Eesti helikopterid

[A4]

Õnneks või kahjuks ei ole tegutsemine täiemahulises konventsionaalses konfliktis ainukene stsenaarium, milleks Eesti riigikaitse valmistuma peab. Sellele „täiemahulisele konventsionaalsele“ võib eelneda (või hoopis selle asemel rakenduda) mitmeid „pehmemaid“ ja „segasemaid“ stsenaariumeid, kus võime väiksemaid üksusi kiirelt transportida, otsingu- ja päästelende teostada, õhuvaatlust ja seiret teostada, MEDEVAC-i teostada võib olla olulise või isegi otsustava tähtsusega. Selles mõttes tuleneb vajadus täiendavate ja korralike kopterite järele ohustsenaariumitest, mitte mõne üksiku õhuväelase või ametniku märjast ja assümeetrilisest unenäost.

Lisaks sellele on vaja korralikult tagada rahuajal SAR võime õhuturbehävitajatele ning seejuures pole ei piirivalvurid ise ega ka Kunnas julgenud miskipärast kuskil otsesõnu öelda, et Piirivalve Lennusalga praegune või tulevane kopterite arv (ja nende kopterite tehniline võimekus ja reageerimisajad) oleksid igati piisavad ja liitlasi rahuldavad. Kui Piirivalve lennusalgal tekib taas selline olukord nagu novembris, kus kõik kolm kopterit olid korraga remondis või polnud veel täielikku tegutsemisvõimekust saavutanud, siis võime end ühel päeval leida olukorrast, kus liitlased enam meie õhupiiri ei turva – piloodi heaolu ja turvatunnet silmas pidades. Ja mis me siis teeme? Hakkame oma iseseisvat võimet nullist välja arendama? Palju see veel kopteritega võrreldes maksab?

Mis puudutab tegutsemist täiemahulise sõjalise konflikti korral, siis siin paneb Kunnas Jugoslaavia 1999. aasta õhukampaaniat näiteks tuues väga peent demagoogiat. Nimelt - tollal oli tegemist puhtalt õhukampaaniaga ning NATO transpordikopteritel puudus seetõttu igasugune vajadus üldse Serbia territooriumi kohale õhukaitsetsoonidesse oma nina toppida. Serbia ja Kosovo territooriumil ei viidudki ju läbi tollal selliseid maavägede või ühendoperatsioone, mis oleksid tinginud transpordikopterite kaasamise.

Teiseks ei olegi ju keegi nii loll, et hakkab täiemahulise konflikti korral nõrgalt relvastatud kopteritega vastase territooriumi või eesliini üksuste kohale ronima. Relvastamata kopter ongi mõeldud kasutamiseks eelkõige oma territooriumi kohal või oma eesliini läheduses. Helikopterile kujutavad kõige suuremat ohtu taktikalised õhutõrjerelvad, mida aga ei saa olla meie enda tagalas. Aga hävituslennuki või kuskilt Pihkva tagant kaugmaa-õhutõrjesüsteemiga on madalal või ülimadalal „oma“ territooriumi kohal lendavat kopterit juba suhteliselt keeruline alla kõmmutada.

Täiesti valed on ka Kunnase väited, justkui oleks kopterihange kohe algamas ning seeläbi jääksid maavägi ja Kaitseliit järgmistel aastatel vaeslaste ossa. Esiteks ei toimu seda hanget ilmselt läbima kolme-nelja aasta jooksul. Teiseks – kui vaadata kogu kaitseväe hankeplaane 10-aastases perspektiivis (sest igasugused vähegi suuremad hanked ajatatakse niikuinii tavaliselt vähemalt 3-4 aasta peale), siis on vaeslasteks isegi kopterihanke puhul Õhuvägi ja Merevägi ning lõviosa rahast läheb endiselt Maaväele, Kaitseliidule, samuti maaväe üksuste laskemoonavarudele jms.

Samuti ei ole sellel kopterivõimel midagi ühist võimalike välismissioonidega. Keegi ei hakka saatma kuskile Afganistani ühteainsat üsna kallist helikopterit. Eesti pilootide väljaõpe välismaal toimubki selleks, et 1. saata mõned Eesti piloodid missioonidele teiste riikide koptereid piloteerima; 2. ja seeläbi saada maailmatasemel väljaõppe ja lennukogemusega piloote meie enda võime jaoks.

Omaette küsimus on aga tõepoolest see, kas on vaja kahte paralleelset ja sarnast võimet arendada korraga nii Sise- kui Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Igati mõistlik oleks need võimed kokku koondada. Arvestades Siseministeeriumi kroonilist rahapuudust (päästjate palgatõusuks ei leita sellist „ülisuurt“ summat nagu 20 miljonit krooni) ei tundu see kopterivõime ülalhoidmine piirivalves eriti perspektiivne olevat ning oleks mõistlik kogu see kupatus ühte kohta koondada. Õhuväkke.

[Lemet]

http://aviarus.blogspot.com/2010/11/n173ru.html

[LOWLEVEL]

Trumm, Sa räägid ju iseendale vastu. Kaatrite teema käsitlemisel tõid esile kopterite-eriüksuse koostöö kasulikkuse. Tsitaat: "Radarite vastu kasutatakse ka nt Spetsnazi reide, Gruusias kuuldavasti kasutati, märkimisväärsed olid ka Iisraeli commandoste reidid üle Suessi, kus ühel katsel viidi terve P-15 (??) radar kopteriga minema.

Milleks kasutada miljoneid maksvaid ARM-e ja riskida kallite lennukitega, kui sama töö teeb ära spetsnazi team näiteks ühe juhitava tankitõrjeraketiga, mis maksab nt 5000 eurot? Nt Kellavere puhul-käige kohal ära? Kui Eestil on peagi viisavabadus idanaabriga ja suht vaba liikumine üle piiri?

Muidugi loodus armastab tasakaalu, sama asja tasuks mõelda ka Eestis, eelkõige Ämarit ohustavate S-300/400 teemal, mõeldes edasi märksõnadega ESTSOF, Spike-ER jne.

Ja nüüd jälle kopterid enam ei sobi??

[EOD]

Pole siin vasturääkivust kuskil. Kopterite kasutamine eeldab võimekust neid vastase õhujõudede ja õhutõrje eest kaitsta. Kas VF suudab oma koptereid EV õhujõudude eest kaitsta? Ja vastupidi?

[Kapten Trumm]

Panen ühe konjaki mängu, et lähima aasta jooksul ilmub mõni wikileaksi järgmine paber välja, kus Eestile on "tungivalt soovitatud" panustamist rahvusvahelisse kopterivõimekusse välismissioonidel.

Kui natuke "turgu" analüüsida, on üsna loogiline, kuidas ja mis asjaoludel selline "võimekuslünk" tuvastada.

Kes fantaseerib siin 3-4 kopteriga taktikalisest õhutranspordist ja medevacist, siis soovitaks kätte ette 10 eurone lauakalkulaator, otsida netist selle kopteri andmed ja natuke arvutada, üsna pea selgub selle võimekuslünga jutu tegelik vettpidavus.

Minuteada ei ähvarda meid alkaiida või nashi sissisõda. 08. augustil 2008 oli hästi näha, milline on vaenlane ja kuidas ta tuleb. Milline oli Gruusia kopterite kasutegur?

[kala]

Kuna pikemat aega on Trumm mingitest väidetavalt 3st hangitavast AW139st rääkinud sai seda asja uuritud. Ainus artikkel mis selle poole kuidagi viitaks on see EPList: http://www.epl.ee/artikkel/465555

Antud artikkel aga on segane kuid lükkab ka ise jutu AW139test ümber, vaatame mida ütleb Kaitseministeeriumi pressibüroo juhataja Aet Kukk:
"vajab kaitsevägi siseministeeriumi kopteritest erinevaid masinaid, mis võimaldaksid täita riigikaitselisi taktikalisi, meditsiinilisi ja vaatlusülesandeid."

Järgneb lõik: „Oleme siseministeeriumiga kokku leppinud, et hankeid ei dubleeritaks,” kinnitas Kukk. Tema sõnul vajab Eesti kokku kuut helikopterit.

Arvatavasti rääkis siiski Aet Kukk ainult Kaitseväest, mitte Siseminist ja miks ta peakski Siseminist rääkima. Alati on jutt olnud siiski 4-6 kopterist KVle. Ka näeb juba ainuüksi Lennusalga arengukava ette VIIE kopteri hanget, 2 Tallinnas, 2 Saaremaal ja peale 2015 1 Ülenurme. Võiks öelda, et siis saaks KV ju ühe kopteri.

Loodan, et keegi foorumlastest ei saa südamerabandust kui noid koptereid vähe rohkem kui 3 KVle koguneb.

PS. Agusta, mitte Augusta.

[tommy]

Puht tehnilisest poolest rääkides...siis egas siin midagi keerulist ole...
Arvestades Kaitseväe poolt mudelile esitatavaid nõudeid(oletatavaid) jäävad sõelale vaid teatud masinad.....UH-60 Blackhawk, EH-101 Merlin ja NH-90.....Kui viimane oma sünnivigadest üle saab ja hinnalipikut väheke korrigeerib...
Minul isiklikult poleks midagi ka Mi-8/17 uuemate mudelite vastu, kuid arvestades logistika ja varustussüsteemi ebakindlust.....kahtlen...

[vetewana]

Milleks fantaseerida? N markeering näitab lennumasina kuulumist USA registrisse. Kiire kontroll näitab, et mõlemad kopterid kuuluvad 4 aastat tegutsenud Simplex Corporationile. Tegevusvaldkond Aircraft Charter Rental and Leasing Services. Eelmise aasta käive 1,6 mil USD. Töötajaid 23.
Kokku peaks neil neid M\\\\\\\\\\\\\\\'isid neli tükki olema. N171-174 numbritega.

