Leo Kunnas: ohvitserist poliitikuks

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1812
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Postitus Postitas TTA »

Kapten Trumm kirjutas:KV SA suurus on Eestis avalik informatsioon muideks

www.mil.ee/?menu=kaitsevagi&sisu=kvstruktuur

mil.ee sait ise kahjuks maas (küberrünnak??), aga lööge googlesse märksõnad sisse ja tuleb esimese vastusena. See arv võib olla küll sihilik desinformatsioon, aga kui natuke arvutada ja asja mõistusega võtta, saab kergesti suht sarnase tulemuse ja igaüks ise. Eesti täiendreservi muidugi pole mõtet SA arvukuse sisse panna.

Avalikult kättesaadava info refereerimist ja selle põhjal arutlemist ei saa küll pidada mingiks vastase eest luuretöö tegemiseks, ega omet KV-s arvata, et GRU asjamehed googlet kasutada ei oska ja Eesti ajalehti ei loe? :lol:

Võitlusvõimeliste jalaväeüksuste arvu saab nt tuletada ligikaudselt suurtükiväe arvukuse järgi, sest brigaadi taga käib lääne süsteemis suurtükipataljon ja vene süsteemis (nt Soomes) suurtükidivisjon (18 relva).
Edasine võtab kolm google otsingut ja mõned tehted lauakalkulaatoriga.
Ja ise sa veel väidad et mina keerutan statistikat.

Kulla mees, see soomlaste 350000 on täpselt sama loogikaga saavutatud, kõik on kokku liidetud et ilusat suurt arvu saada.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Milline oleks avalikult kättesaadava info põhjal mõlema poole reservide võitlusvõime? Kõige madalama taseme self-sustained üksus on jalaväebrigaad, millel tänapäeval on oma suurtükiväekomponent. Suurtükkide arv (erinevalt staapide, välihaiglate, luurekompaniide vms) arvust on õnneks avalik. Vene süsteemis (mida kasutab ka Soome) on see komponent suurtükidivisjon (18 relva), lääne süsteemis pataljon (24 relva).

Kui teha selline vägivaldne arvutus ja tuletada suurtükiväe arvukuse põhjal võitlusvõimeliste brigaadide arv, siis Soomes (wiki järgi ca 900 relvasüsteemi, divisjonipõhine) tuleks see arv 40-50 brigaadi/rügementi, igaüks mingi 4000 nägu, kokku 160 000 - 200 000 meest. Soome maavägi on 240 000 meest, seega lõviosa maaväest oleks võimalik formeerida reaalsetesse üksustesse.

Tehes sama tehte meil, on reaalselt üks suurtükiväepataljon ja kaks divisjoni, selle pealt saaks tuletada kolm brigaadi ja see teeks kokku 12 000 meest. Kui lugeda "maaväeks" ka täiendreserv (30 000), siis selgub, et erinevalt Soomest on selle "suurtükiväe meetodi" järgi meie maaväest reaalsetesse üksustesse formeeritav mingi kolmandik. Me võiks muidudi vusserdada kuidagitmoodi amortiseerunud Talvesõja aegsete 105 mm haubitsatega (mis kisuvad tänapäeval 120 mm MP kanti).

Ehk meie reserv ja Soome reserv pole kaugelt võrreldavad. Ilma suurtükiväe toetusega jalaväeosasid, mille tulevõimekuse lagi on käputäis 120 mm miinipildujaid, pole arukas täisvarustuses brigaadidega võrrelda. Kui meil on reservist 2/3 kaheldava väljaõppe ja puuduliku varustusega seltskond, siis Soome reserv on kaugelt paremini relvastatud-varustatud ja nagu näitas 1939-1940 ning 1941-1944 sõjad, on Soome armee täiesti võitlusvõimeline ka oma vananenud relvastusega.

