Kokkuvõtte Eesti Kaitseväe arengust

[kaur3]

Tänud komplimentide eest!

PS parem hiireklikk ja salvestage endale emotikon. Moderaatoritel õnnestub see ehk alaliselt emotikonide sektsiooni üles riputada. Foorumis võiks rohkem häid postitusi kiita, mitte vaid pasunasse panna

tiith, vaata lõiku, mis algab 35. minutil.

http://kanal2.ee/vaatasaateid/Hannes-Vo ... deoid=1686

[Kapten Trumm]

soesilm, suurepärane on see, et on hästi palju inimesi, kes piltlikult öeldes vaatavad säravate silmadega kirved käes puu otsas istuvat pealikku ja ootavad käsku kuhu poole raiuma hakata, et jõuda sellest metsast välja. Pealik peab andma kätte suuna, paika panema vahetused, vahetuste töögraafikud jne. See eeldab oma meeste tundmist, tööriistade tundmist, puude tundmist, pinnase tundmist jne. Eesmärk on jõuda metsas välja, mitte imiteerida liikumist. Aga mehed on valmis ja neid on palju!

Aga tegelik elu on selline:

Paraku ei saa pealik segamatult käske anda, sest vahepeal on oks, millel ta seisab, poolenisti läbi saetud ja suuna näitamise asemel on vaja tegeleda puu otsas püsimusega. Eri suundadest puhuvad tuuled kõigutavad seda ja oks allpool ootavad järgmised kandidaadid, millal see murdub. Osa neist ei tea mõistagi metsatööst ega pinnasest midagi.

Lisaks pealikule on veel üks pealike kogu, kellel pole eesmärk mingi selge siht metsast välja pääsemiseks, vaid teistele metsabrigaadidele meeldimine. Seepärast võetakse aeg-ajalt pooled mehed ära ja saadetakse teise metsa otsa, kust nad naasevad väsinuna ja tülpinuna. Allesjäänud mehed aga ei suuda eriti tööjärjega edasi minna, sest neid on vähe ja ärasaadetutel on teravamad kirved ja nüride rootsi käsisaagide asemel uued Stihli profisaed.

Lisaks annab teine pealike kogu (küll pealiku teadmisel, küll temast üle astudes) alati teravamad kirved ja paremad saed neile, kes ära saadetakse.

Kui suitsutunni ajal tuleb jutuks paigale jäänud brigaadi nõrk sooritus, siis kuulutab pealike kogu selle aegunud brigaadiks, mis tuleb tasapisi likvideerida. Kuna raha kulub aga appisaadetutele Stihli saagide ostmiseks, napib kohale jääjatel isegi vanu rootsi rühmasaage ja pole neid kes teritada oskaks, sest osavamad mehed on pagenud sinna ära saadetavasse brigaadi.

Kokkuvõttes on hulk väsinud mehi, nürisid riistu ja metsa serv ei paista. Lisaks on pealik kah paar korda vahetunud (oks murdus iga kord) ning uue pealikuga kuulutatakse eelmise tehtu jamaks ning hakatakse nende nüride Rootsi saagidega liikuma vastupidises suunas.

[B2 Spirit]

Tegelikult on nii, et kui panna KV ülejäänud Eesti ühiskonna konteksti, siis läheb tuju palju paremaks, Trumm;) Võrreldes näiteks päästjate, politseinike, piirivalve, haridussektori või tervishoiuga on KVs elu nagu lill ju. Perspektiiv oleneb sellest, kellega võrrelda. Kui võrdleme end Soome või USA või Britistani või muu arenenud maailmaga, tuleb nutt kurku. Kui võrdleme end ülejäänud Eestiga, ei tundu asi üldse nii hull. Kui võrdleme end Läti, Leedu või Somaaliaga, tuleb lausa naeratus suunurka. Äkki enesehinnangu tõstmiseks peakski rääkima hoopis sellest, kui palju kordi parem meil siin Lätiga võrreldes on, mitte sellest, kui sitasti me end Soome kõrval tundma peaksime?