Ei tea mina, mida see N seal tähendab või ei tähenda. Küll näen ma sellel helikopteril Vene riigi lipu värve. See millise riigi registrisse need lennumasinad kuuluvad on suuresti vormistamise küsimus aga veel toredam oleks teada, kes on selle firma Simplex Corporation tegelikud omanikud? See Simplex Corporation võib samahästi olla ka mõne Vene firma USA haru või mis iganes.

Minul isiklikult poleks midagi ka Mi-8/17 uuemate mudelite vastu, kuid arvestades logistika ja varustussüsteemi ebakindlust.....kahtlen...

Huvitav, mis selle Mi-8/17 logistika ja varustussüsteemi siis ebakindlaks muudavad?

[vetewana]

Antud ettevõtte omanikeringi kuulub vähemalt üks endine kaitseministeeriumi ja kaiteväega seotud ameeriklane ning paar venekeelse taustaga ameerika kodanikku.

Selle põhjal võimegi ju mööndustega järeldada, et tegu on sama hästi kui Vene firmaga. Samas ei tea me ikkagi, milline on nende \\"paari\\" venekeelse ameerika kodaniku taust.

[setu]

Ausalt, ei kujutaks ette, et transpordihankega saadud kopteritega käidaks Tütarsaarelt uut radarit SOFiga ära sikutamas.

Baidevei, Kas tänapäeval statsionaarseid radareid ei saaks moderniseerimisrahasüsti abil raudtee veeremitele (võttes ajaloost õppust) keevitada? Elik mobiilsed massiivsed radarijaamad-vagunite süsteemid. Täna siin, homme seal. Kahtlemata saaks rääkida meie kontekstis ehk 1/10ndikust statsionaarsetest radaritest ehk...

mõtlemist

[Kapten Trumm]

Meie kaugmaaradarid on statsionaarsed piirkonnas taktikalises mõttes, mitte füüsiliselt - raudteevagunit tema vedamiseks vaja ei ole, asi liigub vajadusel keskmise suurusega veoauto peal. Kuna neid kasutatakse statsionaarses rollis, siis see minema panek ei ole mõõdetav valmistaja andmetes antud mobiises konfis asja kokku pakkimisega. Ehk kui lahingutegevus algab äkki, on variant, et need kustatakse enne ära kui jõutakse minema vedada.

[setu]

Ühe Augusta hinnaks tuli tagantjärele ikkagi 233 miljonit eesti krooni, mis teeb meie rahas 14,9 miljonit. Ja nad on "pinnalt" päästmiseks väga head.

[Gideonic]

Ühe Augusta hinnaks tuli tagantjärele ikkagi 233 miljonit eesti krooni, mis teeb meie rahas 14,9 miljonit. Ja nad on "pinnalt" päästmiseks väga head.

Eks see kõik ole ikka ka suhtumise küsimus:

http://defense-and-freedom.blogspot.com ... oices.html

A look at the Bell 47 can ease the unplesant feeling as well: It evacuated 21,000 WIA soldiers as MedEvac helicopter in Korea and meant the breakthrough for helicopters in military service. The R44 is actually much more capable than a Bell 47.

Aga nagu ma aru saan on meie jaoks isegi need Augustad viimane praht millega hädavaevu ehk saaks midagi teha, aga äärmiselt kahtlane ?

[Roamless]

Kui juba kopteriostuks läheb ,pole vaja ju hakata mingeid vana UH-1 äraaetud künasid ostma ja neid ülesse lööma. Võib ju kaaluda ka näiteks mõnda nn uut Poola transpordikopterit (näit SAR-ks sobib ka uus upgraditud Sokol). Eks ta võibolla natuke seest kitsas kipub olema, kuid kindlasti samas klassis UH-1ga. Põhineb kunagisel Vene Mi-2. Tükk maksis 2002 aastal 3.154 miljonit dollarit. Lennutund ei tohiks olla ka hirmkallis. Saaks tuliuued helikopterid, mis pealegi vastavad NATO standarditele. Vajadusel saab ka relvi külge neile riputada.
http://www.aviastar.org/helicopters_eng/pzl_sokol.php

[vetewana]

Tõenäoliselt tuleb Kaitseväele siiski midagi Agusta-Westlandilt. Hankeid ei dubleerita oli kunagi kusagil kirjas. Piirivalvele ostetud kopteritest on ka militaar variant olemas AW139M.

Poola ostis eelmine aasta Venemaalt oma Afganistaani üksustele 5 uut Mi-17-1V helikopterit koguhinnaga 106 mln. $ ehk siis u. 250 mln. eek-i masin.

http://www.shephard.co.uk/news/5720/