Ehk kulla kamraad, Eesti reserv ei kanna Soome reserviga võrdlust välja. Soome kordusõpetab igal aastal ka 25 000 reservväelast (lisaks 25 000 ajateenijale). Eestis on reservide õppekogunemised alles üsna hiljutine nähtus (kahjuks). Omaette teema on veel tsiviilvõimekuste sundkasutus jms, ilma milleta reservid ei toimi, kus me oleme alles täitsa alguses. Lisaks on täiendreservis kõvasti mehi, kes said väljaõppe 90ndatel ja mis on põhimõtteliselt väikeüksuste tase (RÕKi- on nähtud mehi, kes vaatavad AK-4 nagu vasikas aiaväravat) ega oska rakmeidki kokku panna.
Ja ise sa veel väidad et mina keerutan statistikat
Ma väitsin, et me võime statistikaga manipuleerides saada Soomega samu tulemusi, kuid tegelikult ei läbi need elu katseid. Kui ikka kordusõpet pole ja raskerelvi ka mitte, on sellise "reservi" lahingutee väga lühike, tavaliselt jooksevad lihtsalt laiali.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
A4
Liige
Postitusi: 1887
Liitunud: 13 Juun, 2005 23:55
Kontakt:

Postitus Postitas A4 »

Olgem numbrites ikka natukene täpsemad ning proovime avalikest allikatest leida faktipõhiseid numbreid, mitte neid, mis justkui kinnitavad mingit isiklikku seisukohta.

Esiteks – Eesti ja Soome kaitsekulude suuruse võrdlus. Soomel on see tõepoolest praegu umbes 2,7 miljardit aastas, kuid see on samas olnud suhteliselt stabiilne ja stabiilselt kasvav summa, mis toetub pealegi 90-aastasele eelnevale baasile, mis automaatselt vähendab teatud kulutusi. Meil on aga kaitsekulud nii 2009 kui 2010 umbes 3,9 miljardit krooni ehk pigem 250 miljonit eurot, mitte 300.

Nüüd kaitseväe SA suurusest. Trummi poolt viidatud link pärineb ilmselt aastast 2006 või isegi 2005 (viimane info aastase ajateenistusse kutsumise kohta on seal 2006. aastast) ning operatiivstruktuuri suurus – 16 000 + 35 000 täiendusreservi puudutab seda eesmärgi, kuhu jõuti eelmise arengukava – KSAP-i lõpuks. Kui räägitakse numbrist ’16 000’, siis pidi see peegeldama mitte nende meeste arvu, kes on läbinud mitte ainult kunagi NA-s ajateenistuse, vaid kes on üksusepõhiselt reservi arvatud, kellele on laos mobilisatsiooni korral olemas täiskomplekt individuaalvarustust, laskemoona ning kes kuulub reservüksusesse, millel on olemas kogu ettenähtud tabelvarustus. Täiendusreserv ’35 000’ on suur ja tore number, kuid nende puhul ei saa rääkida üksusepõhiselt reservi arvatud meestest ega sellest, et nendele oleks mobilisatsiooni korral suurt midagi peale automaadi ja Rootsi rakmete anda, üksusevarustusest rääkimatagi.

Kaitseväe tänane plaanitav operatiivstruktuur on tunduvalt suurem, hinnanguliselt kuni kaks korda. 2009. aasta alguses kinnitatud SKAK-i kohaselt on operatiivstruktuur 25 000 meest + Kaitseliidu üksused (KL-i arvukuse iga-aastane pea 1000-meheline kasv ongi taotluslik, nagu ka nende KL-i rahastamise pidev suurendamine). Selge see, et kõiki neid üksusi KV-s ja KL-is täna veel hetkel 100% ei eksisteeri, kuid nende väljaõpetamine ja õppekogunemistelt läbilaskmine on pidev protsess ning ka hankeid tehakse just sellise operatiivstruktuuri suurusega arvestades.

Siin peitub ka vastus sellele, miks soomlaste kulutused per nase on esmapilgul poole väiksemad kui meil – nendel on kogu struktuur juba eelnevate aastate jooksul väljaõpetatud ning suures osas ka varustatud. Seetõttu kulub neil investeeringuraha peamiselt olemasoleva relvastuse ja tehnika väljavahetamisele, meie aga peamiselt sellele, mis soomlastel ammu olemas – kulutama sadu miljoneid kiivrite, rakmete, seljakottide, killuvestide, SA üksustele 2000 veoki, sidetehnika jms hankimisele.