[MadMan]

Kui kaitsepoliitika eesmärk on "olla parem Lätist" siis on eesmärk saavutatud. Kui eesmärk on esmane iseseisev kaitsevõime ja EV säilimine, siis on tööd s***ks.

[Kapten Trumm]

Vene keeles on üks rahvatarkus, mis kõlab "V tsuzih rukah h** vsegda tolshe".

Siiski, kombeks on end võrrelda antud kaalukategooria parimate näidetega. Ehk nagu üks üks mu tuttavast KV-lane, on kõrgete tulemuste saamiseks vajalik kõrgete eesmärkide püstitamine ning sinna suunas väsimatu rühkimine.

Totralt kõlab aga selliste näidete toomine "euroopast", mille julgeolekuolukord on sootuks teistsugune. Isegi muus Ida-Euroopas on see natuke teine, sest meile oleme ajalooline derzaava osa, mitte ainult soovitav mõjusfäär.

Sestap näited, mida või kuidas teeb Saksamaa, Itaalia või Belgia, on suures osas mõttetud. Kui Saksamaal olid asiaadid T-80'd 20 km piiri taga, siis ei rääkinud seal keegi palgaarmeest ega armee otsustavast kärpimisest. Kui meil oleks ka vahepeal 500 km sanitaarkordonit, mida me usinalt relvastada aitaks, võiks tõesti missioonidele pühenduda.

[soesilm]

No korra juba lubas konkreetsust aga siis läks jälle vilosoohviaks ...

Eespool öeldi, et meil on hästi 155mm haubitsatega. Ei tahaks nüüd kohe kritiseerida aga õige see küll pole. Nende haubitsatega (hummel teab vist paremini) on probleeme nende soetamise algusest. AGA - meil on suurtükivägi. Vot see on arengus positiivne. Meil on sadu reservväelasi ja kümneid kaadrikaitseväelasi, kes isegi viletsa varustusega suudavad 10km taha toetust anda. Ma tean, et on miljon probleemi (jällegi teab hummel paremini) aga meil on väljaõpetatud inimesed või isegi süsteemid. Tuleüksus, juhtimine, mõõdistamine, arvutamine, meteo, akustika, varustamine! Raua võite osta poole aastaga (122mm ju osteti) aga elavjõudu nii ette ei valmista. Lätlased pole siiani aru saanud, miks neid 105mm vaja on. TT fännidele - 122 ja 155 kõlbavad vastava moona korral suurepäraselt TT relvadeks, ka distantsil 10+km.

Mistral. No siin on probleeme ju ka aga - sellest süsteemist paremini pole Eestis vist ühtegi rakendatud. Alates hankest, lõpetades reservväelaste väljaõppe ja hooldusega.

Milan - põhimõtteliselt võrdne suurtükiväega. Võite rääkida sellest kui vilets on Milan, kuid tänu Mapatsile ja Milanile on meil sadu mehi (struktuuris), kes Tow-Bill-Javelin-misiganes süsteemi 12h jooksul selgeks suudavad teha ja kütma hakata.

Kas keegi tahab jätkata?

[kaur3]

Eespool öeldi, et meil on hästi 155mm haubitsatega. Ei tahaks nüüd kohe kritiseerida aga õige see küll pole. Nende haubitsatega (hummel teab vist paremini) on probleeme nende soetamise algusest. AGA - meil on suurtükivägi. Vot see on arengus positiivne. Meil on sadu reservväelasi ja kümneid kaadrikaitseväelasi, kes isegi viletsa varustusega suudavad 10km taha toetust anda. Ma tean, et on miljon probleemi (jällegi teab hummel paremini) aga meil on väljaõpetatud inimesed või isegi süsteemid. Tuleüksus, juhtimine, mõõdistamine, arvutamine, meteo, akustika, varustamine! Raua võite osta poole aastaga (122mm ju osteti) aga elavjõudu nii ette ei valmista. Lätlased pole siiani aru saanud, miks neid 105mm vaja on. TT fännidele - 122 ja 155 kõlbavad vastava moona korral suurepäraselt TT relvadeks, ka distantsil 10+km.

Hästi. Grusiinidel olid suurtükid, mis liikusid ratastel. Need relvad vist pidasid ka kõige kauem lahingus vastu. Miks nad peale paari päeva ära kustusid? Kui palju mõjutas enda suutlikkus, kui palju vastase tegevus? Kui palju üheaegne tegevus mitmest suunast? Centre of gravity?

Mistral. No siin on probleeme ju ka aga - sellest süsteemist paremini pole Eestis vist ühtegi rakendatud. Alates hankest, lõpetades reservväelaste väljaõppe ja hooldusega.

Palju meil neid on? Missugust ala nad suudavat katta konventsionaalse brigaadi puhul? Millal tuleb järgmine miljardiline hange? Ja siis veel järgmine? Kas nad jäävadki katma ainult Suur-Tallinna nagu Kunnas kartis.

Milan - põhimõtteliselt võrdne suurtükiväega. Võite rääkida sellest kui vilets on Milan, kuid tänu Mapatsile ja Milanile on meil sadu mehi (struktuuris), kes Tow-Bill-Javelin-misiganes süsteemi 12h jooksul selgeks suudavad teha ja kütma hakata.

Ma ei räägi sellest, et Milan on halb. Ma räägin sellest, et neid on vähe. Kui sellist efektiivset hävingut suudetakse tekitada mitte ainult pataljoni taseme üksuse poolt vaid ka rühma tasemel, siis on tore.

soesilm, lükka läbi, et Eestile ostetakse heidutamiseks vajalik kogus kaasaegseid TT-relvi ja venelane läheb näost lillaks. Hummel saatis lingi, kus VF GRU-lasest atašee kiidab Eesti suurtükiväelaseid. Eelmisel aastal kiitis sama mees Youtubes meie õhutõrjujaid. Tead, mis minu meelest see mees mõtleb? Atlitšno, pradalžaitje stroit vašu maljenkuju armiju po našemu ustavu (kak, blin, guzinõi). Kupitje sjebe odin sovremennõi vertaljot tože. Parad pudjet togda bolje veselejee. Horošo, što kaitselitšiki jobnutõje takije slabõje. Tak deržat! Jesli kto to razognajet etu dikuju bandu, togda vobše v Moskvje orden polutšajet. S finami unas uže kogdato udalos.

Soesilm, kui suudad piisavalt veenda, et need 40 000 meest hakkavad sebima nagu soomlaste mehhaniseeritud taisteluosastod koos õhutõrje, rannakaitse ja lennuväega, siis olen Sinu poolt. Kui see ei õnnestu, nagu väitis Hurt, siis võiks puu otsas natuke mõtteid mõlgutada enne kui meestele uue suund kätte antakse.

PS Vabanda, et läks jälle suureks pildiks kätte, kuid kui Sa kiidad siin 10 km kaugusele tulistavaid D-30'neid, teades samal ajal, mis riistad teevad vastasel counter-battery't, siis võtab seest kõhedaks. Nüüd Sa ütled, et küll ka meile taolised relvad jõuavad. Hurt ülteb, et ei jõua. Keda siin nüüd uskuda. Meest, kes istus rahakotiraudade juures või Sind?

[Kapten Trumm]

Olen seda juba 101 korda siin öelnud ja kordan veel korra - kui D-30 asemel on "relvastuses" lõputu jutuveeretamine kaasaegsetest, elukestva hooldusteenuse ja logistikaga mobiilsetest, üdini professionaalsetest kõrgtehnoloogilistest suurtükisüsteemidest, mis on tagatud logistika, harjutusväljade jne-ga (keel läks sõlme ) ning see jääbki kaagutamiseks, siis ütleks, et ega kamina asekantslerite kõne venelast ei hirmuta, seda hirmutavad ikka reaalselt kukkuvad mürsud.

Sama blogiteema autor materdab seda tehingut avalikult juba teist korda - kuid pole poolt sõnagi öelnud, mis alternatiivid siis olid. Mind küll see ei veena, et laua peal oli mõni sama aja ja rahanumbriga parem plaan.

Seega kodanik analüütik, laske tulla, mis alternatiivid olid laual kõrvuti (pean silmas võrreldava aja ja rahasummaga asju) ja võimalik, et võtan rohkete vabandustega oma sõnad tagasi!.

