
ATV kasutamine TTs ja jalaväes?
vb polegi rumal lähtuda brigaadipõhisel planeerimisel, et vaenlasega rinnet ei hoia ja täpsuslaskuri kasutegur avamaastikel on ikka pika maa tagant suurem kui varitsustega teostamisel.


otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
ma ei taha kylmetada enam...
Et nyyd pudru ja kapsad segaminiei laheks tsiteerime taaskord klassikuid:
-eesti on valdavalt poolkinnine ja kinnine maastik, va sur- tallinna ruum
-poolkinnisel ja kinnisel maastikul lahingutegevevus paratamatult muutub pohisuundadel yksikuteks lahinguteks, mida peavad maksimaalselt pataljoni suurused yksused, tavaliselt kompanii ja ryhma suurused yksused. st mkaastik ajab "kotti" ei ole ruumi hargneda, rivistuda, hea kui liikumagi mahub.
-mis brigaad? kus brigaad? yhe brigaadi jaoks on puht hargnemiseks vaja juba niiopalju ruumi, et paris mitut neid ei mahu yhte maakondagi mitte.. yksteise kukile?
-mis snaiperpyss kyll on selline imekahur et oleks miski brigaadi tuletoetusrelv? kaartuld laseb sinna 30+ kilomeetri peale.. ?
- kui siis need tapsuspyssid on olemas siis iga jumalaga suvaline iltis maksab vahem, ja liigub paremini ja kannab rohkem kraami kui ykstaskoikmisime golfikaru.
- kui ei usu mida siin kriban minge ja istuge sellise aparaadi selga ja kimage miski paar tundi ringi -20C temperatuuriga. suurem innustus asja suhtes kaob esimese poole tunniga. Kliima
- need pildid soojalt maalt, on naide sellest kui mehed suurema osa nadalast peavad liikuma, kymneid kilomeetreid patrulle piki vaga lagedaid magesid millel on valdavalt ylikova pinnas. eestis ei ole tehnikaga labitavat teedeta maastikku peaaegu ollagi, oigeminei iga kilomeetrimesta kohta on miski 3 teed/rada vist.
-et seal on see asi oigustatud, siin mei eestis aga, saaks korralikud jeebid ja veokad , oleks ylikova asi.
-eesti on valdavalt poolkinnine ja kinnine maastik, va sur- tallinna ruum
-poolkinnisel ja kinnisel maastikul lahingutegevevus paratamatult muutub pohisuundadel yksikuteks lahinguteks, mida peavad maksimaalselt pataljoni suurused yksused, tavaliselt kompanii ja ryhma suurused yksused. st mkaastik ajab "kotti" ei ole ruumi hargneda, rivistuda, hea kui liikumagi mahub.
-mis brigaad? kus brigaad? yhe brigaadi jaoks on puht hargnemiseks vaja juba niiopalju ruumi, et paris mitut neid ei mahu yhte maakondagi mitte.. yksteise kukile?
-mis snaiperpyss kyll on selline imekahur et oleks miski brigaadi tuletoetusrelv? kaartuld laseb sinna 30+ kilomeetri peale.. ?
- kui siis need tapsuspyssid on olemas siis iga jumalaga suvaline iltis maksab vahem, ja liigub paremini ja kannab rohkem kraami kui ykstaskoikmisime golfikaru.
- kui ei usu mida siin kriban minge ja istuge sellise aparaadi selga ja kimage miski paar tundi ringi -20C temperatuuriga. suurem innustus asja suhtes kaob esimese poole tunniga. Kliima
- need pildid soojalt maalt, on naide sellest kui mehed suurema osa nadalast peavad liikuma, kymneid kilomeetreid patrulle piki vaga lagedaid magesid millel on valdavalt ylikova pinnas. eestis ei ole tehnikaga labitavat teedeta maastikku peaaegu ollagi, oigeminei iga kilomeetrimesta kohta on miski 3 teed/rada vist.
-et seal on see asi oigustatud, siin mei eestis aga, saaks korralikud jeebid ja veokad , oleks ylikova asi.

http://defense-update.com/wp/20101006_l ... ition.htmlIMI unveiled the Hornet - a new all-terrain vehicle (ATV) assembly designed for air assault (helicopter-borne) mortar teams. The two vehicle team comprises of two ATVs, equipped with target acquisition and precision aiming systems, mechanically reclined mortar assembly kit and ammunition carrier.
Tagasi tulles setu viimase postituse juurde, kus oli pilt ATV seljas istuvast tellist, siis tahaksin öelda, et meile oleks vaja teistsuguseid telle, et vastast veenvalt nahutada. Kui Afganistanist on tegemist pemete sihtmärkidega, siis meie kodukamaral vuraks vastane ringi ikka soomuskooriku all. Kleebin siia oma kunagise postituse täpsuslaskurite teema alt.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... ter#210146kaur3 kirjutas:Vaata lk 33.... to move Javelin teams
around the battlefield as mobile antitank snipers to successfully counter enemy armor threats.
http://www.dtic.mil/cgi-bin/GetTRDoc?AD ... tTRDoc.pdf
Üks lask, üks tabamus!
Qtec, pidasin "tuld juhtima" väljendi all silmas seda, et TT meestele antakse märku millal vastane on jõundu killing zone'i ja viimased saavad metsatuka tagant oma raketid õiges suunas lendu lasta.
Sarnast taktikat kasutasid väidetavalt Vietnamis pilusilmad USA patrullide vastu. Major Plaster kirjeldab seda oma raamatus "Ultimate Sniper" taktikat nii.Kusjuures, selleks, et säästa mehi ning ajada ka vaenlast segadusse tuleks järgmine varitsus võibolla teha veidi teistmoodi - umbes nii, et ei jaotata gruppideks. Kindlasti ka see, et alati ei rünnata kolonni esiotsa, vaid kui vajadus, võimalus, siis hoopiski mujalt.
NSVL'i kolonnide sabasid ründasid taiplikult ka mujahideenid Afganistanis. Nad kasutasid ära maastiku iseärasusi. Kui kolonni pea ja keskmine osa kadusid mäenuki taha, siis lõigati saba ära ning läks mõnda aega kui esimene ots asjade käigust aru sai. Sellest peaks olema pikemalt juttu raamatus "Other side of Mountain", mille link peaks siin foorumis kusagil üleval olema.Jackaling: Shadowing an Enemy Force
This tactic was practiced by Viet Cong guerrillas
early in the Vietnam War and directed primarily
against South Vietnamese units but eventually
American ones, too.
A two-man guerrilla team followed a conventional
unit from a safe distance and, perhaps every other
day, crept close enough to shoot one soldier. These
" jackals," as I've named them, care fully avoided
even visual contact and evaporated immediately
after firing their one shot, only to inflict another
casualty several days later. In the course of a 60-day
operation, a single jackal team would have killed or
wounded nearly a platoon of soldiers.
These " jackals," as I've named them, care fully avoided
even visual contact and evaporated immediately
after firing their one shot, only to inflict another
casualty several days later. In the course of a 60-day
operation, a single jackal team would have killed or
wounded nearly a platoon of soldiers.
When operating as jackals, a sniper team must be
careful to parallel instead of follow its quarry to avoid
ambush. 111c most effective Vietnam War countertactic
was to leave carefully hidden stay-behind teams
along the unit's backtrail and flanks, bu t even this
didn't yield satisfactory results.
jackaling is fairly ter rain dependent since th e
sniper team must have adequate foliage or oth er
concealment available.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Oh taevas, jälle leiutatakse suure verbaalse onaneerimisega jalgratast, probleem nimega täpsuslaskur vs soomustehnika oli lahendatud juba EW ajal, kaliibriga 20 mm
Vahest on see meie kaitseväelane 30ndatest?


Vahest on see meie kaitseväelane 30ndatest?

