Praktilised otsused

[Kapten Trumm]

Kui Vabadussõja ajal oli sõdival talumehel üks motiiviks maa saamine ja oht, et punased selle ära võtavad.....

....siis praegu võiks täiesti seadustada, et igasugu põgenikud, jooksikud ja muidu "eestluse ellujäämist tagava" seltskonna vara võiks minna pärast sõda neile, kes võitlesid. Samuti võiks rahulikult minna kasutaja pärisomandiks üks lõpuni rootsi pangale väljamaksmata eluase per võitlejaja üks liisinguauto per võitleja. Ja rootsi pangaonudele ütleb EV valitsus, et nii ongi ja kui ei meeldi, kaevake kuhu tahate.

1. see vähendaks motiive uttu tõmmata kui asi kõrbema hakkab
2. suurendaks tahet võidelda - on mida saada ja mida kaotada, kui pole midagi kaotada, siis see suurendab plagamise soovi
3. väldiks (kohatist) ebaõiglust, mis kaasnes varade tagastamisega 90ndatel, kus mingid väliseestlaste lehma lellepojad tulid nagu õiged mehed ja võtsid vara neilt, kes siin 50 aastat näguripäevi nägid ja vara kolhoosielu kiuste püsti hoidsid. Muidu marsivad suured Hispaanias eestlust edendanud sirge seljaga siia tagasi ja oleks õiged mehed edasi. See oleks väga demoraliseeriv ja rahvast lõhestav faktor.

Samasugust "kommunistlikku rekvireerimist" tehti ju ka Vabadussõja ajal - võeti eraomanikelt (mõisaomanikelt, maaomanikult - Lenini järgi "kulakutelt") maa ja jagati see neile, kes VS- osalesid (Lenini teoorias "kehvikud"). Need olid pisikesed, äraelamist võimaldavad talud. Ei saa eitada, et see oli üks motiiv, miks eestlane sõdis ja venelane väga ei tahtnud seda teha.

[setu]

Kui Vabadussõja ajal oli sõdival talumehel üks motiiviks maa saamine ja oht, et punased selle ära võtavad...

Tegelikult väga vajalik teemaalgatus. Upgrademe seda tänapäeva. Mis oleks samaväärne oma sisukuselt kui Vabadussõja ajal maa andmise lubadus?

Panganduse paralleel on sisukas. Võibolla tõde peitub laenus, kus riik oleks käendajaks vms.

[Kapten Trumm]

Minu remargi mõte oli selles, et inimene, kes/keda...

-pole eriti patriootlikus vaimus kasvatatud (nii riiklikult kui koduselt), kellel puudub MEIE tunne
-kellel pole märkimisväärset mitte kaasaskantavat vara
-kes on võibolla tiba kibestunud ja keda ei huvita
-kes elab pangale panditud majas/korteris ja sõidab liisingule kuuluva autoga

...ei pruugi just olla see, kes võitlema kipub. Ega eesti soost talumehed (kes olid Vabadussõja alul rahvastiku enamik) kah ei kippunud, sest
-neil polnud midagi peale vaesuse kaotada
-liikusid jutud töölistalupoegade paradiisist, kus kõike küllaga
-"ega me vene vastu saa"
-oli sõjatüdimus I Maailmasõjast+kaotused lähikonnas

Täna pole maid mõtet jagada, sest enamik linnainimesed. Küll aga saab jagada kortereid, maju, autosid, tootmisvahendeid, firmade aktsiaid ja muud vara, mis jalga lasknud siia maha jätavad.

Motivatsioon on tegelikult kõige alus - ilma motiivita põgenevad hea väljaõppe ja parima tehnika meeskonnad päkkade välkudes, kui tekib esimene ohtlik olukord. Näiteks Lahesõja eel kasvas tohutult deserteerumine Prantsuse võõrleegionist - nahka Prantsuse riigi huvide eest ei kiirustanud keegi turule viima. Palka, väljaõpet, seiklusi ja elukohta tahtsid aga kõik.

Ma ei usu, et need, kes maade tagastamise järel sunniti jalga laskma sealt, kus oldi aastakümneid elatud ja mida peeti enda koduks - oleks väga kippunud ütleme 1996. aastal võitlema kui seda oleks vaja olnud.

[illl]

Trumm kirjutas:
"eestluse ellujäämist tagava" seltskonna vara võiks minna pärast sõda neile, kes võitlesid. Samuti võiks rahulikult minna kasutaja pärisomandiks üks lõpuni rootsi pangale väljamaksmata eluase per võitlejaja üks liisinguauto per võitleja. Ja rootsi pangaonudele ütleb EV valitsus, et nii ongi ja kui ei meeldi, kaevake kuhu tahate.

