Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia

[setu]

Ja kodanikud, mida selle vabadusega on teinud meie Kaitseministeerium, Kaitsevägi? Silmaklappidega emotsioonidel põhinevaid otsuseid või otsuste tegemata jätmist. Loome veel paar staapi, saab kaste juurde jonnada.

P.S. See CIA tabel toob Eesti 2005 a kaitsekulutused 2% (nii, et ajab muigama)

[Pirr]

Ma olen VV kohta infot kuulnud väljastpoolt poliitkorrektset massimeediumit ja ei olevat seal olukord sugugi nii hull ja trööstitu, nagu seda meile ja teistele lääneriikide pööblile serveeritakse.

Pekske kapitaliste, kõigi maade proletaarlased ühinege! Soovitan minna VV-sse, minna seal restorani ja tunda ennast soomlasena 1985. a Viru hotellis või Rakvere lihakombinaadi ehitusel (been there done that). Kõik naised ainult anuvad, et sa nendega abielluksid ja nad VV-st minema viiksid, sest abiellumine on pea ainus võimalus sealt riigist minema saada. Ja põhjuseks ei ole mitte rahapuudus vaid vabaduse puudus. Teisitimõtlejad pannakse kinni või halvemal juhul lüüakse maha, nende perekondi represseeritakse samuti. Ei ole see normaalne riik ja ei ole vaja Eesti Vabariiki selle Euroopa ainsa diktatuuriga võrrelda, sõltumata sellest, et meil pole tanke ja neil on.

Suht tüüpilne suhtumine, kes ammutab oma teadmisi poliitkorrektset massimeediast ja peab ilmvõimatuks, et asjad võiksid ka pisut teisiti olla kui seda kirjutab ilmeksimatu Postimees, Reuters vmt. "erapooletu" infokanal

[Kapten Trumm]

VV SKP jämedalt 120 miljardit, kaitsekulutused 1,4 %

Allikas : https://www.cia.gov/library/publication ... os/bo.html

Jääb veel välja selgitada, kui suur on VF subsiidium VV-le (kui seda üldse on).

Siin läheb jälle irratsionaalseks lärmiks, jätaks valgevene naised kõrvale ja vaataks strictly majanduslikku/sõjalist poolt. Ise ma arvan, et see arvatav poolmuidu kaaderkoosseis väga ei müü, eriti arvestades vene süsteemi majandamisharjumusi, tõsiasja, et mingi % SKP-st pannakse labaselt pihta jne jne. Seal on samamoodi vaja olnud nullist inimesi koolitada, kasarmuid remontida, lennuvälja stardiradu remontida jne jne.

Et Valgevenes tööd ei tehta või midagi väljapoole ei müüda, ei maksa mõistagi ette kujutada.
http://www.maz.ee/

Lihtsalt elutarkus: ajasin juttu oma garaazikoperatiivi vanemaga, endine lendur ja igati kohaliku eluga kursis - küsisin umbes samamoodi küsimuse ja vastus oli ehtvene otsekohesusega, et "omal ajal" ega praegu ei makstud igale kütusevoolikut hoidvale reamehele "30 kilo kätte" (see on mõistagi utreering, aga mõte ei muutu).

[alban]

Suht tüüpilne suhtumine, kes ammutab oma teadmisi poliitkorrektset massimeediast ja peab ilmvõimatuks, et asjad võiksid ka pisut teisiti olla kui seda kirjutab ilmeksimatu Postimees, Reuters vmt. "erapooletu" infokanal

Võtan õigeks, et minu eelmise postituse sõnastus võis jääda segaseks lauseehituse ja võõrkeelsete sõnade kasutamise tõttu. Minu postituses toodud ingliskeelne väljend "been there done that" tähendas seda, et ma olen Valgevenes käinud ja kirjeldatu omal nahal läbi elanud. Igaks juhuks lisan ka seda, et ülemaailmne juutlus ja vabamüürlased ei ole mind ära ostnud, et ma levitaks valesid lihtsa inimese paradiisi Valgevene kohta.

[Drax]

Ma usun küll tõsimeeli, et pole seal Valgevenes elul häda midagi. Uni maitseb sealgi hea, söök teeb kõhu täis ja kui veel naisele selga saab ka ronida siis mis sa hing veel tahad. Keskmisel inimesel on kuu lõpus raha otsas või ära planeeritud nii seal, siin, kui kapitalistlikes paradiisides.

Aga noh, minge ja käige nii idas kui läänes ja ehk saab siis aru, mis õhku hing ihkab. Pakun, et enamuse kogemused räägivad selgelt lääne (sh. Eesti) kasuks, mõni aga eelistab veidi lihtsamat elu ja neelab selle nimel alla ka selle 24/7 näkku sülitatud tunde.

Valgevene stiilis elu võime ju siia kaitsma kutsuda Valgevene enda tankid ja lennukid . Ehk saab abi ka lähemalt.

[Kapten Trumm]

Ühes teises teemas tuli jutuks, see sobiks ka (üheks paljudest) vastuseks küsimusele "miks ei ole"?

http://www.parnupostimees.ee/?id=233005

Erasektoris läheks selline firma kiiresti hingusele, kui turul keskmine on palgakulu mõni % kogukuludest, kuid meil oleks see nt 16%.

Jättes emotsionaalse/irrratsionaalse vahu kõrvale, küsiksime endalt, vahest on (üks) põhjus ka see, et VV majandab armeed paremini (ses mõttes, et ühe dollari eest lasevad nad rohkem tina lendu).

[Lemet]

Et see asi siin nii ehk naa OTks on läinud, siis rahva muljeid VV tavaelust...

http://trip.ee/node/10457

[Kapten Trumm]

Põhjus ilmselt selles, et Valgevene ei ela normaalses turumajanduses ja seal ei kehti nõudlus-pakkumine reegel. Lisa siia juurde VF-lt saadav toetus. Teiseks ei usaldaks mina VV statistikat, oli see suurim vale SSSR-i ajal ja ilmselt on ta seda seal tänaseni.

Iga normaalse sõjaväe kalleimaks varaks on inimesed. VV-l oli kõrgeimaid ohvitsere palju, väljaõppinud lendureid samuti, sõjakoolid, struktuurid olemas jne. Eestis selline inimressurss puudus. Meil tuleb see kõik nullist luua ja see on rämedalt kallis, võtab aega ja neelab vahendeid. VV-s kus see süsteem pole aastakümnete jooksul muutunud, moodustab ta tunduvalt väiksema osa eelarvest, mis tähendab seda, et nad saavad panustada rauale rohkem kui meie.

Oled sa kindel, et Eesti kapitalismis on armee pidamine tõhusam?

Kuni 2009 oli SA armee suurus 16 000 meest, see on sisuliselt üks diviis. Valgevenes kasutatakse selle juhtimiseks ca 100 ohvitseri (neist vanim on diviisikomandör, kindralmajori auastmes) ja teist samapalju kaadri allohvitsere. See on kokku 200 palgalist nägu.

Sama üksus ka annab väljaõpet umbes poole suuremale arvule kutsealustele kui meie.

Meil on palgasaajate arv KV-s täna 2000-2500 vahel. OK, asi pole üks-ühele võrreldav, aga vahe on terve suurusjärk. Vaatasin, et eelmine aasta anti ainuüksi kolonelleitnandi (vastab alampolkovnikule) auastmete andmisi üle 20! Diviisi juhatab kindralleitnant (mida vene süsteemis teeks brigaadikindral), peastaapi juhatas brigaadikindral (vene süsteemis teeks polkovnik). Polkovniku või alampolkovniku ametikohti on seal alla kümne.

OK - võrdlus on jäme ja teatud osas mittekehtiv, aga moraaal on mis? Meil on kole pidulikud struktuurid, staabid ja kastid, aga armeed selle kohta nagu ei paista.

[Bokser]

Diviisi juhatab kindralleitnant (mida vene süsteemis teeks brigaadikindral), peastaapi juhatas brigaadikindral (vene süsteemis teeks polkovnik). Polkovniku või alampolkovniku ametikohti on seal alla kümne.