Täpselt sama kehtib ka infrastruktuuri kohta. Nii näiteks moodustavad infrastruktuuri kulud võrreldes Eestiga Soome kaitse-eelarvest suhteliselt väikese osa, kuna linnakud, harjutusväljad, sadakaid ja lennuväljad on eelmiste aastakümnete jooksul välja arendatud, peale jooksvate ülalpidamiskulude rohkem suuremaid investeeringuid ei nõua ning pigem räägitakse seal mõnede olemasolevate linnakute sulgemisest. Meie oleme aga kogu eelneva aastakümne pidanud matma sadu miljoneid Tapale, Võrru, Paldiskisse, Jõhvi, Ämarisse ja miinisadamasse ning endiselt seisab ees suurim, Jägala projekt ja kõikide harjutusväljade ja lasketiirude väljaehitamine. Iseenesest peaks see protsess käesoleva dekaadi lõpuks lõpule jõudma ning seejärel võib prognoosida infrakulude tunduvat vähenemist kaitse-eelarves.

Kui nüüd nende numbrite juurde tagasi tulla, siis tänase 25 000-mehelise operatiivstruktuuri puhul on ühe mehe „hinnaks“ 10 000 eurot. Kui liita siia juurde Kaitseliit (nõus, seal on palju „surnuid hingi“ ja väga madal võimekus) võib SA struktuur ulatuda 35 000 meheni, mis teeb per nase kuluks 7100 eurot. Ehk sisuliselt sama palju, kui soomlastel kümme korda suurema eelarve ja kümme korda suurema SA armee puhul. Ja ärge laske ennast petta illusioonist, nagu oleks soomlaste 350 000 meest kõik hambuni relvastatud ja viimase pealt varustusega. Soomlased ise vihjavad, et kümnetele tuhandetele sellest 35 000-st pole sõja korral midagi peale Hiina vuhvel-kalašnikovi kätte anda.

Aga ma siinkohal kordan üle, et ma eespool oleva taustal ei arva, et meie kaitseväe senine areng oleks olnud 100-protsendiliselt õige, arukas ja tark. Alati saab paremini teha ja probleeme näeme me kõik igapäevaselt, aga ei maksa pidevalt rääkida meie „rassilisest alaväärtuslikkusest“ ja „rahvuslikust lollusest“, vaid vaadata võiks ka numbrite sisse ja arvestada objektiivsete asjaoludega.
Kasutaja avatar
kangelaspioneer
Liige
Postitusi: 1065
Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
Asukoht: Tallinn/Tapa
Kontakt:

Postitus Postitas kangelaspioneer »

A4 kirjutas:... kes on üksusepõhiselt reservi arvatud, kellele on laos mobilisatsiooni korral olemas täiskomplekt individuaalvarustust, laskemoona ning kes kuulub reservüksusesse, millel on olemas kogu ettenähtud tabelvarustus.
Selliseid üksusi ei ole meil olemas. Rääkimata sellest, et teatud osa varustustabelitest on koostanud ilmselt mingid hooldekodu kasvandikud, teovõimelised inimesed sellist jama ei kirjuta.

A4 kirjutas: Meie oleme aga kogu eelneva aastakümne pidanud matma sadu miljoneid Tapale, Võrru, Paldiskisse, Jõhvi, Ämarisse ja miinisadamasse ning endiselt seisab ees suurim, Jägala projekt ja kõikide harjutusväljade ja lasketiirude väljaehitamine. Iseenesest peaks see protsess käesoleva dekaadi lõpuks lõpule jõudma ning seejärel võib prognoosida infrakulude tunduvat vähenemist kaitse-eelarves.
Nõukogude armee kümned sõjaväelinnakud olid ju pahad-pahad, need tuli ära ärastada, laiali tassida jne, et siis ehitada samadesse kohtadesse sadade miljonite eest teenistuseks sobimatuid ... no ei oskagi ropendamata mingit võrdlust tuua. Ja ma ei räägi parem mägede (ok, küngaste) teisaldamisest ja karjääride täis vedamisest, mida ka tehtud on... Aga tsiteeritava postituse tegemise hetkel on dekaad tervelt 3 ja pool ööpäeva kestnud, seega...
A4 kirjutas: vaadata võiks ka numbrite sisse ja arvestada objektiivsete asjaoludega
Võiks ja peaks... aga vastutusele ei võeta kedagi.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43807
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Vaatame siis numbrite sisse:

