Talsingi, Hellinn, Soome-Eesti ühisriik...

[Mati]

Kui uskuda seda ajalugu, mida meile on kooli algusest pähe raiutud, et me oleme tulnud koos soomlastega Uurali piirkonnast, siis see on tõenäoline.
Ühe soomlase jutt ei saa ümber lükata kogu eelnevat ajalookäsitlust.
Kunagi pakuti välja, et me nagu ungarlased oleme pärit kusagilt Kesk- Euroopast, sealt rändasime Uuralite jalamile. Ungarlaste rahvapärimuses oli kindel teadmine nende kodukohast Karpaatide taga, mille nad pikaaegse rännuga läbi steppide ka teoks tegid (Arpad). Ka meie esivanemad võisid sellise rännaku läbi teha ja jõuda siia, Soome lahe äärde assimiliseerudes siin elava rahvaga, jagades sellisena maad lahe põhja- ja lõunakaldal
On olemas raamat Eesti 15000 aastase kronoloogilise ajaloo kohta, mida minul kui, pensionäril, ei olnud seda seekord võimalik osta, olgugi, et "raiskan" iga kuu selleks otstarbeks kusagil 600.- krooni ringis.

[setu]

Kui Soome astub NATOsse sellel kümnendil. Kas loobume mereväe sidumisest Läti Leeduga... Ja astume Soome ja Rootsiga sidusama merejulgeoleku doktriini elluviijateks. Mida tooksid muutused?

- sildade põletamine (senise miinitõrje võimekuse optimeerimine ja selle valdkonna areng tuukrikesksele eriväljaõppele, min mahus miinitõrje võimekuse hoidmine (konteiner tehnikaga))

- uus "laevastiku" kontseptsioon:
väikesemõõtmelised kiired alused
- erinev väikeste raketikomplekside võimalik valik
- dessantvõimekuse areng
- veeteedeameti universaallaevade (sh planeeritavate) võimalik kasutamine erinevate konteinersüsteemides oleva miiniveeskamistehnikaga

P.S. Tuleb meelde kpt Trummi komm Tehnika ATVde all, kus mainis Milani kasutamisest ja kpt Trummi kommi, kui oleks Mereväge varustatud plastvannide raha eest väikeste kiirete kummi-kaatritega, millega oleks saanud teoreetiliselt suurt mehitatud dessanti transportida...siis küsiks kui otstarbekas oleks sellise kaatri kasutamine, kui ta oleks varustatud Milan kompleksiga (või mingil võimalusel Mapats'iga) meie mere ja sisevete oludes (Soome laht, Eesti suuremad jõed, Peipsi, Pihkva järv, vb Riia laht, saared, laiud, sadamad)