Pisut vananenud andmed, ma vaatan. Võtame võrdluseks meie idanaabri - seal on kaasaegse brigaadi ülemaks kindralmajor ja staabiülemaks polkovnik. Lisaks ports muid polkovnikuid osakonnaülematena ja asetäitjatena.
Ka läände vaadates on asi teisiti, kui Kapten Trummile paistab - näiteks Briti brigaadi (rahu ajal siis rügementi?) juhatab brigadir, ehk brigaadikindral, kelle alluvuses on ports kolonele. Meie kolonel brigaadiülema kohal kahvatab nende näidete kõrval, eriti veel, kui arvesse võtta, milline mammutbrigaad meil on.
Aga läheme ka edasi. Eesti kaitsevägi võib küll suuruselt olla võrreldav Valgevene diviisiga, kuid ärme unustame, et tegu on riigi kaitseväega, seega lisaks maaväeüksustele on siin rida institutsioone, mille ülematel on sedavõrd palju vastutust, et nad istuvad NATO-s kõrvuti kindralipaguneid kandvate meestega ja nende arvamust kuulatakse. Kui siin läks juba meie võrdlemiseks slaavlastega, siis kas mõnes slaavlaste riigis kindral kuulaks leitnanti? Leitnenti ainult seepärast, et tema alluvuses on rühmajagu inimesi.
Seetõttu on Eesti kaitseväe võrdlus Valgevene diviisiga vägagi vägivaldne. Statistika on varemgi jamasid tekitanud ja teades, et nii mõnelegi kaitseväelasele meeldib statistikast otsuste tegemisel lähtuda, pean hoiatama - sellest on korduvalt suuri jamasid tulnud. Nii et mõelgem riiklikult, härrased. Tihti jääb just sellest oskusest väheks, kui vaadata, kuidas käib asjaajamine meie süsteemis. Teenistuses on meil täna ikkagi vaid kolm kindralit (vist?), penskarid ei lähe arvesse. Kolonele on palju, kuid see on pigem süsteemi viga, kus mehed (näit. Soome) sõjakoolide järel on sattunud udukõrgetele kohtadele ning tänaseks jõuavad neile järele ka need, kes on aeglasema karjääriga olnud. Mõne puhul on auaste ju ka õigustanud ennast, kuid valdavalt... No eks ülemad teadsid, miks nad neid esitasid. Aga panna pole neid ka kuhugi, sest riik pole välja mõelnud süsteemi, kuihu saata "perspektiivitud" kolonelid. Mis neist kolonelidest rääkida, me pole suutnud isegi välja mõelda, kuidas hoida ära praegust allohvitseride minemajooksmist head palka maksvatesse turvafirmadesse.

[Kapten Trumm]

Ma manasin pildi ette diviisist, mis Eestis asus. Laias laastus arvan, et palgalise kaadri arv oli enamvähem õiges augus.

Eks meil on see levinud haigus jäljendada suurriike. See pole ainult KV-s nii, vaid ka riigisektoris tervikuna (lugege kokku mereväed ja õhujõud). Staabid, kindralid, struktuurid, kastid.....ainult seda va armeed napib hirmasti (erinevalt nendest armeedest, keda jäljendame).

Vaatasin viimati ühes pataljonis - anti üksikmehe varustust välja - asjaga tegelesid kaks naisveeblit ja üks vanemseersant...milleks? Et anda numbri järgi välja riiulilt saapaid ja pükse ning see kaustikusse kirja panna, sellega saaks üks kõrgema laubaga ajateenijast nooremseersant suurepäraselt hakkama (kes ei taha 7-10 tuhat kuus pluss maksud). Aga ei saa, sest keegi staabijurist mõtles probleemi välja - ajateenija ei saa olla materiaalselst vastutaval kohal?

Loomulikult teenistust kärpides kärbime me ka võimalusi "tasuta tööjõuga" asju ära teha (mida tuleb siis teha mõistagi palgalise kaadriga). Täna on ju kõik tugiteenused juba palgaliste peal - sõdur kartuleid ei koori, staabi põrandaid ei pese ega väravas ei valva.

Mul on üks lähisugulane praegu seersant ajateenistuses, elu nagu lill tänu "sõduripalgale". Mingeid hügieenitarbeid ega kojusõite mõistagi sellest ei osteta (elab ja teenib Tallinnas), vaid igal linnaloal tõmmatakse peale tsiviilriiete selgapanekut kõrtsis nina täis. Kunagi räägiti, et see ajateenija palk läheb kokku aastas ca 50 miljonit krooni? Jälle üks pataljoni komplekt peetud soomukeid tuulde lastud iga aasta.

Tõhusa majandamise üks reegel on "devil is in details" ehk väikesed kulud siin-seal annavad kokku krõbeda summa. 50 milli sinna, 100 milli tänna ja nii see tuleb. Ma arvan, et kaitsesektori personalikuludest võiks rahulikult lõigata 300 miljonit igal aastal lihtsalt dubleerivate, mõttetute ja vähepõhjendatud asjade kaotamisega. Sellega suureneb hangete summa vähemalt 50% võrra ja mõnegi ülejõukäiva asja võiks teoks teha.

[HeiniR]

