Samas tuleb nentida, et kõik need 17 „otsustavat teguri“ on väga üldsõnalised ning nendest ei kooru otseselt välja, kas poliitilise spektri parem-vasak-skaalal toetaks Kunnas pigem parem- või vasakpoolseid lahendusi nendele küsimustele. Samuti on sarnase sisuga „eesmärgid“ või „visioonid“ sees pea kõikide poliitiliste parteide programmides. No näidake mulle mõnda Eesti erakonda, kes oma programmis või platvormis ei luba seista selle ees, et „vähendada tööpuudust“ või „säilitada looduskeskkonda“. Kunnase programmist aga ei selgu, et milliseid lahendusi toetaks tema nt tööpuuduse vähendamiseks – kas majanduskasvu kiirendamist (Reformierakond ja IRL), misläbi tekib automaatselt uusi töökohti, või hoopis mingite riiklike¬-sotsiaalsete töökohtade loomist a la Tallinna bussisaatjad.
Samuti on tore, et Kunnas on välja toonud kõikide praeguste erakondade positiivsed probleemid, mitte ei vahuta lakkamatult partokraatiast jms, nagu mõned teised protestikandidaadid:
Iseenesest pole paha ka Kunnase lubadus, et riigikaitsekomisjoni liikmena hakkaks ta esitama avalikke ja sisulisi järelpärimisi KM-i, KV ja KL-i tegevuse kohta. Selles mõttes tuleb mehele au anda, et ta on vähemalt sellest aru saanud, et „üksiküritajana“ on tema võimalused seadusandlust ja täitevvõimu töötasandi tegevust mõjutada üsna olematu. Aga siinkohal loodan ma, et ta pühendaks oma tähelepanu ka KV ja KL-i siseste mädapaisete, kitsaskohtade ja kohatise ebaefektiivsuse paljastamisele, mitte aga ei tegeleks järgmised neli aastat iseenda poolt välja mõeldud tontide „allatulistamisele“, nagu nt. Peastaabi kaotamine, mida reaalses elus pole küll keegi tõsiselt võtnud.Tänu Reformierakonna tasakaalustatud eelarvepoliitikale ja finantsreservide kogumisele on Eesti pääsenud majanduskriisis rahvusvahelisest rahandusabist sõltuvusse langemisest. Paraku on see toimunud sotsiaalse ja varandusliku ebavõrdsuse suurenemise ning jätkuva inimkapitali võlguvõtmise arvel.
Isamaa ja Res Publica Liidu rahvuslus ja patriotism on igati positiivsed, kahjuks on aga sotsiaalküsimused ning teistest rahvustest Eesti kodanike probleemid tagaplaanile jäänud.
Keskerakond on ainus erakond, kes on kaasanud meie poliitilisse ellu hulgaliselt teistest rahvustest kodanikke ning seisab nende huvide eest. See on väga tähtis, kuid selle hinnaks ei tohiks olla järeleandmised Venemaale.
Sotsiaaldemokraatide sotsiaalprogramm on oma nime vääriline. Selle elluviimine vähendaks oluliselt vaesust ja sotsiaalset ebavõrdsust, aga seda ei saa teha kaitsekulutuste drastilise vähendamise või riigieelarve tasakaalust välja viimise hinnaga.
Roheliste looduskeskkonna säilitamisele ja ökoloogilise jalajälje vähendamisele suunatud poliitika on igati tervitatav, aga selle usutavust on kahandanud parteisisene võimuvõitlus ning järeleandmised võimuparteidele.Toetan erakonna initsiatiivi kaasata oma valimisnimekirja sõltumatuid poliitikuid ning seeläbi tugevdada kodanikuühiskonda.
Rahvaliit on pingutanud maaelu edendamise ning regionaalse ebaühtluse vähendamise nimel, kuid juhtimisvead ning lagunemine on erakonna kui arvestatava poliitilise jõu sisuliselt hävitanud.