Kui dokumente lugeda, siis 25 000 opstruktuur on plaanitud aastaks 2018 ja seda võiks pidada ka reaalseks tingimustel, et ostetakse juurde raskerelvastust (mingi kogus MP-sid tuli, suurtükke on kindlasti ca 100 tükki (3 pataljoni+mingi reserv) juurde vaja. Ilma raskerelvade toeta on ka see arv teatud mõttes kastide joonistamine. Seda (hanke maksumus minimaalselt 300 miljonit vana raha) SKAK ette ei näe. Eesti KV ajaloos (materjalides) on nähtud ka arvuga 3 algavaid fantaasiaid, mis hetke oludes on puhas kastide joonistamine ja fantaseerimine, sest pole ei varustust, üksusi ega raskerelvastust. See pole ka mingi armee, et moodustame 9 pataljonist hiidbrigaadi hõreda kaartuletoetusega.

Nagu ma eespool kordasin, määrab üksuste arvu eelkõige raskerelvastuse arv ja Soomel on võimalik välja panna 40-50 brigaadi (160-200 tuhat meest 240-st tuhandesest maaväest, meil on see arv 3 brigaadi ehk 12 tuhat meest, mis moodustab 16 000-st tubli 75% (Soomega võrreldav osa) ja 25 000-st juba alla poole. Liites siia juurde suurema armee mulje saamiseks täiendreservi 30 000 (kokku 55 000), on võitlusvõimeline osa ainult 22%.

Kordan, raskerelvastuse järgi on Soome reservi võitlusvõimeline osa 67-83% ja see, kas jalavägi on relvastatud Suomi või Rk-ga, on juba teisejärguline küsimus. Lisaks on Soomes terved tehased, tootmaks vajadusel juurde relvi, nende varuosi ja laskemoona, millega saab võitlusvõimet kiirelt kasvatada, meie toodame blokaadi tingimustes vist simulaatoreid ja jammereid.

Lisaks tuleb arvesse võtta, et Soome armee on kaugelt paremini komplekteeritud ka muu relvastusega ja see relvastus on parem (nt upgradetud 23 mm ÕT kahurid, manpadsid, lennuvägi vms), mida meil on kas piiratult või üldse pole, kuid mis samuti suurendab armee lahinguvõimet.

Kõrvale ei saa ka vaadata tõsiasjast, et Soomes saab igal on saanud sõjalist õpet ca 50 000 meest (25 000 ajateenijat ja 25 000 reservisti), mis tähendab, et kogu SA koosseisu peale on väljaõppe paus max 7 aastat. Meie reservis on täna mehi, kel on see paus 15 aastat ja selle %-ni on veel pikk maa minna. Lisaks on soomlastel täiesti arvestataval tasemel reservohvitseride ettevalmistus ja täiendõpe, mis meil taaskord lonkab.

Mina väidan, et kui nt raskerelvastust oluliselt juurde ei muretseta või ei toimu jalaväe profiilivahetust (suunaga sissisõda), siis meie veoautodel korraliku raskerelvastuse (eelkõige suurtükiväe tuletoetuseta) ja kõrgema taseme LTT-ta kergjalaväepataljonid lüüakse vastase motolaskurbrigaadide poolt üsna kiiresti mättasse (või jooksevad lihtsalt laiali).