Nii hea kui see mõte ka ei tunduks on see mõte kahjuks põhisedusvastane, Euroopa inimõiguste konventsiooni vastane ja seega ka teostamatu. Nimelt sätestab PS § 32, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Seega niisama ilma midagi maksmata sa kelleltki midagi ära võtta ei saa.

[lumeunt]

Trumm kirjutas:
"eestluse ellujäämist tagava" seltskonna vara võiks minna pärast sõda neile, kes võitlesid. Samuti võiks rahulikult minna kasutaja pärisomandiks üks lõpuni rootsi pangale väljamaksmata eluase per võitlejaja üks liisinguauto per võitleja. Ja rootsi pangaonudele ütleb EV valitsus, et nii ongi ja kui ei meeldi, kaevake kuhu tahate.

Nii hea kui see mõte ka ei tunduks on see mõte kahjuks põhisedusvastane, Euroopa inimõiguste konventsiooni vastane ja seega ka teostamatu. Nimelt sätestab PS § 32, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Seega niisama ilma midagi maksmata sa kelleltki midagi ära võtta ei saa.

"Õiglane- ja kohene hüvitis" võiks olla näiteks laeva- või lennukipilet.
Et siis: "Palun, siin on Teie priipääse ja Teie varandus on nüüdsest riigi omand. Nägemist!"

[Kapten Trumm]

Küsimus on ainult kompenseerimises. Sõja puhul on vara rekviveerimine "võidu heaks" igati põhiseaduslik tegevus ja vastavad seadused lausa lubavad seda.

Miks ma selle provokatsiooni üldse tegin - erinevalt mittemateriaalsest "tahtest" on olemas ka materiaalsed motivaatorid ja kui isik on kahevahel, siis "maa sõduritele" on kindlasti üks "jah" poole kallutav argument.

Kui VS ajal oleks üksnes mittemateriaalsest räägitud, kas siis oleks meeste motivatsioon olnud selline nagu oli?

Igal juhul tuleb silmas pidada ülaltoodud elu tõdesid - kel pole midagi kaotada, see ei pruugi oma nahka ise turule viima minna. Nendest võivad saada kergesti põgenikud, kõrvalehoidjad või isegi passiivse vastupanu osutajad.

Ka ei maksa unustada, et kui rootsi investoreid ähvardab kõigest ilmajäämine, võib sealt poolt saabuva abi tõenäosus tublisti kasvada. Omal ajal taheti ju lausa elektrijaamu jänkidele erastada - lootuses, et jänkid vajadusel oma investmente kaitsma tulevad.

[tommy]

Miks ma selle provokatsiooni üldse tegin - erinevalt mittemateriaalsest "tahtest" on olemas ka materiaalsed motivaatorid ja kui isik on kahevahel, siis "maa sõduritele" on kindlasti üks "jah" poole kallutav argument.

Millised on need "materiaalsed motivaatorid" tänapäeval...??
Pangale kuuluv kahetoaline korter Lasnamäel(või mujal) ja liisinguauto...
Me ei ela enam pea saja aasta taguses ühiskonnas...
Kes üritab põgeneda, seda taoliste ähvardustega kinni ei hoia. Saab seda teha ainult vägivallale põhinev riiklik sund.(sõjaseisukorral)
Ja moraalsetele/hingelistele/rahvuslikele väärtustele panustades..

[Actual]

Tänapäeval ei meelita tasuta "maa ja talu" lubadusega suurt kedagi. Adekvaatsemalt kõlaks kui antakse aktsiaid või veel parem "vabadussõdalased" saavad valimisnimekirjas kõrgema koha või vähemalt ühe arvukatest riigibürokraatia nõuniku kohtadest. Üle lahe putkamiseks ei ole sõda vajagi, sama protsess võib edukalt toimuda ka rahuaja tingimustes.

[Kapten Trumm]

Millised on need "materiaalsed motivaatorid" tänapäeval...??Pangale kuuluv kahetoaline korter Lasnamäel(või mujal) ja liisinguauto..Me ei ela enam pea saja aasta taguses ühiskonnas...
Kes üritab põgeneda, seda taoliste ähvardustega kinni ei hoia. Saab seda teha ainult vägivallale põhinev riiklik sund.(sõjaseisukorral)
Ja moraalsetele/hingelistele/rahvuslikele väärtustele panustades..

Täna käivad paljud kaitseväelased Afganistanis IED-de vahel selle nimel, et saada endale "kahetoaline korter Lasnamäel ja liisinguauto", sest 9-14K põhipalgaga just palju lubada ei saa, kui on väikesed lapsed ja naine nt kodune - selle rahaga saab vaid hädapärast ära elatud. Korteri kommunaalkulud on 2-4 tuhat per kuu, toit alla 2 tuhande ei ole, lisaks transport ning selgub, et ka lasna üürikas või liisinguauto on ulme. Kas naad siis läheks sinna, kui neil õnnestuks sama palk analoogse tööga Eestis saada? Minu tutvusringkonnas on paljud kaadrikaitseväelased kasutanud missiooniraha korteri sissemakseks või auto ostmiseks.

Ilmselt on osadel noorsandidel elukauge arusaam sellest, kuidas elab Eestis keskmine inimene ja kui palju/vähe jääb talle raha alles peale elamiskulude äramaksmist.

Üle lahe putkamiseks ei ole sõda vajagi, sama protsess võib edukalt toimuda ka rahuaja tingimustes.

Misasi neid ajendab? Siin teenitav elatis ei võimalda ära elada. Miks arvate, et nad "päeval X" siia tagasi tuleksid?

Saage aru, et kui keskmine tulu lubab hädapärast toimetulekut, siis immateriaalne möla kaitsetahtest ei müü. Mida nad kaitseksid? Pangale kuuluvat lasna korterit (mille eest tuleb peale sõda edasi plekkida koos intressidega) ja liisingu autot? Kui nt pere pole?

Ma ei ütle, et lasna korteriga kedagi püüaks, aga olukorras, kus maybe 50% inimeste vara on sisuliselt rootsi investorite oma, siis mida see inimene kaitseb siin? Rootslaste vara? Istub selle asemel oma perega liisingu kaatrisse ja sõidab ära Rootsi. Seal saab ka rootslaste vara kasutada, aga ei pea nahka turule viima.

Kunagi liikus ringi J.Kerdi väljaöeldud nali, et sõja korral teeb tema mopi punkti sadamasse ja lennuväljale, ma arvan, et selles oli väga sügav mõte sees ning mitmedki isikud olid end puudutuna tundnud.

[tommy]

Miks ma selle provokatsiooni üldse tegin - erinevalt mittemateriaalsest "tahtest" on olemas ka materiaalsed motivaatorid ja kui isik on kahevahel, siis "maa sõduritele" on kindlasti üks "jah" poole kallutav argument.

Ma olen põhimõtteliselt nõus, et pärast soodsalt lõppenud konflikti peab ühiskond kompenseerima selles enim/kandvat rolli etendanud osalistele nende panuse...
Mismoodi,...on laiem teema.
Küll ei poolda ma seda, et anname Jürile Rootsi põgenenud naabri suguvõsa maja...mis sest et naaber koos perega ehk ei olnud üldsegi sõjategevuseks kõlblikud. Otsesele ebaõiglusele riiki ei ehita....ja kui, lõpeb see varem/hiljem halvasti.

Aga mingid soodustused/privileegid "rindemeestele",....seda küll...

Ma ei ütle, et lasna korteriga kedagi püüaks, aga olukorras, kus maybe 50% inimeste vara on sisuliselt rootsi investorite oma, siis mida see inimene kaitseb siin?

Ma ei ole kunagi mõelnud, et juhul kui (jumal hoia) tuleks mul selle maa kaitseks relv haarata, siis teeksin ma seda selleks, et kaitsta oma autot, korterit ja muud nodi..(mis jah, võivad pealegi osaliselt kuuluda krediitoritele)
Selle pärast küll mitte.

[Kapten Trumm]

Samasugune ebaõiglus on see, kui täies elujõus naabrimees tuleb peale konflikti õige mehena tagasi ja maybe irvitab naabrimehe üle, et mis sa lollakas seal paugutasid, vaat kus mul oli vahepeal elu. Neid, kes pole suutelised vastupanu osutama, on Eestis ehk 1%.

Selleks, et hoida üleval moraali, tuleb üldse välistada igasugune põgenemine. Üks võimalus seda teha on teadmine, et lähed, siis lõplikult ja tagasi sind ei oodata. Ainus võimalus põgeneda on relvaga ja Eestimaa metsadesse. Teine võimalus on muidugi tõkestamine.

Sõdurid kahtlase väärtusega immateriaalse olluse eest ei sõdi, mida näitas kujukalt ka Gruusia sõda. Sakat ei peetud naha turule viimise vääriliseks.

Lisaks on veel selline faktor nagu "juhtimine läbi eeskuju", millel seisavad püsti tänapäeva armeed. Kui sõdur teab, et Toompea 101 sõpra läksid lennukile "eestlust elus hoidma", siis hakkab jalgadega hääletamine.

Ma ei ole kunagi mõelnud, et juhul kui (jumal hoia) tuleks mul selle maa kaitseks relv haarata, siis teeksin ma seda selleks, et kaitsta oma autot, korterit ja muud nodi..(mis jah, võivad pealegi osaliselt kuuluda krediitoritele) Selle pärast küll mitte.

Materiaalne on üks osa. Kui sul on rahakotis 2 eurot ja 2000 eurot, siis tänaval katse peale seda rahakotti enda valdusse saada, käitud sa vägagi erinevalt.

[setu]

peale poolt üheksat ei lähe riigist mitte muhvigi välja. Ole nii kõva putkaja kui tahes.

Ehk ongi võti ka selguse mõttes, et kui X päev saabub, ei lähe siit ükski praam ega lennuk ja nad ei lähe koha teatav pikem periood. Seega reaalset võimekust pageda ei ole olemas. Seega võiks mõistus varem koju tulla.

Inimest huvitab:

- töö (millega elab ära järgmise palgapäevani)
- elukoht
- pension
- haridus
- ravi
- transport
- kaubad/teenused

[Kapten Trumm]

Justnimelt. Üks moraali tõstev tegur on, et kõik on võrdsed. MEIE. Sõdurid muide on üks kõrgema õigustundega sotsiaalseid kogumeid riigis. Kui näiteks ülem tõstab endale piiratud mahuga katlast suurema pudruportsu, siis võib ta ükskõik kui kõvasti karjuda, autoriteet on alla lastud.

[tommy]

Samasugune ebaõiglus on see, kui täies elujõus naabrimees tuleb peale konflikti õige mehena tagasi ja maybe irvitab naabrimehe üle, et mis sa lollakas seal paugutasid, vaat kus mul oli vahepeal elu.

Ebaõiglane...jah.
Elu on üldse tihti ebaõiglane.
Kuid ma ei usu eriti sellisesse stsenaariumi..
Kui naabrimees tõesti tuleb tagasi peale konflikti,siis saab see olla ainult pärast meile võidukalt lõppenud konflikti....Ja siis on ta madalam kui rohi...Igas seltskonnas peab ta ootama küsimust,..."ja mis üksuses sina siis olid"...
Ja selle naabrimehe peale võime meie, siiajääjad, elu lõpuni vaadata moraalse üleolekuga...
See oleks rohkem väärt kui tema hädine "kahetoaline Lasnakal"...

Materiaalne on üks osa. Kui sul on rahakotis 2 eurot ja 2000 eurot, siis tänaval katse peale seda rahakotti enda valdusse saada, käitud sa vägagi erinevalt.

Tead, ei käituks...
(muidugi, on erinevaid inimesi)
See on lihtne.
Ma kas lasen ennast röövida või ei lase. Kas ma olen ohver või ei ole...
Vara kogus siin minu jaoks rolli ei mängi...

[Kapten Trumm]

Neid "naabrimehi" on aga kahjuks enamus, sest mäletatavasti on KV ja KL teenistuses meeste aastakäigu suurusest maksimaalselt 1/3. Ja need, keda on 2/3, ei ole midagi madalam kui rohi - nagu pole eriti madal see 2/3, kes sõjaväkke ei satu. Nad on lihtsalt õiged mehed edasi - nagu nad on täna õiged mehed sõjaväge naeruvääristamas.

"Elu ongi ebaõiglane" on odav demagoogia.

Omast käest tean, et need, kes omal ajal põgenesid ja 1990ndatel omi varasid tagasi nõudma tulid, ei olnud küll kuskilt otsast madalamad või piinlikkust tundvad-noh nende ees, kes kolhoosiaja vintsutuste kiuste majad püsti hoidsid. Nendest 30ndate talumajadest, kus korrashoidjat polnud, on tänaseks ainult vundament järgi. Meie maakodus, kus kahele hoonele polnud 60ndatel korralikult pabereid tehtud, nõuti tagasi nii maad kui majad ning õigust jäi veel ülegi, majade alleshoidmise kulude üle naerdi ja pärast tuli veneaegse bürokraatia apsu tõttu mingitele väliseesti lehma lellepoegadele ise raha letti laduda, et oma rahaga korras hoitud ja omaks peetud vara tagasi saada.