Kpt.Trumm, kuigi olen osaliselt Sinuga nõus, siis ajateenijatele mõeldud sõduritoetuse osas kindlasti mitte!
On muidugi mehi, kes saavad välja ja kulutavad selle enda peale, kuid on ka mehi, kes teevad sellega vajalikke asju.
Kui just vanemate õlul olla ei soovi/ei saa, siis pole neil meestel ka muid sissetulekuid kui see nn. "sõduripalk".
Isegi maksin suurema osa nõrgemale poolele kulude katteks (nt. elamiskulud, mida üksi on raskem taluda kui kahekesi) jne. ja selle nautimisest oli asi päris kaugel.
Seega on see teema mõnele kindlasti tundlikum kui teisele.
Pigem on väga vale see, et peale sõduritoetuse maksmist ei saa enam ühistranspordis tasuta sõita. Ka. Tallinna linnas, kus selleks peab olema kaasas väljakirjutatud linnaluba ja vorm seljas, aga kui niisama on vaja sõita, siis paned ikka täishinnaga.
Tallinnast käies läks Võru ots maksma autoga 100-150 krooni (juhul kui auto täis), bussiga veelgi kallim. Seega kui 4 korda kuus koju saad, läheb asi maksma ca. 800-1200 krooni. Kui oled aga kaugemalt, maksad veelgi enam.
Ja siin ei maksa rääkida sellest, et miks peab koguaeg kodus käima jne. Iga sõdur tahab vahepeal kodus olla ja närve puhata jne.
Ühelt poolt annavad, teiselt aga topelt võtavad...

[Kapten Trumm]

Reaalsus on see, et kui ma reede õhtul suvalises suunas linnast välja sõidan, on tee ääres neid pöidlaküüdiga vormikandjaid ikka samasugune rivi kui enne. Minu arusaam asjast on selline, et teenistuse jooksul peab olema sõdurile vajalik tasuta bussisõidust, seebist hambaharjani tagatud ning kui on sotsiaalabi case, siis tuleb sotsiaatoetust maksta, mitte lahendada seda mingi üldise rahajagamisega. Ja kui keegi arvab, et riigi seep on ebameeldiva lõhnaga või käterätt kare, siis ostab ise paremad, oma raha eest.

Reaalselt on teenistuses olijate põhimass 20 aastat vanad ja vanemate ülalpidamisel.

Minuarust oli see teema ju Ligi omaaegne populism, muidugi, kui raha antakse, on hea meel. Proovi aga nüüd see kraan kinni keerata!

[HeiniR]

Siinkohal võib öelda, et pöidlaküüti kasutavad üldjuhul need, kes ei raatsi lihtsalt saadavat raha sõidu jaoks kulutada. Üldiselt pole neil autoga saamise võimalust, mis teeb hinna veelgi krõbedamaks. Samuti on terve Pärnu. mnt linnast välja sõites täis Saaremaa poisse, kelle piletihindades samuti pole mõtet rääkima hakata.
Nt. Kuperjanovis on vormis hääletamine sisekorrareeglite järgi keelatud.
Seega ei saa siin nii üheselt asju võtta, julgen arvata, et pöidlaküüti kasutab max. 5-10% ajateenijatest, seegi võib olla tihti selle tulem, et väeosas on linnaloale saamise päeval mehi lihtsalt kinni hoitud ja seega pole enam muud võimalust minna jne.
Ja kuigi suur osa ajateenijatest ehk tõesti elab vanematega, siis on ka väga suur hulk neid, kes on juba oma teed läinud.
Ei ütleks, et see on koht, kus väga kokku hoida saaks ja tasuks. Austame neid mehi, kes sinna lähevad ja ei vingu, et elu sellepärast seisma jääb!
Kuid mingid hüved peaksid ka neil olema.

[Kapten Trumm]

Seda asja võiks küsida, et mis oleks saanud, kui seda "palka" poleks tulnud. Mitte midagi poleks juhtunud.

Seega on tegemist mitte hädavajaliku, kuid see-eest väga raskesti tagasivõetava kuluga (EV valitsuses ei saa lähimad 10a olema meest, kes seda julgeks teha).

Tegelikult pole jutu mõtet mitte irvitada kellegi üle või targutada, vaid tõdemus, et niimoodi need sajad miljonid auravadki, 20 milli sinna ja 50 tänna. Näiliselt väikesed summad tühja-tähja peale, millel võitlusvõimega mingit otsest seost pole. Ja pärast tõdeme, et mobilisatsioonivaru koosneb rootsi vanakraamist ning tõsisemaid relvi IKKA pole.

Täitsa huvitav oleks võrrelda KV sõiduautode (mis pole taktikalised ega logistilised) arvu 1939. a ja täna. Ma arvan, et KV-s oli 1939 sõiduautosid kuskil kümmekond tükki. Seal auravad järgmised miljonid. Võimaluste olemasolu tingib vajaduse neid kasutada.

[alban]

Täitsa huvitav oleks võrrelda KV sõiduautode (mis pole taktikalised ega logistilised) arvu 1939. a ja täna. Ma arvan, et KV-s oli 1939 sõiduautosid kuskil kümmekond tükki. Seal auravad järgmised miljonid. Võimaluste olemasolu tingib vajaduse neid kasutada.

Aga kui palju oli kaitseväel hobuseid 1939? Kas me peaks tänased sõiduautod asendama ratsahobustega?