Nali
http://www.spiegel.de/international/wor ... ml#ref=rss
At a reception for journalists at the 2011 Biathlon World Championships in Khanty-Mansiysk, Siberia, decorative bouquets were made from old newspapers in different languages.
But someone clearly wasn't paying too much attention, as two pages from German newspapers of the Nazi era snuck in, some with explosive content. The headline "Reich Chancellor Hitler" was in a publication called Der Angriff, or The Attack, while "The Invasion has Begun" appeared in the Deutsche Allgemeine Zeitung.
Tulles tagasi hobikorras tuumarelvade valmistamise juurde, lisaksin siia ühe Eesti Ekspressis ilmunud artikli:
Kas teismelisi hullutavad märjasärgivõistlused või hoopis uraanipeod?
25. veebruar 2011 17.51
Sel esmaspäeval leidis ühe Tallinna kooli kehalise kasvatuse õpetaja õpilase riidekapist 12 kg rikastatud uraani.
Kas teismelisi hullutavad märjasärgivõistlused või hoopis uraanipeod?
“Algul arvasin, et küllap on tegemist mingi katsematerjaliga, millega füüsikatundides tegeldakse, aga igaks juhuks teatasin siiski direktorile,” jutustab võimlemisõpetaja Andres. “Kui selgus, et tegemist on uraaniga, olin nördinud – selliseid asju tuleks hoida hoolikamalt, võib-olla kooli keldris. Muidu veab mõni loll oma uraani veel sööklassegi kaasa ja hoiab selle peal võileiba,” ütles Andres.
Füüsikaõpetaja Ene ei näe õpilaste uraanilembuses midagi halba. “Esimest korda näen, et ka klassi suurimad logardid millegi vastu huvi tunnevad. Õpilaste tungival nõudmisel läksime ainekavas kohe radioaktiivsete materjalide juurde. Kui te vaid näeksite, kuidas nende silmad särama löövad, küsides “õpetaja, kui suur on U-235 kriitiline mass?”,” rõõmustab Ene.
Valitsus muret ei näe
Ka haridusminister Tõnis Lukas toetab noorte omaalgatust: “Aastaid on nurisetud, et õpilased ei taha reaalteadusi õppida. Ja kui nüüd noored omaenda taskuraha eest ostetud uraani rikastavad ning sellest oma vabast ajast pomme kokku panevad, ei tohiks küll kellelgi ütlemist olla.”
Kuigi kapo leidis eespool nimetatud koolist veel ligi sada kilo rikastatud ja rikastamata uraani ja vahistas ütluste võtmiseks 16 õpilast, pole kellegi suhtes kriminaalasja alustatud.
“Kõik kinnipeetud kinnitasid, et kasutavad uraani ainult isiklikuks tarbeks ega kavatse seda terroristidele müüa,” ütleb siseminister Marko Pomerants.
Mida arvavad lapsevanemad?
“Teadsime küll, et ta uraaniga jahmerdab, aga seda kooli kaasa vedada oli muidugi lollus,” arvas ühe vahistatud poisi ema Maarika. “Sattusime isaga talle korra peale, kui õhtul kinost tulime. Poisil tuba sõpru täis ja nad kõik helendasid! Algul kohkusime, et mida nad nüüd veel joonud või sisse tõmmanud on, aga poiss rahustas, et nad rikastavad lihtsalt uraani. See rikastamine on ju tegelikult hea asi, eks? Me oleme alati pigem vaene pere olnud...” kõneleb Maarika.
“Minu Carolyn oli veel aasta tagasi ühes kahtlases kambas,” räägib teise uraanilooga seotud õpilase isa Madis. “Tuli paar korda koju, lõhnad juures. Kahtlustan, et tõmmati ka kanepit. Aga sellest sügisest on nagu ära vahetatud. Nokitseb koos paari poisiga meie garaažis. Hoopis teine kamp kui eelmine, sellised prillidega nohikud. Paar nädalat tagasi näitas mulle aatomipommi, mille nad tolmuimeja kasti sisse olid ehitanud. Panin väravale sildi “Seda maja valvab aatomipomm!”, ja kas teate, enam ei mingeid müügimehi, erakondade häälevärbajaid või jehoova tunnistajaid! Ja naabrid on nüüd väga viisakad! Nii et eks ta üks kasulik asi on,” teeb Madis kokkuvõtte.
Tuumavõidujooks
Nagu iga hobi, nii võimendavad ka uraanitrendi sotsiaalvõrgustikud. Narko- ja joomapidude asemel laetakse nüüd Facebooki ja Youtube’i üles videosid uraanipidudest: kuidas U-238st U-235 tehakse, pomme kokku pannakse jms.
“See on tõeline võistlus,” kinnitab 14aastane Riina. “Iga päev kelgib mõni mu sõber või sõbranna feissis, et tal on nüüd juba 28 kilo rikastatud uraani koos või et valmis kuues pomm. Ja mina ei saa loomulikult viletsam olla. See on nagu ahelreaktsioon, levib ja levib, ning lõppu pole näha.”
http://www.ekspress.ee/news/paevauudise ... d=40878993
Kas teismelisi hullutavad märjasärgivõistlused või hoopis uraanipeod?
25. veebruar 2011 17.51
Sel esmaspäeval leidis ühe Tallinna kooli kehalise kasvatuse õpetaja õpilase riidekapist 12 kg rikastatud uraani.
Kas teismelisi hullutavad märjasärgivõistlused või hoopis uraanipeod?
“Algul arvasin, et küllap on tegemist mingi katsematerjaliga, millega füüsikatundides tegeldakse, aga igaks juhuks teatasin siiski direktorile,” jutustab võimlemisõpetaja Andres. “Kui selgus, et tegemist on uraaniga, olin nördinud – selliseid asju tuleks hoida hoolikamalt, võib-olla kooli keldris. Muidu veab mõni loll oma uraani veel sööklassegi kaasa ja hoiab selle peal võileiba,” ütles Andres.
Füüsikaõpetaja Ene ei näe õpilaste uraanilembuses midagi halba. “Esimest korda näen, et ka klassi suurimad logardid millegi vastu huvi tunnevad. Õpilaste tungival nõudmisel läksime ainekavas kohe radioaktiivsete materjalide juurde. Kui te vaid näeksite, kuidas nende silmad särama löövad, küsides “õpetaja, kui suur on U-235 kriitiline mass?”,” rõõmustab Ene.
Valitsus muret ei näe
Ka haridusminister Tõnis Lukas toetab noorte omaalgatust: “Aastaid on nurisetud, et õpilased ei taha reaalteadusi õppida. Ja kui nüüd noored omaenda taskuraha eest ostetud uraani rikastavad ning sellest oma vabast ajast pomme kokku panevad, ei tohiks küll kellelgi ütlemist olla.”
Kuigi kapo leidis eespool nimetatud koolist veel ligi sada kilo rikastatud ja rikastamata uraani ja vahistas ütluste võtmiseks 16 õpilast, pole kellegi suhtes kriminaalasja alustatud.
“Kõik kinnipeetud kinnitasid, et kasutavad uraani ainult isiklikuks tarbeks ega kavatse seda terroristidele müüa,” ütleb siseminister Marko Pomerants.
Mida arvavad lapsevanemad?
“Teadsime küll, et ta uraaniga jahmerdab, aga seda kooli kaasa vedada oli muidugi lollus,” arvas ühe vahistatud poisi ema Maarika. “Sattusime isaga talle korra peale, kui õhtul kinost tulime. Poisil tuba sõpru täis ja nad kõik helendasid! Algul kohkusime, et mida nad nüüd veel joonud või sisse tõmmanud on, aga poiss rahustas, et nad rikastavad lihtsalt uraani. See rikastamine on ju tegelikult hea asi, eks? Me oleme alati pigem vaene pere olnud...” kõneleb Maarika.
“Minu Carolyn oli veel aasta tagasi ühes kahtlases kambas,” räägib teise uraanilooga seotud õpilase isa Madis. “Tuli paar korda koju, lõhnad juures. Kahtlustan, et tõmmati ka kanepit. Aga sellest sügisest on nagu ära vahetatud. Nokitseb koos paari poisiga meie garaažis. Hoopis teine kamp kui eelmine, sellised prillidega nohikud. Paar nädalat tagasi näitas mulle aatomipommi, mille nad tolmuimeja kasti sisse olid ehitanud. Panin väravale sildi “Seda maja valvab aatomipomm!”, ja kas teate, enam ei mingeid müügimehi, erakondade häälevärbajaid või jehoova tunnistajaid! Ja naabrid on nüüd väga viisakad! Nii et eks ta üks kasulik asi on,” teeb Madis kokkuvõtte.
Tuumavõidujooks
Nagu iga hobi, nii võimendavad ka uraanitrendi sotsiaalvõrgustikud. Narko- ja joomapidude asemel laetakse nüüd Facebooki ja Youtube’i üles videosid uraanipidudest: kuidas U-238st U-235 tehakse, pomme kokku pannakse jms.
“See on tõeline võistlus,” kinnitab 14aastane Riina. “Iga päev kelgib mõni mu sõber või sõbranna feissis, et tal on nüüd juba 28 kilo rikastatud uraani koos või et valmis kuues pomm. Ja mina ei saa loomulikult viletsam olla. See on nagu ahelreaktsioon, levib ja levib, ning lõppu pole näha.”
http://www.ekspress.ee/news/paevauudise ... d=40878993
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
[/url]-
Feeliks_Jalgraud
- Liige
- Postitusi: 898
- Liitunud: 02 Mai, 2008 14:56
- Asukoht: Teises kohas
- Kontakt:
Tõin sulle lilli,” ütleb mees.
“Jah? Aga… mispärast?” küsib naine.
M: “Noh… Ma arvasin, et sulle meeldiks lilli saada.”
N: “Kas on midagi lahti?”
M: “Ei. Mis mõttes?”
N: “No et mis mõttes sa lilli tõid.”
M: “Sellepärast tõin, et tuli äkki tahtmine lilli osta.”
N: “Nii et mitte minu pärast. Tuli hoopis tahtmine osta… Hehh! Mõtled nüüd selle eest saada ve?”
M: “Ei. Ma ostsin lilli sellepärast, et sa oled kogu aeg rääkinud, kuidas ma sulle lilli ei too, ja juhtusin lilleleti juurde ja need olid nii odavad ja…”
N: “Just nimelt! Ikka odavaid… Ega meie vahekord ju tõesti midagi hinnalisemat väärt ei ole.”
M: “No pagan võtaks! Nüüd said pahaseks, jah?”
N: “Ei saanud!”
M: “Ei saanud sa jee. Raske on lilli koju tuua, kui need sind pahandavad.”
N: “Ega ma lillede peale ei pahanda. Need on nii ilusad, aga miks sa neid just nüüd ostsid?”
M: “Oh issand. Palun vabandust, et ma lilli ostsin. Ma võin need minema ka visata.”
N: “Ei, ära viska. Lilled on ilusad, ainult et ma ei saa aru, miks sa neid just nüüd tõid.”
M: “Okei. Selge. Ma ei osta enam lilli, kui nende pärast sihuke kisa tõuseb.”
N: “Nii et sa ei taha mulle lilli tuua?”
M: “Mida! Muidugi tahan!”
N: “Ära karju! Ja miks sa siis mulle kunagi lilli ei too? Ainult siis, kui sul tahtmine tuleb või kui midagi lahti on.”
M: “Täpselt nii! Ainult siis, kui mul tahtmine tuleb. Ei ole mul alati tahtmist. Ja just nüüd pole üldse tahtmist. Ei taha ma nüüd mingit seksi.”
N: “Nii et sa ei tahagi mind?”
M: “Mida ma selle peale julgeks öelda?”
N: “Nüüd tundub küll, et sa mind ei taha.”
M: “No tahan, tahan. Püha müristus! Muidugi ma tahan sind!”
N: “Kohe näha, et mees. Muudkui karjub ja mõtleb ainult seksi peale.”
M: “Kuule. Mul oli raske päev ja ma olen väsinud. Ma pole teinud muud, kui ostsin ainult lilli ja tulin koju.”
N: “Lilled ei ole ainult lilled. Nende taga on romantiline mõte ja iga normaalne mees soovib naisele lilli tuues rahuldada tema vajadusi.”
M: “Täpselt nii! Just seda ma üritan sulle seletada.”
N: “Mis sa karjud jälle? Ja pealegi ei too sa kunagi lilli, ilma et sul midagi plaanis ei oleks.”
M: “Ah soo. Lõpeta juba. Jätame need lilled ükskord rahule. Kas süüa on midagi?”
N: “AH SA SIGA! Kõigepealt marsid uksest sisse, lillekimp kaenlas, ja siis küsid, kas midagi süüa on. Kas sa mõtled, et ma olen siin selle jaoks, et sind teenida ja tagumikku keerutada, niipea kui sa lilli tood?”
M: “Ei toonud ma lilli selle jaoks. Ja süüa teed sa ju alati. Ja ära karju kogu aeg mu peale.”
N: “AH NII! Mina ei tohi oma tundeid iialgi välja näidata!! Ja kaua sul aega läks, enne kui märkasid, et ma alati süüa teen?”
M: “Enam ei ütle ma mitte üht sõna.”
N: “Nagu ikka. Sa ei räägi minuga mitte kunagi mitte millestki.”
M: “No kes siin rääkida julgekski, kui asi alati pahupidi läheb.”
N: “Niisama ei lähe miski pahupidi. Ise sa hakkasid peale.”
M: “Kui lilli tõin, eks ole?”
N: “Jah!”
M: “Nonii. Nüüd on vähemalt üks asi selge: lilli ma enam ei too.”
Viis minutit vaikust. Seejärel kostab köögist tuttav heli.
Naine: “Issand jumal! Vaevalt jõuab koju, kui kohe peab õllepudeli võtma. No mis siis ometi juhtunud on, et tood lilli ja kukud jooma!?”
“Jah? Aga… mispärast?” küsib naine.
M: “Noh… Ma arvasin, et sulle meeldiks lilli saada.”
N: “Kas on midagi lahti?”
M: “Ei. Mis mõttes?”
N: “No et mis mõttes sa lilli tõid.”
M: “Sellepärast tõin, et tuli äkki tahtmine lilli osta.”
N: “Nii et mitte minu pärast. Tuli hoopis tahtmine osta… Hehh! Mõtled nüüd selle eest saada ve?”
M: “Ei. Ma ostsin lilli sellepärast, et sa oled kogu aeg rääkinud, kuidas ma sulle lilli ei too, ja juhtusin lilleleti juurde ja need olid nii odavad ja…”
N: “Just nimelt! Ikka odavaid… Ega meie vahekord ju tõesti midagi hinnalisemat väärt ei ole.”
M: “No pagan võtaks! Nüüd said pahaseks, jah?”
N: “Ei saanud!”
M: “Ei saanud sa jee. Raske on lilli koju tuua, kui need sind pahandavad.”
N: “Ega ma lillede peale ei pahanda. Need on nii ilusad, aga miks sa neid just nüüd ostsid?”
M: “Oh issand. Palun vabandust, et ma lilli ostsin. Ma võin need minema ka visata.”
N: “Ei, ära viska. Lilled on ilusad, ainult et ma ei saa aru, miks sa neid just nüüd tõid.”
M: “Okei. Selge. Ma ei osta enam lilli, kui nende pärast sihuke kisa tõuseb.”
N: “Nii et sa ei taha mulle lilli tuua?”
M: “Mida! Muidugi tahan!”
N: “Ära karju! Ja miks sa siis mulle kunagi lilli ei too? Ainult siis, kui sul tahtmine tuleb või kui midagi lahti on.”
M: “Täpselt nii! Ainult siis, kui mul tahtmine tuleb. Ei ole mul alati tahtmist. Ja just nüüd pole üldse tahtmist. Ei taha ma nüüd mingit seksi.”
N: “Nii et sa ei tahagi mind?”
M: “Mida ma selle peale julgeks öelda?”
N: “Nüüd tundub küll, et sa mind ei taha.”
M: “No tahan, tahan. Püha müristus! Muidugi ma tahan sind!”
N: “Kohe näha, et mees. Muudkui karjub ja mõtleb ainult seksi peale.”
M: “Kuule. Mul oli raske päev ja ma olen väsinud. Ma pole teinud muud, kui ostsin ainult lilli ja tulin koju.”
N: “Lilled ei ole ainult lilled. Nende taga on romantiline mõte ja iga normaalne mees soovib naisele lilli tuues rahuldada tema vajadusi.”
M: “Täpselt nii! Just seda ma üritan sulle seletada.”
N: “Mis sa karjud jälle? Ja pealegi ei too sa kunagi lilli, ilma et sul midagi plaanis ei oleks.”
M: “Ah soo. Lõpeta juba. Jätame need lilled ükskord rahule. Kas süüa on midagi?”
N: “AH SA SIGA! Kõigepealt marsid uksest sisse, lillekimp kaenlas, ja siis küsid, kas midagi süüa on. Kas sa mõtled, et ma olen siin selle jaoks, et sind teenida ja tagumikku keerutada, niipea kui sa lilli tood?”
M: “Ei toonud ma lilli selle jaoks. Ja süüa teed sa ju alati. Ja ära karju kogu aeg mu peale.”
N: “AH NII! Mina ei tohi oma tundeid iialgi välja näidata!! Ja kaua sul aega läks, enne kui märkasid, et ma alati süüa teen?”
M: “Enam ei ütle ma mitte üht sõna.”
N: “Nagu ikka. Sa ei räägi minuga mitte kunagi mitte millestki.”
M: “No kes siin rääkida julgekski, kui asi alati pahupidi läheb.”
N: “Niisama ei lähe miski pahupidi. Ise sa hakkasid peale.”
M: “Kui lilli tõin, eks ole?”
N: “Jah!”
M: “Nonii. Nüüd on vähemalt üks asi selge: lilli ma enam ei too.”
Viis minutit vaikust. Seejärel kostab köögist tuttav heli.
Naine: “Issand jumal! Vaevalt jõuab koju, kui kohe peab õllepudeli võtma. No mis siis ometi juhtunud on, et tood lilli ja kukud jooma!?”
Mul pole midagi mõistlikku öelda.../ ███████████]98% fucked up
Eestlane sõidab autoga Austraalias. Näpib raadionuppe ja satub mingi kohaliku Sky-plus-i laadse raadiojaama peale. Sealt hoiatatakse, et tähelepanu, kõik liiklejad, siinkandis on liikvel üks hull, kes sõidab kogu aeg vastassuunavööndis. "Ah et ainult üks?" mõtleb eestlane, "viimase kümne kilomeetri jooksulgi olen juba vähemalt paarikümmet sellist kohanud".
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Rahvas nõuab Putinilt aru seoses korrakaitsjate uute ametinimetustega: http://www.youtube.com/watch?v=cbApqxvr ... r_embedded
"Politsei poole on pöördunud Tartu Ülikoolis õppivat 2 Korea tudengit Liu
Peng ja Wan Liu Hong, kes on tõsises mures oma turvalisuse pärast.
Tudengid on viimastel päevadel kuulnud üha sagedamini, et Eestis
võisteldakse vastlapäeval KÕIGE PIKEMA LIU LASKMISES. Lühikese
kasvuga idamaalased ei julge seetõttu vastlapäeval välja minna, kuna
politsei ei ole neile vastanud, kas 160 cm on piisavalt väike kasv, et
eestlaste püssitoru eest pääseda. Seda, et tulirelvi on meil rohkem
kasutusel, kui Koreas, räägiti tudengitele juba enne Tartusse õppima
asumist hoiatuseks.
Samuti on nad kuulnud, et sageli tarvitatakse enne LIU LASKMIST alkoholi
ja siis ei ole mingist hetkest LIU pikkus enam üldse oluline, lastakse
niisama ja huupi ning isegi mitu korraga..."
Peng ja Wan Liu Hong, kes on tõsises mures oma turvalisuse pärast.
Tudengid on viimastel päevadel kuulnud üha sagedamini, et Eestis
võisteldakse vastlapäeval KÕIGE PIKEMA LIU LASKMISES. Lühikese
kasvuga idamaalased ei julge seetõttu vastlapäeval välja minna, kuna
politsei ei ole neile vastanud, kas 160 cm on piisavalt väike kasv, et
eestlaste püssitoru eest pääseda. Seda, et tulirelvi on meil rohkem
kasutusel, kui Koreas, räägiti tudengitele juba enne Tartusse õppima
asumist hoiatuseks.
Samuti on nad kuulnud, et sageli tarvitatakse enne LIU LASKMIST alkoholi
ja siis ei ole mingist hetkest LIU pikkus enam üldse oluline, lastakse
niisama ja huupi ning isegi mitu korraga..."
Maalehest:
Taristu
Katkend Oskar Lutsu teosest “Kevade”, kaasajastatud sõnause vaimus.
“No ütelge ometi, oleskikari, kas teil tundetaipu kah pealuus? Kas te kestlikud olete? Mis te arvate, kui minule praegu sülerisse oleks tulnud? Ütelge mulle jalamaid, kes see toimija oli!”
Kohkunud kärgpere kiikas Tootsi poole. See hoidis end lobinikust aukartust äratavas kauguses.
“Noojah, seda ma arvasin,” digistas vihane lobinik edasi, “seda ma arvasin, et kes ta muud on kui Toots. Kuule, sina, eestilane, oled ikka sündinud massiõnnetus.”
Toots taganes veel kaugemale ja vastas: “Ma arvasin esiti, et taristu on.”
“Ise oled sa taristu. Ma tahaksin selle taristu sulle… lüüa.”
Parajasti, kui lobiniku nöha teisestama hakkas, tuli üks teine isetöötaja averusse ja võttis asja, mis juba vabasektorisse oli langemas, uuesti üles. See oli aktor. Ta oli kuulnud ürgplahvakut, ja kui peale seda õuel hääli kuulis, tuli ohjama.
“Mis siin on?” oli esimene küsimus. Lobinik vastas: “Ah, mis siin siis ei ole. Ütsik tegi jälle krakki. Ma muskeldasin teisega.”
“Missugune ütsik? Mis ta tegi? Ega ometi neist siin keegi ürgplahvakut teinud?”
“Noh… Toots olla teinud. Ega muud küll ei olnud, kui meitla aken läks aeglema.”
Kuri pilk tabas vaest Kentuki Lõvi. Aktor tegi nii, nagu oleks talle nöha pärast peipar kurku kinni läinud: esiti ei saanud ta muud kui: ok — ok. Siis tuli terve lause: “Ok sa penipaun!”
Kärgpere läks laiali. Väljas möllas hirmus peavoolustamine aktori näol ja Toots, saja-aastase kovali eest väljas, kaotas sellel päeval palju kamuleid ja hiiuleid, kui pulktuhleid kamulite ja hiiulitega võiks võrrelda.
Lõpuks kerkis aktori peaajus järgmine küsimuse-mürakas elule: kas Tootsi ülepea veel kuulingusse jättagi; et kas ei oleks parem ta minema saata ja mitte kunagi enam kuulingu uksest sisse lasta?
Ohjuri eestkostmisel jäi ta seekord siiski veel kuulingusse edasi.
Toots ise olevat selle sündmuse kohta pärast teistele ütelnud: “Oh sa pruunlane, oleks ma teadnud, et aktor jaole tuleb, ma oleks läinud jäätlasse, nagu Tõnisson käskis.”
SERGEI KRAANA
sõnause lobinik
Taristu
Katkend Oskar Lutsu teosest “Kevade”, kaasajastatud sõnause vaimus.
“No ütelge ometi, oleskikari, kas teil tundetaipu kah pealuus? Kas te kestlikud olete? Mis te arvate, kui minule praegu sülerisse oleks tulnud? Ütelge mulle jalamaid, kes see toimija oli!”
Kohkunud kärgpere kiikas Tootsi poole. See hoidis end lobinikust aukartust äratavas kauguses.
“Noojah, seda ma arvasin,” digistas vihane lobinik edasi, “seda ma arvasin, et kes ta muud on kui Toots. Kuule, sina, eestilane, oled ikka sündinud massiõnnetus.”
Toots taganes veel kaugemale ja vastas: “Ma arvasin esiti, et taristu on.”
“Ise oled sa taristu. Ma tahaksin selle taristu sulle… lüüa.”
Parajasti, kui lobiniku nöha teisestama hakkas, tuli üks teine isetöötaja averusse ja võttis asja, mis juba vabasektorisse oli langemas, uuesti üles. See oli aktor. Ta oli kuulnud ürgplahvakut, ja kui peale seda õuel hääli kuulis, tuli ohjama.
“Mis siin on?” oli esimene küsimus. Lobinik vastas: “Ah, mis siin siis ei ole. Ütsik tegi jälle krakki. Ma muskeldasin teisega.”
“Missugune ütsik? Mis ta tegi? Ega ometi neist siin keegi ürgplahvakut teinud?”
“Noh… Toots olla teinud. Ega muud küll ei olnud, kui meitla aken läks aeglema.”
Kuri pilk tabas vaest Kentuki Lõvi. Aktor tegi nii, nagu oleks talle nöha pärast peipar kurku kinni läinud: esiti ei saanud ta muud kui: ok — ok. Siis tuli terve lause: “Ok sa penipaun!”
Kärgpere läks laiali. Väljas möllas hirmus peavoolustamine aktori näol ja Toots, saja-aastase kovali eest väljas, kaotas sellel päeval palju kamuleid ja hiiuleid, kui pulktuhleid kamulite ja hiiulitega võiks võrrelda.
Lõpuks kerkis aktori peaajus järgmine küsimuse-mürakas elule: kas Tootsi ülepea veel kuulingusse jättagi; et kas ei oleks parem ta minema saata ja mitte kunagi enam kuulingu uksest sisse lasta?
Ohjuri eestkostmisel jäi ta seekord siiski veel kuulingusse edasi.
Toots ise olevat selle sündmuse kohta pärast teistele ütelnud: “Oh sa pruunlane, oleks ma teadnud, et aktor jaole tuleb, ma oleks läinud jäätlasse, nagu Tõnisson käskis.”
SERGEI KRAANA
sõnause lobinik
-
Feeliks_Jalgraud
- Liige
- Postitusi: 898
- Liitunud: 02 Mai, 2008 14:56
- Asukoht: Teises kohas
- Kontakt:
-
Feeliks_Jalgraud
- Liige
- Postitusi: 898
- Liitunud: 02 Mai, 2008 14:56
- Asukoht: Teises kohas
- Kontakt:
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: alfa hotel, Bing [Bot] ja 1 külaline