/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
WWII eel ja ajal toimus tohutu areng tankide soomustamises, mis muutis need 20 ja 30 mm klassi asjad mõne aastaga kasutuks.
Meil tuleb muidugi arvestada, et enamlevinud hüpoteetiline lahingupaik on tee metsavahel (lagedal ei tee me midagi), kus nähtavust on heal juhul 200 meetrit ning puhast laskesektorit (st puutüved ei sega) heal juhul 100 meetrit. St Carl Gustav on igal juhul küsija sellises olukorras. Seal mingi ATV-ga sõeluma ei pääse, hea kui Husqvarna krossimootorrattaga läbi saab.
Kas ja kuidas sellisel maastikul see liikuv vastane lokaliseeritakse ja teda pidevalt träkkida suudetaks, on ise küse (et saaks ülemiste riiulite rakette kasutada).
Muidugi päris palju määrab peale relva margi ka see, mida sealt välja lastakse, Gustavil oluline vahe, kas hapuks läinud M66 (mis tähendab vist Mudel 66. aastast, st sobib hästi moderniseerimata T-55 vastu) või HEAT 751, mis teeb augu iga vene MBT sisse.
http://www.motov.dk/documents/granatheat751.pdf
(tähelepanu pöörata näitajale "arming range" ja vaadata ülevalpool olevat lahingupaiga kirjeldust).
Meil tuleb muidugi arvestada, et enamlevinud hüpoteetiline lahingupaik on tee metsavahel (lagedal ei tee me midagi), kus nähtavust on heal juhul 200 meetrit ning puhast laskesektorit (st puutüved ei sega) heal juhul 100 meetrit. St Carl Gustav on igal juhul küsija sellises olukorras. Seal mingi ATV-ga sõeluma ei pääse, hea kui Husqvarna krossimootorrattaga läbi saab.
Kas ja kuidas sellisel maastikul see liikuv vastane lokaliseeritakse ja teda pidevalt träkkida suudetaks, on ise küse (et saaks ülemiste riiulite rakette kasutada).
Muidugi päris palju määrab peale relva margi ka see, mida sealt välja lastakse, Gustavil oluline vahe, kas hapuks läinud M66 (mis tähendab vist Mudel 66. aastast, st sobib hästi moderniseerimata T-55 vastu) või HEAT 751, mis teeb augu iga vene MBT sisse.
http://www.motov.dk/documents/granatheat751.pdf
(tähelepanu pöörata näitajale "arming range" ja vaadata ülevalpool olevat lahingupaiga kirjeldust).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Oma setule vastuseks mõeldud kirja juurde tahaks üles riputada veel sellise pilti, kus on näha kuidas 19. sajandil harjutati vastase kolonni hävitamist. Sihtmärgid olid pehmed ja pikkade püssidega mehed oleks vaid nende relvadega kenasti hakkama saanud. Meil on sihtmärgid aga teised.

Trumm, kui me valime tõesti sellise lühikeste lasksektoritega tegevusruumi ja see tagab meile edu, siis on igavesti kihvt. Samas annavad lollikindlamad (nende tarkuse osas, mis kompenseerib meie hingan-paus-tõmban päästikut-tõmban relva ära v ei tee järelsihtimist tsüklis tekkivaid vigasid) relvad meile suurema tegevusvabaduse + logistilise taaga vähenemine, sest vähesema relvade arvuga saad teha tõenäoliselt ära suurema hävitustöö. Sellel tegevusvabadusel on kahtlemata oma hind.

Trumm, kui me valime tõesti sellise lühikeste lasksektoritega tegevusruumi ja see tagab meile edu, siis on igavesti kihvt. Samas annavad lollikindlamad (nende tarkuse osas, mis kompenseerib meie hingan-paus-tõmban päästikut-tõmban relva ära v ei tee järelsihtimist tsüklis tekkivaid vigasid) relvad meile suurema tegevusvabaduse + logistilise taaga vähenemine, sest vähesema relvade arvuga saad teha tõenäoliselt ära suurema hävitustöö. Sellel tegevusvabadusel on kahtlemata oma hind.
Pole küll päris ATV kuid huvitav relvaalus siiski: http://soldiersystems.net/blog1/wp-cont ... /Hyena.jpg
Tšekkige soomust...
Tšekkige soomust...

Re: ATV kasutamine TTs ja jalaväes?
Midagi sellist oleks meie oludesse ideaalne:
http://www.youtube.com/watch?v=iUdI42HUw4o
http://www.youtube.com/watch?v=wRSLncyP ... re=related
Sellele masinale on saada ka 7.62 AP kindel "kest".
http://www.youtube.com/watch?v=iUdI42HUw4o
http://www.youtube.com/watch?v=wRSLncyP ... re=related
Sellele masinale on saada ka 7.62 AP kindel "kest".
Re: ATV kasutamine TTs ja jalaväes?
see oli miskil ameeriklaste eriüksuste kasutuses (testimisel?). kurtmist oli, põhihäda - Peugeoti turbodiisel : mootor tuli praktiliselt igaks pisiremondiks ühendriikidesse tagasi saata, kuna sealkandis teenindust polnud ja vist ei olnud ka täielikku logist. toetust. see muidugi meid ei tohiks küll puudutada, igas külakeses peaks üks peugeoti diisel ikka ringi sõitma, müügitabelite tipud ju ikkagiTiam kirjutas:Midagi sellist oleks meie oludesse ideaalne:
http://www.youtube.com/watch?v=iUdI42HUw4o
http://www.youtube.com/watch?v=wRSLncyP ... re=related
Sellele masinale on saada ka 7.62 AP kindel "kest".

Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline