Gruusia sõda näitas, et kui venelane võtab asja kätte (Gruusias võttis alles paar päeva peale sõja algust, peale lennukite kaotusi), siis kustutab ta radarisüsteemi ruttu ära. Selleks pole vaja seda isegi hävitada, vaid surpressida seda niipalju, et vastane ei julge radareid sisse lülitada. Gruusias sai grusiinide ÕT tegutseda alguses seepärast, et SAM surpression tehti alles hiljem.