Ma vist olen piisavalt seletanud, et üks asi on reaalselt võitlusvõimeline soomusüksus(mida mina silmas pean), teine aga 1-3, (5,10) masinat, lihtsalt pakazuhhaks....Või selleks, et näha kas ikka läheb üle kraavi...misiganes...
Teine võiks ju meil olemas olla, kuid et pole, ei muuda suures plaanis kah midagi...No kui annab ehk mõnelegi parema enesetunde...

Kuidas siis nii? Praeguseks oleksid ju olemas nii vajalik oskusteabe miinimum, taristu alused (kui mitte rohkem?), kogemus, vajalik baasisikkoosseis, jne. Ehk siis kõik see, mille pärast omal ajal just-kui põhjendatult tasuta soomus tagasi lükati ja mis ka tänase päeva seisuga ikka veel üheks põhiliseks argumendiks raskema raua muretsemise vastu on.
Ja veel - tookordse teistsuguse otsuse korral oleksid juba kümmekond aastat reservi läinud ajateenijad (pea-aegu paarkümmend tuhat meest), kes ka päristanki näinud, kuulnud ja käega katsunud on, ja kellelt oodatakse, et nad päeval X meie potentsiaalse vastase soomusele vastu astuks. Konkreetselt tankitõrjujate väljaõppest ja jalaväe koostööväljaõppest-kogemusest raske rauaga rääkimata.
Pakazuhha???? Kas need kümmekond ürgvana Soome toru, mis kunagi saadi, olid siis kohe suurtükivägi? Aga ometi saame me tänase päeva seisuga aru (vähemalt minul on selline arusaam kujunenud, et foorumlased seda seisukohta toetavad), et ilma tookordse "tasuta vanarauata" poleks meil praeguseks suurtükiväegruppi olemaski mitte (s.t., et reaalselt, mõttes võib-olla).
Tegelikult on siin juba tükimat aega käinud kange süüdistamine ja vastuse otsimine - miks? ja kes süüdi?, aga huvitav oleks ikkagi teada, et kui tänase päeva reaalne seis fikseerida, siis - kuidas edasi? Ega asi sellest parane, kui me selle süüdlase selgeks teeme (kuid vaevalt me, arutluse senist käku arvestades, sellisele lõpptulemusele jõuame). Pole ju eriti tark ikka juba selgelt eksliku plaani järgi "kas või nui neljaks ja veri tagant välja" seda läbi viia, mis kord väärakalt kord paberile pandi. Noh, ei õnnestu ja pole ka eesmärgipärane sellise niššiarmee pungestamine. (Vaat, see on küll pakazuhha!) See ei taga Eesti riigi iseseisvat kaitsevõimet Kui see ikka selgelt näha on, siis tuleb seda ka tunnistada. Võib-olla peaks kogu süsteemi ikka hoopis laiemalt üle vaatama, et see iga kandi pealt tasakaalu seada? (v.t. minu eelnev võrdlus maja ehitusega) Ja ei tule sellest asjast kohe kuidagi mitte miskit välja kui riigikaitset
vaid EKV pärusmaana nähakse. See ei ole seda ju mitte.
Jutud sellest, et meil vastavaid spetse pole, ei kannata samuti kriitikat, sest kui see tõesti selliselt on, siis - võta appi need (või lase neil teha), kes oskavad ja vastavat kogemust omavad. Suurriikide kogemus ja koolitajad pole seda kohe kindlasti mitte. Ka ei ole sobivad iidolid Lääne-Euroopa heaoluriikides, kes ise omadega õige peatselt käpuli on (või tegelikult juba ongi, kuid see pole veel äärmuslikus olukorras välja tulnud). Vaatamata sellele, et EV EL liige on, ei pea vanade EL liikmesriikide riigikaitse allakäik ometi ka meie riigi allakäik olema! Selline perspektiiv ei saa just eriti innustav olema. Ei ole ju näiteks mulle põrmugi abiks ja lohutuseks teadmine, et tulekahju korral peale minu ka teised põlevasse hoonesse sisse põlevad.
Noo-jah. Kahjuks ei kuulu ma sellesse seltskonda, kes võiks suuremas plaanis siin midagi ette võtta. (Aga võib-olla siin meie seltskonnas on keegi, kelle sõna vähemalt ära kuulata vaevutakse?) Teeks väikse tagasipilgu teemat algatanud artiklisse. Sobiv võrdlus selliste riikidega nagu Iisrael ja Singapur on hea, kuna on oma pindalalt
väiksemad, kui EV ja alustasid samuti oma riigikaitsega nullist. Ka meie potentsiaalne vastane on vaieldamatult arvulises ülekaalus ja hea tahtmise korral ka tehnilise poole pealt. Ja tema kavatsuste suhtes ei tasu meil, sarnaselt eelpoolnimetatud väikeriikidega, samuti mitte mingeid illusioone omada. Tahab ta oma kavatsusi realiseerida siis täna, 10 või 20 aasta pärast.
Riigikaitse algab inimesest. Kodanikust ja selle kujundamisest - 100% kaitseväeteenistus, 100% koolieelne sõjaline väljaõpe, kodumaise kaitsetööstuse arendamine (NB! ikka esialgu litsentsi alusel lihtsamad asjad ja nõnda edasi). Armeed hakatakse üles ehitama ikka algusest peale, koos
kõigi oma komponentidega.
Kuigi, jah. Isegi EKV-siseselt on tänase päeva seisuga sageli selline tunne, et erinevad teenistused ja üksused on pigem teineteisega sõjajalal, selmet end ühel pool rindejoont ja ühiste ülesannete täitmisel näha. Keeratakse lausa kiusu pärast teineteisele "käru" ja ise naerdakse pihku, et - aga ma talle ...
Pole tähtis, kes süüdi selles ja teises. Kuidas edasi minna? Sest iga sent ja iga minut, mis edasise tõmblemise peale raisatakse, on ainult meie kahjuks. Ja meie riigi kahjuks.
P.S.
Saigi jälle ka oma sõna sekka öeldud, kuigi tundub, et mina olen nüüd küll see kõik-see väiksem asjatundja siinses seltskonnas.
Muideks! Ega siin torkab kah sageli silma, et meil tõepoolest vist neid n.ö. suure pildi nägijaid eriti ei ole, sest alatasa taandub mingi arutelu erinevate detailide lahkamisele ja - ei jõutagi kuhugile.

Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!