MiG-31 kalmistu.

[Kapten Trumm]

Järgmine küsimus: Kui MiG-31 kannab rakette R-40 (kummagi tiiva all üks), siis saab ta kanda kere all kolme raketti R-33 (kuigi kohti on neli). Miks?

Vihje: mass ei ole probleemiks.

[Hydrazine]

See on liiga lihtne... neljanda R-33 koha hõivab R-40'ete jaoks vajalik APP-46TD.

[Kapten Trumm]

Õige vastus.

Vaatasin, et nüüd on netis isegi pilte saadaval, 3 aastat tagasi oli see nii salapärane asi, et mina ühtegi fotot leida ei suutnud.

[Potsataja103]

... minu ajaks oli õpitud piiritust millegagi segama aga "tõelisi mehi" see muidugi seganud ja joodi ikka edasi.

32
... üheainsa väljalennuga tarbis see nõukogude inseserimõtte ime ei vähem ega rohkem kui 100 liitrit puhast lennukipiiritust
... Polgukomandör röögatas pikemalt mõtlemata tehnikutele ja esines samas lühikese kõnega, milles tsensuurseid väljendeid oli üpris vähe. Seejärel lasi ta püksid maha ning sõnade „Et te, suukad, täna mul kainelt särate nagu klaasikillud” saatel kuses piiritusnõusse. Piiritust oli seal palju…väga palju ... Tehnikute näod vahetasid värvi ja venisid pikaks ... Kurbuse põhjus seisis keset platsi ning nägi välja 200 liitrise võluvedeliku ja komandöri kuse lahuse vaadina. Pole vaja öeldagi, et varsti muutus masinate ettevalmistamise kiirus nulliks ning kogu tehnikute koosseis kogunes vaadi ümber arutamaks esmajärgulise tähtsusega ülesannet- kuidas sellest kokteilist eraldada vajalik koostisosa, kusjuures veel teha seda kiiresti. Aga kuna see osutus põhimõtteliselt võimatuks, oli vaadi ümber lõbusate nägude protsent nullilähedane.
Lõppude lõpuks libistas vana tehnik Petrovitš pilgu üle koosviibijate ning kostis:
„Noh, poisid, komandör on meile, noh, sedasamust…no pole meile võõras…võiks lausa öelda…ta on meile nagu isa…lühidalt…”. Ning ammutas esimesena vaadist. Milline pettumus oli polgu inseneri näos sel õhtul, pole võimalik kirjeldada…

[Würger 190G]

Võibolla on küsimus liiga laialivalguv või liiga üldine, sest ühist võib väga palju leida. Aga ma pakun vähemalt mulle huvitavana tunduva asjaolu, et mõlema lennuki mootorid on algselt pärit nö tsiviillennundusest, millele lisati järelpõleti ja kõpitseti natuke ringi. Venelastel lendas siis omal ajal D-30'netega Tu-134(mitte kõik variandid siiski) ja Volvo RM8 oli P&W JT8D edasiarendus, millega lendas Boeing 727.

Tõsiselt? Venemaal oli minu arust risti vastupidi, militaarmootorid kohandati tsiviillennukite tarbeks, mis seletab nii meeletu kütuse kulu, müra jne. Sõjaväelased dikteerisid ju kogu lennunduse arengut.

[Lemet]

D-30 oma erinevates modifikatsioonides leidis Venemaal tõepoolest suht laialdast kasutamist. Peale kahe eelmainitu kasutati mootorit D-30KU lennukil Il-62M, D-30KU-154 reisilennukil TU-154 ning D-30KP lennukil Il-76.

[Hydrazine]

D-30 oma erinevates modifikatsioonides leidis Venemaal tõepoolest suht laialdast kasutamist. Peale kahe eelmainitu kasutati mootorit D-30KU lennukil Il-62M, D-30KU-154 reisilennukil TU-154 ning D-30KP lennukil Il-76.

D-30KU/KP mootorid on hilisemad arendused ja ka suuremad, mistõttu erinevad algupärasest D-30'nest üsnagi.

D-30 arendati D-20'nest spetsiaalselt Tu-134 reisilennuki jaoks.
D-30F (F nagu Forsazh vene keeles) põhineb aga just algupärasel D-30'nel. D-30F mootorit plaaniti MiG-25'ele aga selle arenduse suretas kindralite huvi hoopis samal ajal arenduses olnud perspektiivsema MiG-31 projekti vastu. MiG-31 jaoks arendati variant D-30F6.

D-30 http://www.avid.ru/products/civil/d-30/
D-30F6 http://www.avid.ru/products/military/d-30f6/

[Kapten Trumm]

MiG-31 hävitas muidu MiG-25 sügavama edasiarenduse (MiG-25M, E-266M), kus nähti ka kiirusi Mach 3.0 ja rohkem. Selles lingitud Gordoni raamatus on sellest ka juttu.

Isenensest arendustööd tehti, ainult prototüüp polnud nähtavasti piisavalt kuumakindel ja seepärast tehti temaga ainult mõningad kiirtõusu maailmarekordid, mis püsivad tänini.

See masin sinise numbriga 710 vedeleb interneti piltide järgi kuskil lennuvälja nurgas.

Arvestades näitajate paranemist võrreldes eelmise prototüübiga (E-155) olid need kiirused vast reaalsedki, kuid kindralid valisid suurema lennukauguse ja -ajaga (ning moodsamate turboventilaatormootoritega) MiG-25MP, millest saigi MiG-31. Räägitakse, et valiku põhjus oli tohutute Kaug-Põhja alade kaitsetus ja neid valvavate masinate peatne pensionile minek, MiG-25 suvalises seades oli aga selleks liiga väikese tegevusraadiusega ja lühikese lennuajaga. Üks põhjus on ka mootorites, turboreaktiivmootorid (turbojet) on tõhusad suurtel kiirustel ja koormustel, seepärast tsiviillennundus kasutaski turboventilaatormootoreid.