Sest fakt on, et kamina paberid või tühi jutustamine venelast ei heiduta.

[tommy]

Soovitan tutvuda selle tabeliga...


Nagu näha, olid meie panused aastatel 1994-2004 sisuliselt 1% SKP-st..
Ehk siis, ka vastus halale teemal, "juba 20 aastat iseseisvad ja kuhu jõudnud oleme...."
Tea kas armastatud Iisraeli näide kah piirdus 10 aasta jooksul kõigest ühe protsendiga...??
Ei taha piisavalt panustada, pole ka piisavalt tulemust.

[Kapten Trumm]

Kui meil oleks täna eelarve nagu Gruusial, mis oleks paremini?

Kompanii asemel oleks pataljon A-stanis ja Scoutspataljoni asemel oleks üks alamehitatud brigaad ameeriklaste secondhand soomusel ning nelja asemel ostaks 12 kopterit baseerumiseks Bagrami lennuväljal.

Ja olekski kõik, mis paremini oleks. Täna on ainuke, mis segab moodsate kaitsefantaasiate suuremas mahus realiseerimist - rahapuudus, sest kodus läheks kisa liiga suureks.

[tommy]

Mis puutub siia Gruusia ja sinu fantaasiad...??
Kui sa alustad armee ülesehitamist nullist(ja seda tõesti nullist, pole sul mitte ainult käsirelvi ja majutust, vaid ka mitte aluspükse, rääkimata muust) ja otsustad panustada ainult piskuga, siis pole alust aastaid hiljem haliseda, miks sa eriti kaugele jõudnud pole.
Ja ei tasu unistada Mig-29'st, mida võiks keegi kinkida 1 EUR-ga, kui samal ajal maadled sa veoautode käitlemise ja hooldusega.

[Jaanus2]

Protsent üksi ei näita ka midagi. Hea oleks selgitada, kui palju selle sees on seda "päris kaitset" ja kuipalju kaasnevaid kulusid, mis on küll kaitsekulude real, aga tegelikku kaitset eriti ei lisa. Subjektiivselt tundub, et sel ajahetkel, kui Laar Iisraeli relvalasti kohale orgunnis, oli kulutatud raha eest kaitset kõige rohkem. Meil on oskusteavet küll ära kulutada kasvõi 4 protsenti nii, et mingit iseseisvat kaitsevõimet ei teki. Aimult üheskoos koos liitlastega, ei mingit individualismi! Vallandate veel 3. ilmasõja siin...

[Kapten Trumm]

Mis muutub, kui meil suureneks järgmisest aastast eelarve 2% SKP-st 4% peale?

Ma arvan, et kui mingisse ühikusse arvestatav lahinguvõime kasvab 10%, siis on hästi.

[tommy]

Protsent üksi ei näita ka midagi. Hea oleks selgitada, kui palju selle sees on seda "päris kaitset" ja kuipalju kaasnevaid kulusid, mis on küll kaitsekulude real, aga tegelikku kaitset eriti ei lisa. ...

Protsent jääb protsendiks...
Isegi kui see oleks üdini täis seda "päris kaitset", jääb ta ikkagi vaid üheks(!!) protsendiks. Keeruta üheeurost käes palju tahad, ei saa sa sellega lunastada sajaeurost tšekki..

Muide, kas 1993'l, kui Laar mehetegusid tegi oli meie julgeolek kindlam kui 2003(2004??), NATO liikmesriigiks astudes....

Mis muutub, kui meil suureneks järgmisest aastast eelarve 2% SKP-st 4% peale

Suurt midagi, kui sellest saab lihtsalt aastane üritus.
Palju, kui sellest saaks pikaajaline strateegia.
Veel rohkem ,kui see oleks kehtinud näiteks alates 1994'st aastast.

[Lemet]

Asja võiks ju ka näiteks sedapidi lahata et kas toona oleks ühe protsendi eest saanud lääne mahamüüdavatest varudest näiteks tanke rohkem/vähem kui praegu kahe protsendi eest.