, sattus kraadike-paar madalam temperatuur olema ja juba jutt muutus, ega sa ju ometi laboritingimustes märjukest valmista? Nagu enne mainisid, olid ka ülejäänud pudelid rohkem paistes kui tavaliselt, ju ikka midagi natuke teistmoodi läks. Eks järgmine kord tead rohkem hirmu tunda ja kui asi ikka tundub pommiks kätte minema, siis vast natuke auru välja lasta pudelist. Hea, et külmik terveks jäi, muidu oleksid tõenäoliselt eluaegse veto saanud õlleteole. 
Omast kogemusest ütlen Juhan K kirjutas:Heast kesvamärjukesest ei ütle sõdur kunagi ära.
Endal ka plaanis nüüd üks laar lähiajal käima panna, aga kuna puuduvad kogemused, arvasin nõuküsimise heaks mõtteks olevat.
Niisiis:
1) Millised on siinse foorumirahva kogemused maltoosaga?
Kas sellest on võimalik ka tarbitavat jooki saada ning kui on, siis mil erilisel moel? Seda ma tean, et maltoosapakil olev juhend on põhjus peavalule ja kõhulahtisusele.
Samas leidsin kaks retsepti:2 liitrit maltoosat lahustada 5 liitris keedetud kuumas vees, kus on eelnevalt lahustatud 0,5 kg suhkrut. 5 liitris keedetud ja +45°C jahutatud vees lahustada 0,5 kg mett. Soovi korral võib kuumale veele, milles lahustatakse suhkur, lisada kaks noaotsatäit ingverit.
Kas siin maltoosa suhe vee suhtes tiba suur pole?
Meeõlu :
2 liitrit maltoosat lahustada 5 liitris keedetud kuumas vees, kus on eelnevalt lahustatud 0,5 kg suhkrut. 5 liitris keedetud ja 45 kraadini jahutatud vees lahustada 0,5 kg mett. Soovi korral võib kuumale veele, milles lahustatakse suhkur, lisada kaks noaotsatäit ingverit.
Äkki on keegi seda teinud? tundub huvitav olevat.
2) Minul puudub õlleankur, kõigele lisaks pesitsen korteris. See tähendab piirdumist 5liitrise potiga (siiamaani on see küll ainult kartulit, suppi ja pastat näinud
Niisiis, rüüpetargad, koondtuli siia teemasse paluks
urmas kirjutas:Juhtus siis asi, mida ei osanud oodata. Sai siis jõuluks õlut tehtud ja kuna pole hetkel kohta, kuhu õlleankur külma panna siis villisin 1,5 ja 2-liitristesse pudelitesse ja sai see "patarei" (umbes 20 liitrit) külmikusse pandud. Eilseks oli veel 4 pudelit järel, üks neist poolik... Pudelid olid kuidagi ümaraks paisunud juba jõuluks aga pidasid vastu kuni eilseni... siis pool kahe ajal öösel ärkasime naisega mingi mütsu peale
Häda selles ongi, et aja jooksul on roostekiht suhteliselt arvestatavaks muutunud ja käsitsi nühkides suren ma ennem janusse, kui asi puhtaks saabJuhan K kirjutas:See, kui suure vungi see kena vedelik endale sisse ajab, sõltub rõhuruumist. Üsna suur rõhuerinevus tekib, kui lasta näiteks 20liitrisesse ankrusse 15 liitrit vedelikku võrreldes 18 või 19 liitri vedelikuga sama suures anumas. See omakorda mõjutab ka objektiivse käärimisprotsessi pikkust. Silma on jäänud ~10 protsendi soovitus/reegel, et 10 protsenti anuma mahust võiks vähemalt vabaks jätta, et virre ka enne tarbimist natukene diskot tantsida saaks
Ankrute seespidine määrimine mingite võietega peaks pigem puuankrute kohta kehtima. Roostetava metallankru puhul oleksin rooste eemaldamisel igasuguste keemiate kasutamisega ettevaatlik...
Kui ankur väga põhjalikult rooste ei ole läinud, siis tavalise käsi-svamm (abrasiiv) meetodil nühkides peaks täitsa adekvaatne tulemus tulema.
Ilmselt ei jää siis muud üle, kui ankrule liivapritsi näidata... http://web.zone.ee/wolfen/Jaani%f5lu.mp3
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist
