Brittide raamatuskandaal

[vetewana]

Afganistani draama: mida hukkunud Eesti sõdurite kohta varjata püütakse?

http://www.ohtuleht.ee/418692

[kala]

Veel üks: http://blogs.telegraph.co.uk/news/tobyh ... -to-court/

Dead Men Risen: Estonian defence minister accuses me of 'fiction' and 'does not rule out going to court'

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Juhiks selle "raamatuskandaalikese" valguses tähelepanu kahele mulle silma torkama hakanud asjaolule:

a) sisemaine: kodumaine meedia võta kogu loost ikka viimast ja täie rauga - sellle tõenduseks kas või siinsamas alateemas meediaviidete rohkus

b) välismaine: ka briti leheneeger taob oma trummi täiega - no mida on väärt juba tema väide, et Eesti president tahtvat hirmsasti tema raamatukest keelata

Vaba(turu)maailma värk ühesõnaga.

[kaur3]

Borjaga nõus.

Lisaks kala viidatud raamatu autori blogile, kus on pikalt-laialt kirjutatud Briti kaitseministeeriumi pretensioonidest, tasuks lugeda ka autori seda artiklit. Mina ei leidnud sealt kiirel lugemisel igatahes sõna Estonia. Võib-olla teie leiate.

http://www.spectator.co.uk/essays/all/6 ... -mod.thtml

... ja meil on siin juba tekkinud mulje, et kogu raamatuafäär keerleb Eesti ümber. Oleme siin nabaimetlejad!?

[hummel]

Raamatus pole iseenesest midagi erilist. Et eestlased Afganistaanis rasketes oludes sõdides haavata ja suisa surma on saanud, pole küll vist eriline pommuudis? Ja mis nad pidanuks siis riigiisade propagandanägemuses (ning tuleviku ajalookäsitluses) päikesepistesse surema ve?

Mulle imponeeris hoopis see brittide ja ameeriklaste esmakordne avalik vastandamine ja koostöövõime analüüs. Võinuks ilmuda pikemalt ka paberlehes. Olen ammu oodanud, millal kord keegi selle brittide kummardamise valelikkuse avalikustab. Ega need ajakirjanikud tegelikult militaaria problemaatikast eriti midagi ju ei jaga...

Eks rahvas peaks vahel tõde ka teadma! Vormikandjate omavahelistes juttudes on see info tavapärane, aga rahvale räägitakse mingeid poliitkorreksteid udujutte õitsvast ja südamlisest koostööst.
Arvan, et kaitsejõude laiemalt puudutavate ja avalikkuse eest hoitud murede kohta (vb paljusid vildakaid asju ei tahetagi süsteemis sees muredena tunnistada) oleks rahval õigus teada mõndagi. Küsimus, on, et kas leidub nutikat ajakirjanikku, kes suudaks asju läbi näha ja formuleerida. Point selles, et äkki hakkaks süsteem nii lõpuks ka paremuse poole liikuma.

Nõukaaeg totalitaristliku võltspropagandaga on ammu läbi. Nagu ütleb "iidne Tõstamaa vanasõna": valel on lühikesed jalad!

[hummel]

P.S.

Tekkis veel üks idee.

Äkki on lugu hoopis sedapidi, et varasemal ajal on britid "norinud" ka meie autorite kallal ligilähedaste teemadega ehk näiteks vb tahtnud tsenseerida või isegi tsenseerinud meiepoolseid meedia- või ajakirjandusväljaandeid? Ega me ju ei pruugi kõike teada!?
Kui nüüd meie poolt kord rutiinselt samaga vastatakse, ongi kisa lahti. Niisugune partnerlus...
Olles kuulnud ja lugenud kogu seda hala, mis brittidega koostegevust iseloomustab, ei imestaks üldse!

[oleeg]

Ega need ajakirjanikud tegelikult militaaria problemaatikast eriti midagi ju ei jaga...

Hea, et meelde tuletasid! Kipub paljudel muidu ununema militaarajakirjanikke siunates...

terv
o

[toomas tyrk]

militaarajakirjanikke siunates...
terv
o

Hm, nüüd ma lähen küll norivaks, aga nimeta üks?

Pole neid, ja pole ka lihtsalt teemat valdavaid, ja see ka näitab, kui olulised kõik need militaarteemad kogu sellele "mitte keskmine eesti" jaoks ka on...

[oleeg]

Hm, nüüd ma lähen küll norivaks, aga nimeta üks?

Parafraseerides maailmakuulsat Eesti filmi lausun sedasi: "Peremees, ae peremees..."

Tuletan meelde viimast aastapäeva paraadi ja ülekannet ja selle kommentaare... Huvitav, keda küll siunati?

terv
o

[toomas tyrk]

No kui see on see üks, siis mida goebels rääkis oma püstolist ja kultuurist...

Mul ei ole õnneks püstolit.

[oleeg]

No kui see on see üks...

Jah, see on see kes meil reeglina "tanki lükatakse" ja siis kõigil hammaste vahel on. Samas unustatakse ära, et tema tsivilistidest "ametivennad" on veel viletsamad asjatundjad...

terv
o

[Drax]

No kui see on see üks, siis mida goebels rääkis oma püstolist ja kultuurist...
Mul ei ole õnneks püstolit.

Kõiketeadev Wiki pakkus, et autoriks on hoopis Hanns Johst näidendiga "Schlageter", tähtsatele ninadele omistatakse seda ütlemist meelevaldselt.
http://en.wikipedia.org/wiki/Hanns_Johst

[hummel]

Kaks vastandlikku artiklit.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=42432859

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=42437077

[Kapten Trumm]

Einoh, üsna selge on see, et riiklikult üritatakse eri kanalite kaud asjast jätta muljet kui hästi toimivast rahuvalvest, kommijagamisest rõõmsatele afgaani lastele. Kui lugeda ilmunud kirjutisi meedias, siis omal ajal ignoreeriti lihtsalt fakti, et satutakse sõtta. Ja seda, et seal käib sõda, ei tule ka täna kuskilt, räägitakse ikka rahvusvahelisest koostööst, Afganistani ülesehitamisest jne. Vahepeal tulevad "juhuslikud" ohvrid, siis ohatakse, ah see on julgeoleku hind ja protsess jätkub. Kes vastupidist väita julgeb, seda asutakse korporatiiv-poliitbüroo meetoditega vaigistama.

Paraku pole see tegelikkus. Mida aeg edasi, seda kergemini hakkab tegelikkus välja tulema. Järjest paremaks muutuvad info kanalid ja tegelikult suureneb võimalus infot levitada. Wikileaksid on lihtsalt asja õied. Ma arvan, et 1-2 aasta pärast ei õnnestu enam midagi varjata.

Lihtsalt veider on vaadata, kuidas riiklik PR ajastu dinosaurus on ühtäkki sattunud infoajastusse ja ei suuda kuidagi kohaneda ning kohanemise asemel näitab raevukalt hambaid kõigele, kes midagi muud räägivad.

Igasugu käskkirjade ja muude adminmeetmetega info leviku piiramine räägib lihtsalt piiraja kitsast silmaringist. Info tahab alati olla vaba ja kõigile kättesaadav. See on infosõja reegel nr 1.

[Takishi]

Kui meestel on relvad käes, kas see pole mitte ilmselge, et seal käib sõda? Kuidas on võimalik, et keegi senimaani teistmoodi on aru saanud Afganistani missioonist?

Ükskõik, kuidas keegi surma ka ei saa, lähedased ei taha seda teada. Küsimus pole millegi varjamises, vaid austuses. Selliseid fakte ei ole vaja sealt sõjaväljalt siia üle tuua.

Kolmandaks pean oluliseks mainida, et sõdurid, kes sinna satuvad, ikkagi on võimelised asjast keelduma. Kui nüüd midagi juhtub, siis see ei ole kogu eesti meediasündmus, mida siin ja seal lahata ja targutada, iga inimene tegelegu iseenda musta pesu pesemisega.

Positiivne kogu loo juures on lootus, et äkki hakkab edaspidi koostöö pigem USAkate alluvuses olema. Hulljulged britid, keda päevas kümnete kaupa kasti lendab, on viimased, kes võiks näpuga meie sõdurite pihta näidata ja üldse midagi "köhida". Seda enam, et tegemist on liitlaste, mitte vaenlastega.