Vaatame siis numbrite sisse:
Kui dokumente lugeda, siis 25 000 opstruktuur on plaanitud aastaks 2018 ja seda võiks pidada ka reaalseks tingimustel, et ostetakse juurde raskerelvastust (mingi kogus MP-sid tuli, suurtükke on kindlasti ca 100 tükki (3 pataljoni+mingi reserv) juurde vaja. Ilma raskerelvade toeta on ka see arv teatud mõttes kastide joonistamine. Seda (hanke maksumus minimaalselt 300 miljonit vana raha) SKAK ette ei näe. Eesti KV ajaloos (materjalides) on nähtud ka arvuga 3 algavaid fantaasiaid, mis hetke oludes on puhas kastide joonistamine ja fantaseerimine, sest pole ei varustust, üksusi ega raskerelvastust. See pole ka mingi armee, et moodustame 9 pataljonist hiidbrigaadi hõreda kaartuletoetusega.
Nagu ma eespool kordasin, määrab üksuste arvu eelkõige raskerelvastuse arv ja Soomel on võimalik välja panna 40-50 brigaadi (160-200 tuhat meest 240-st tuhandesest maaväest, meil on see arv 3 brigaadi ehk 12 tuhat meest, mis moodustab 16 000-st tubli 75% (Soomega võrreldav osa) ja 25 000-st juba alla poole. Liites siia juurde suurema armee mulje saamiseks täiendreservi 30 000 (kokku 55 000), on võitlusvõimeline osa ainult 22%.
Kordan, raskerelvastuse järgi on Soome reservi võitlusvõimeline osa 67-83% ja see, kas jalavägi on relvastatud Suomi või Rk-ga, on juba teisejärguline küsimus. Lisaks on Soomes terved tehased, tootmaks vajadusel juurde relvi, nende varuosi ja laskemoona, millega saab võitlusvõimet kiirelt kasvatada, meie toodame blokaadi tingimustes vist simulaatoreid ja jammereid.
Lisaks tuleb arvesse võtta, et Soome armee on kaugelt paremini komplekteeritud ka muu relvastusega ja see relvastus on parem (nt upgradetud 23 mm ÕT kahurid, manpadsid, lennuvägi vms), mida meil on kas piiratult või üldse pole, kuid mis samuti suurendab armee lahinguvõimet.
Kõrvale ei saa ka vaadata tõsiasjast, et Soomes saab igal on saanud sõjalist õpet ca 50 000 meest (25 000 ajateenijat ja 25 000 reservisti), mis tähendab, et kogu SA koosseisu peale on väljaõppe paus max 7 aastat. Meie reservis on täna mehi, kel on see paus 15 aastat ja selle %-ni on veel pikk maa minna. Lisaks on soomlastel täiesti arvestataval tasemel reservohvitseride ettevalmistus ja täiendõpe, mis meil taaskord lonkab.
Mina väidan, et kui nt raskerelvastust oluliselt juurde ei muretseta või ei toimu jalaväe profiilivahetust (suunaga sissisõda), siis meie veoautodel korraliku raskerelvastuse (eelkõige suurtükiväe tuletoetuseta) ja kõrgema taseme LTT-ta kergjalaväepataljonid lüüakse vastase motolaskurbrigaadide poolt üsna kiiresti mättasse (või jooksevad lihtsalt laiali).
Ehk sellel 25 000 SA koosseisul, mis väidetavalt juba täna kehtib, puudub 50% ulatuses lahinguvõimeline sisu. Formeeritavad konventsionaalsed kergjalaväepataljonid ilma kõrgema taseme üksuse toeta või raskerelvade puudumist arvestava struktuuri/ettevalmistuseta on lihtsalt kastide joonistamine ja inimeste tapale saatmine. Soome puhul muide sellist probleemi ei ole.
See on minu arust tänane arvude sisu. Rääkida rahvuslikust alaväärsusest pole põhjust, räägime rahvuslikust jalgade kõhu alt välja võtmisest.
Kui räägitakse numbrist ’16 000’, siis pidi see peegeldama mitte nende meeste arvu, kes on läbinud mitte ainult kunagi NA-s ajateenistuse, vaid kes on üksusepõhiselt reservi arvatud, kellele on laos mobilisatsiooni korral olemas täiskomplekt individuaalvarustust, laskemoona ning kes kuulub reservüksusesse, millel on olemas kogu ettenähtud tabelvarustus. Täiendusreserv ’35 000’ on suur ja tore number, kuid nende puhul ei saa rääkida üksusepõhiselt reservi arvatud meestest ega sellest, et nendele oleks mobilisatsiooni korral suurt midagi peale automaadi ja Rootsi rakmete anda, üksusevarustusest rääkimatagi.
Järelikult on see 35 000 vähese lahingväärtusega komponent, arvestada saab ainult 16 000-ga. Soomlastel on seevastu kuni 200 tuhandele mehele isegi suurtükid tuletoetuseks olemas, mina järeldaks, et vast on väiksem mant samuti olemas ja see 240 000 meest maaväes on ka vajadusel "rindel 240 000 meest", meil on ca 50 000 st "rindele" saadetavad ainult 16 000 ning see täiendreserv sobib kaotuste korvamiseks (peale intensiivset kordusõpet) ning tagalavalvesse, sisekaitsesse jms. Minumeelest Talvesõja- aegset relvastust seal enam pole ning 1950ndate soomukid läksid ka mõni aasta tagasi oksjonile. Tegelikult on Karjala metsas Sky vint ka täiesti aktseptaabel relv õppinud mehe käes (vene titaanvestist laseb läbi nagu nalja).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.