Ehk sellel 25 000 SA koosseisul, mis väidetavalt juba täna kehtib, puudub 50% ulatuses lahinguvõimeline sisu. Formeeritavad konventsionaalsed kergjalaväepataljonid ilma kõrgema taseme üksuse toeta või raskerelvade puudumist arvestava struktuuri/ettevalmistuseta on lihtsalt kastide joonistamine ja inimeste tapale saatmine. Soome puhul muide sellist probleemi ei ole.

See on minu arust tänane arvude sisu. Rääkida rahvuslikust alaväärsusest pole põhjust, räägime rahvuslikust jalgade kõhu alt välja võtmisest.
Kui räägitakse numbrist ’16 000’, siis pidi see peegeldama mitte nende meeste arvu, kes on läbinud mitte ainult kunagi NA-s ajateenistuse, vaid kes on üksusepõhiselt reservi arvatud, kellele on laos mobilisatsiooni korral olemas täiskomplekt individuaalvarustust, laskemoona ning kes kuulub reservüksusesse, millel on olemas kogu ettenähtud tabelvarustus. Täiendusreserv ’35 000’ on suur ja tore number, kuid nende puhul ei saa rääkida üksusepõhiselt reservi arvatud meestest ega sellest, et nendele oleks mobilisatsiooni korral suurt midagi peale automaadi ja Rootsi rakmete anda, üksusevarustusest rääkimatagi.
Järelikult on see 35 000 vähese lahingväärtusega komponent, arvestada saab ainult 16 000-ga. Soomlastel on seevastu kuni 200 tuhandele mehele isegi suurtükid tuletoetuseks olemas, mina järeldaks, et vast on väiksem mant samuti olemas ja see 240 000 meest maaväes on ka vajadusel "rindel 240 000 meest", meil on ca 50 000 st "rindele" saadetavad ainult 16 000 ning see täiendreserv sobib kaotuste korvamiseks (peale intensiivset kordusõpet) ning tagalavalvesse, sisekaitsesse jms. Minumeelest Talvesõja- aegset relvastust seal enam pole ning 1950ndate soomukid läksid ka mõni aasta tagasi oksjonile. Tegelikult on Karjala metsas Sky vint ka täiesti aktseptaabel relv õppinud mehe käes (vene titaanvestist laseb läbi nagu nalja).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
setu
Liige
Postitusi: 1108
Liitunud: 11 Mär, 2009 10:32
Kontakt:

Postitus Postitas setu »

Paar olulist remarki teemasse

Nimelt, mis muudab üksikkandidaadi olululiseks on lühidalt see, et ta ei aru andma partei ees ega sees. See aga, hea lugeja, on väga oluline komponent.

Teiseks, järgnev teema on küll tuleviku teema, kuid avalikustanud on seda kodanik Marek Strandberg, kes on ausalt ka välja öelnud, et see ei ole tema idee - elik üksikkandidaatide võimalus valimistel osaleda suurema erakonna vms ühenduse nimekirjas, millega ei ole siduvaid tingimusi, ehk samuti ei pea kellegi ees aru andma ega vastavasisulisi seletuskirju produtseerima etc.
See teema võiks juba lähiajal jõuda rohkem faasi, kus saaks selgemalt sellest rääkida ja tulevikus oleks see kahtlemata mõistlik hüppelaud võimekatele inimestele sh kaitse- ja julgeoleku eriala spetsialistidele.

Kolmandaks, oluline mõistmine on see, et valimised ja valimisreklaam, mis on massimeedias ja linnaruumis - seda peab ja saab harmoniseerida intelligentsem kommunikatsioon, mis ei peleta massireklaami sõnumi (või selle puudumise korral) ka intelligentsemat valijat (loe: et ta ei kaugeneks).

tervit,
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
kana tagumik
Liige
Postitusi: 1870
Liitunud: 13 Mai, 2009 19:12

Postitus Postitas kana tagumik »

http://www.postimees.ee/?id=368806

turu uurija nüüd vaevalt mõne partei ketikoer on, kui niiviisi arvamust avaldab.

to setu: kusimus on selles, et miks partei peaks tahtma sõltumatut "nuumata."

pealegi võivad....seppikud-laanetid... hakata ihkama samamoodi sõltumatu positsiooni parteis ja niiviisi võib see parteike üldse laiali veereda.


praeguses konfiguratsioonis puudub parteidel igasugu motivatsioon valimisseadust muuta.
Viimati muutis kana tagumik, 07 Jaan, 2011 19:48, muudetud 1 kord kokku.
Arnold
Liige
Postitusi: 5112
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Selle tõe teadmiseks ei pea isegi "turu uurija" olema :wink:
mangust
Liige
Postitusi: 509
Liitunud: 15 Apr, 2006 13:49
Asukoht: Eesti

Postitus Postitas mangust »

Mul selline kogemus turu uurijaga
Ligi nädal tagasi juhtusin õhtul olema lauatelefoni läheduses.Helina peale sai toru võetud ja meeldiv naise hääl teadvustas Saar-Polli uuringust.Sooviti küsimustele vastuseid üle 35 aastastelt.Algul olin nõus viis minutit aega kulutama,siis aga näksas mind kahtluseuss.Sai selline ebadiplomaatiline küsimus (meeldiva häälega) esitatud:" Ma ei näe,kes on traadi teises otsas,ehk Saar-Polli asemel hoopis "tõekomisjoni" vennaskond." Ja oligi küsitlus läbi,tänati (meeldiva häälega),üteldi just sai küsitletute arv täis ja uuring on lõppenud,head õhtut. :wink:
Parem peenike peos, kui punalipp katusel!
alax
Liige
Postitusi: 2001
Liitunud: 07 Dets, 2005 15:53
Asukoht: Lõuna-Eesti
Kontakt:

Postitus Postitas alax »

Kunnasele tekkis konkurent. Siiri Sisask, olnud ka varem Riigikogus. Riigikaitse komisjoni liige 2005-2007a.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=38219677
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.
Arnold
Liige
Postitusi: 5112
Liitunud: 23 Jaan, 2005 16:26
Kontakt:

Postitus Postitas Arnold »

Kunnasele tekkis konkurent.
Et milles? Telnjaškarebimises? Seda vintovkaga tanki vastu minejate seltskonda on mõneti isegi huvitav kõrvalt jälgida, aga neid valida on küll sama kasumlik latriinis pihku löömisega - palun vabandust!
LeBon
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 29 Juun, 2007 1:50
Kontakt:

Postitus Postitas LeBon »

Parem vintovkamees peos kui parteitankist katusel. :D
” Aga miks on Eestis praegu päris palju paremäärmust? Lahendus lihtne: NSVL lipukiri oli: sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik ja nii see NSVL sõna otseses mõttes natsionaalsotsialiste kasvataski. ” Sirje Kingsepp.
Lemet
Liige
Postitusi: 20799
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Neid militaartaustaga üksikkandidaate paistab rohkemgi tulevat.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=38482993
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
B2 Spirit
Liige
Postitusi: 298
Liitunud: 04 Mai, 2009 14:31
Asukoht: Paldiski/Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas B2 Spirit »

Et klounga ühes nimekirjas ei kandideeri, aga riigireeturi parteis kandideeriks vabalt? :shock: Ma ei ole kunagi Roosimägist eriti vaimustunud olnud, aga selline avaldus essab küll mehe renomee korralikult ära...
First Cavalry Sniper Regiment of Theatre Critics
HeiniR
Liige
Postitusi: 2064
Liitunud: 15 Juul, 2008 19:32
Kontakt:

Postitus Postitas HeiniR »

Kuidas see Roosimäge nüüd kehvemaks teeb? Pigem ütleb välja seda, mida mõtleb ja ei karda asju välja öelda! Vaatan küll Võsareporterit, kuid poliitikas on selle inimese koht kindlasti vähem kui Roosimäel.
Võsa on lihtsalt K-erakonna häältekoguja, ja kelle arvelt? Selle "teiseEESTI", see pööbel, kes saadet kui tõefoorumit jälgib.
Enamus vaatab seda saadet aga sellepärast, et seal saab nalja...nalja just nende klounidega, kes seal oma musta pesu pesevad!
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist