Üks KL-i arengut puudutav tekst läks kuidagi teise teemasse ja pidasin õigeks ka siia lisada.
hummel kirjutas:Kontsentreeriks sõjalise väljaõppe läbiviimise KV kätte ja vähendaks KL omapäi õppetegevust (mille kvaliteet nagunii küsitav!) ja -koormust nagu see on asjakohaselt lahendatud Soomes. Sealt saaks säästa ka ressursse KV tegevuse efektiviseerimiseks. Kõik kompaniist suuremad üksused õpetaks ja paneks SA/RA välja eranditult KV. KL jaoks jääksid sarnaselt Soome MKJ-ga nn maakaitsekompaniid (osaliselt sissisuunitlusega) ning u poole võrra annaks siis vähendada KL juhtimisaparaati (ei teagi, kui suur see täna on). KL väljaõpe aga laias laastus KV õppekavade järgi.
hummel kirjutas:Kuna andmed on vabalt saadaval uurisin huvipärast järele ja leidsin ning arvestasin (noorte osa lisamata), et KL malevates on ligikaudu 250 palgalist ametikohta, peastaabis u 75 ja KL koolis 12. Kokku ilmselt u 340-350 palgalist, kellest nii u 1/3 tundusid tsivilistid (ei lugenud üle). Ilmselt pole osasid töömehi telefonilistis kirjaski.
Seda inimarvukust annaks minu eelmises posituses mainitud KL väljaõppe- ja reservväe komplekteerimise ülesannete suures osas KV-le üleviimisega ilmselt vähendada u 200-ni.
Nende 150 KL-ist likvideeritava ametkoha/palgaressursi (u 125 000-150 000 EUR) Kaitseväele ringikantimisega saaks RA Maaväkke formeerida aga juurde u 9-10 ajateenijaid reservi õpetavat kompaniid (või 2 uut komplektset pataljoni) ning mehitada juhtkonnaga u 6-8 korralikku SA reservpataljoni (või 1 reservbrigaadi)!
Täna ega lähiaegadel ei suuda KL reaalselt välja panna ilmselt vast mitte rohkem, kui u 4 SA maakaitsepataljoni ja needki on "pataljonid" pigem nime, kui võimekuse (väljaõpe, varustus, relvastus jms) poolest.
Liitub ka teemaarendus Maakuntajoukot-est Soomes.
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=24356
Täienduseks eelnevale võiks öelda, et toimiv reservüksuste KL/KV segaettevalmistamise süsteem tundub lihtsalt mõttetult vahendeid killustav ja täiesti ebaefektiivne.
1) KL ei ole suutnud ega suuda lähitulevikus oma jõududega kvaliteetselt õpetada midagi peale jalaväerühma. Kui läheb MKP komplekteerimiseks, nähakse sinna siis ikka spetsialiste KV reservist ja vajadusel muid lihtsamaidki mehi, sest KL vabatahtlike liikmete piirkondlik arv ei ole ega saa olla ühtlane nr, seejuures pahatihti ei küüni isegi koosseisutabelite täitmiseni.
2) Kui toimub aga kord mõne aasta tagant KL MKP RÕK (Kevadormil), on taktikaliseks rahuldavaks kõlblikkuseks ikka jälle vaja tuge KV-st, sest kui KL ei suuda ei Lt ega Ltt erialasid õpetada, ei suuda ta neid järelikult ka piisavalt kontrollida ega pataljoni koosseisus juhtida. Mis on ka tõestatud.
KRK eri relvaliikide reservpataljonide koolitamine ja komplekteerimine peaks jääma KV ülesandeks, kuna KL-i ampluaaks peaks jääma väiksemate kompaniisuuruste maakaitseüksustega (nn kompanii võitlusgrupp) tegelemine nagu käib asi Soomes ja Taanis.
Kuna KV suudab ressursse kindlasti otstarbekamalt kasutada ja omab ka tugistruktuure, millist KL eales omama ei saa, tuleks reserväega tegelemiseks KL kaadrpersonali vähendada KV kasuks.
KL maleva staabi suurus peaks jääma KRK RA tavalise pataljoni staabi ekvivalenti (10-15 in), kuna KL peastaabi suurus peaks omakorda jääma brigaadi/KRK staabi ekvivalenti (40-50 in). Äkki peaks maleva tase olema isegi ükskikkompanii ekvivalent eesotsas mjr ametikohaga? Eraldi instruktoriametikohti, kui selliseid, pole aga üldse vaja - kõik maleva staabi liikmed peaksidki ühtlasi olema võimelised rühma-kompanii tasemel oma erialal väljaõpet läbi viima. Keerukama õppe puhul aga saaks instruktoritega toetada KV.
Kui KV saaks aga KL arvelt juurde 100-150 ametikohta ja kui oleks võimalik ehitada juurde mõned kasarmud, saaks vastavalt formeerida-kadreerida komplektseteks 6-kompaniilisteks jalaväepataljonideks Kupi ja Viru, mis suudaksid toota aastas kvaliteetset reservi 1 pataljoni asemel 2. Samuti saaks suurendada 1/3 võrra kõiki Tapal paiknevaid Lt üksusi ja 3 aastaga õpetataks 1 vastava reservpataljoni asemel välja 2. Ajateenijate arv märgatavalt ei suureneks, sest juba praegu on väeosades-kompaniides ajateenijate reaalne ülekomplekteeritus 40-50% (ennetähtaegselt läheb reservi kuni 15%) - lihtsalt paljudele liigsetele leiaks ajateenistuses lõpuks normaalse rakenduse. Kui KV-s oleks rohkem rivikaadrit, oleks märksa sujuvam ka reservpataljonide RÕK-ide planeerimine ja läbiviimine.
Vajadusel saab KRK lähetada aga mõningaid rivikaadriväelasi instruktoriteks appi ka KL jao- rühma- ja kompaniiõppustele. See tugevdaks ühtlasi KV-KL koostööd ning tõstaks eeldatavalt KL allüksuste taset. Kaitseväelastes võib aga omakorda tekkida enam huvi KL liikmesuse vastu. Osasid jao taseme tunde on kindlasti suutelised igati normaalselt läbi viima isegi ajateenijad-aspirandid, kes ei pea nv koju minema. Samuti saab ajateenijaid kasutada KL nv õppustel vajadusel pisut vastutegevuses, mis teeb olukorra huvitavamaks mõlemale poolele. Lisaks kaadri rotatsioon.
Kokkuvõttes tuleks lõpetada väljaõppeline potjomkinlus ja segadus, struktueerides süsteemi ümber põhieesmärgi efektiivsemale täitmisele.
