Afganistan

[Põder]

Kulla Vetewana! Brittide armees on improviseerimine vägagi au sees. Seda üritatakse õpetada ning ka nõutakse nii sõduritelt kui ka allohvitseridelt. Isegi nende lahingumäärustikes on kirjas punkt, mis loeb seal kirjas olevad lahendid üldiseks teemaks, mis tuleb vastavalt olukorrale, maastikule ja kõigile muudele asjaoludele vastavaks muuta - elik improviseerida.
Kindlasti on olemas kokkulepitud tegevused, mida muuta ei saa, kuna muidu võib koostööd tegevate üksustega probleeme tekkida.
Kas sa muidu kujutasid endale ette, et britid jooksevad täpselt oma määrustiku järgi kasvõi peaga vastu seina või? Nad võivad meile imelikud tunduda, kuid päris rumalaks neid ka pidada ei maksa.
Ma ei saa aru sinu väitest, et improvisatsiooni korras hea lahenduse vastu võtnud tegelast vaadatakse kui idiooti? Seda ei tehta mitte kuskil sõjavägedes, sest altpoolt tuleva initsiatiivi mahasurumine viib lõppkokkuvõttes sellise sõjaväeni, kus sõdur ja allohvitser istub nina mättas ning ei liigute ennast enne kui keegi kõrgem ülem talle ütleb, et ta peab ennast liigutama. Ning see ühtlasi tähendab ka seda, et üksuste lahingvõime langeb väga tugevalt.

[vetewana]

Traditsioonilised kombed, kasvatus ja tavad on brittidel ikka hoopis erinevad. Meil neid sellises tähenduses peaaegu, et ei eksisteerigi. Ei ma ei mõelnudki, et nad rumalad oleks, pigem meie jaoks sellised veidi omamoodi, kiiksuga vennad oma tugevate traditsiooniliste kommetega jne. Sellest samusest asjast tekib ka arvatavasti vale arusaam. See kõik võib näida eestlasele ülbusena aga tegelikuses ei pruugi see üldse alati nii olla. Lisaks Briti armee on ju aastasadade pikkuste traditsioonidega endine koloniaalarmee. Loogiline kui võõrastesse suhtutakse siiani teatud eelarvamusega ja samas ei pruugi kõik need vennad seal erilised intelligendid ka olla, missioonile läheb seal ikka rohkem selline madalam klass...

Samamoodi traditsioonilistest erinevustest lähtuvalt võivad ka britid näha eestlasi veidrikena kuigi me ise ei pruugi seda üldse ise tajuda. Suurtest erinevustest tekivadki arusaamatused.

[TTA]

Isegi nende lahingumäärustikes on kirjas punkt, mis loeb seal kirjas olevad lahendid üldiseks teemaks, mis tuleb vastavalt olukorrale, maastikule ja kõigile muudele asjaoludele vastavaks muuta - elik improviseerida.
.

Seda juttu leiad sa vast küll ikka kõigist lahingmäärustikest, isegi "kollastest raamatutest"

[Kapten Trumm]

Britid avastasid ameerika - vastav tarkus on täitsa kirjas ka raamatus nimega "Jalaväerühma lahingutegevus", JÜ õpikust ei mäleta.

[Aspelund]

http://www.bbc.co.uk/news/world-south-asia-13830750

Outgoing US Defence Secretary Robert Gates has confirmed that the US is holding "outreach" talks with members of the Taliban in Afghanistan.

[Kapten Trumm]

Ja kus on siis koalitsiooni võit, mis juba ammu saabuma pidi? Peame vaikselt läbirääkimisi nendega, kelle suhtes veel hiljaaegu nulltolerantsi võimalikuks peeti?

Ja nii võitsidki poolharimatud kergrelvades taliibid sõja, kus nad ei võitnud ühtegi lahingut. Küsimus on lihtsalt sobivas taktikas ja kurnamisstrateegiast vankumatus kinnipidamises.

Kui koalitsiooni väed sealt ära tuuakse ja kohalikele sõjameestele asi üle antakse - ei kesta see Karzai reziim seal rohkem kui 2-3 aastat. Sõltumata sellest, kui palju koalitsioon väljaõpet tegi ja tasuta relvi jagas.

[Kapten Trumm]

K: Miks läbirääkimisi taliibidega peetakse?
V: Sest sõjalised vahendid ei anna tulemusi. Kui annaks, siis taliibid hävitataks. USA koos oma liitlastega pole suuteline taliibe ei hävitama ega nii palju maha suruma, et oleks võimalik nendega mitte arvestada.

Defineerides "võit" - võit on sõjalise olukorra viimine sinnamaani, et teine pool on sunnitud vähemalt tulema läbi rääkima ning võtma vastu sinu nõudmised (vähemalt osalised).

Vabadussõjas oli ka Eesti võit. Eesti mitte ei hävitanud Punaarmeed ega vallutanud Peterburi, vaid Nõukogude Venemaa oli sunnitud tulema rahuläbirääkimistele, ilma sõjalise eduta poleks nad tulnud ja tegema seejuures olulisi järeleandmisi.

Täna pole koalitsioon sellises sõjalises seisus, et dikteerida Talibanile oma tingimusi (näiteks relvade mahapanemine). Ega saa sinna seisu ka eales. Täna tuleb Washingtonis selgelt alla neelata see, et Taliban (kelle vastu rahvusvahelises sõjas terrorismiga alles trummipõrinal sõtta marsiti) hakkab osalema Afganistani poliitikas. Peale 10-a sõda kannataks seda nimetada juba koalitsiooni kaotuseks (eriti arvestades vastase "kaalukategooriat").

Jääb vaid fantaseerida, mis saanuks siis, kui taliibid oleks varustatud, õpetatud ja relvastatud nii, nagu seda näiteks meie suudaksime (kui tahaks muidugi). Eesti seisukohalt on tähtis see sellepärast, et ka nõrgad ja väikesed suudavad suurtele ja tugevatele oma tahet peale suruda.

Lihtne. Milleks hägustada asju?

[Kapten Trumm]

Mis on vahepeal muutunud (võrreldes 2005)
1. USA presidentuuris
2. USA "koloniaalsõdade" poliitikas
3. kuidas on muutunud vahepeal USA valulävi

Sellest tasub ka otsida vastust küsimusele, miks 2005 ei räägitud ja 2011 räägitakse.

Kindlasti on USA (koalitsioon) ka sõjaliselt peale surunud - aga mitte sedavõrd, et Taliban alistuma kipuks.

Sõda, mida peetakse hajutatuna ja millel on arvestatav kandepind kohalike elanike hulgas (vähemalt passiivne toetus), ei ole ükski suurriik võimeline sõjaliselt võitma.

Toimuv meenutab kangesti exit strategy'st Vietnamist. Vietnami ju ometigi USA võiduks ei peeta (kuigi USA ei kaotanud seal ainsatki suuremat lahingut).

[Madis22]

Täna tuleb Washingtonis selgelt alla neelata see, et Taliban (kelle vastu rahvusvahelises sõjas terrorismiga alles trummipõrinal sõtta marsiti) hakkab osalema Afganistani poliitikas. Peale 10-a sõda kannataks seda nimetada juba koalitsiooni kaotuseks (eriti arvestades vastase "kaalukategooriat").

Ma ei saa päris hästi aru, mis mõttes "hakkab osalema"? Taliban oli ju suht-koht võimul enne liitlaste invasiooni. Kas võiduks saab pidada ainult vastase senini võimul olnud partei/grupeeringu/kliki täielikku poliitikast kõrvaldamist, või siiski piisab talle oma tahte dikteerimisest? Minu mäletamist mööda ei olnud sõja põhjuseks mitte soov Talibani hävitada, vaid soov al-Qaeda sealt kätte saada. Taliban hakkas lihtsalt kultuurilis-poliitilistel põhjustel jonnima.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

USA afgaani-exit strategy halvasti varjatud või varjamatu kujunemine(-kujundamine?) käib juba vähemalt paar aastat.

Sellele viitab nii USA enda tegevus kui ka näit kõik viimased NATO strat tasa afgaani puudutavad olulised doc-id.

Käib selge ettevalmistus põgenemiseks sellelt jumalatest unustatud maalt. Ei tunne küll eriti USA Vietnami-kampaaniat, kuid ilmselt on paraleelid tolle ajaga suht sarnased.
Aga ega selles sarnasuses polegi asi - huvitav on ju hoopis see, mis seal edasi hakkab saama

[Lemet]

...huvitav on ju hoopis see, mis seal edasi hakkab saama

Ilmselt sama mis peale venelastegi väljaminekut. Pole see Karzaigi seal edukam kui oli venelaste marionett.

[Lemet]

Corvus, torisemise asemel ootame parem paar aastat ja kaeme siis perra, kel oli õigus. Nagu Kapten Trumm, arvan ka mina, et üle kolme aasta praegune võim seal ei püsi. Ja venelaste afganistaanikogemust naeruvääristada on mu meelest suht lühinägelik, ka kõige juhmim suudab kümne aastaga üht-teist omandada.

[Lemet]

Ja kus me täna oma "ida kogemusega", mida me nii ohtralt oma erisuse rõhutamiseks müüa üritame, oleme? Kaugelt pikema "kogemusega", kui kümme aastat.

Kisub OT-ks. Ja vaidlemiseks vaidlemise pärast. Kannata, corvus, need mõned aastad nüüd sügelemata ära ja vaatame siis. Kas tsiteerime siis taas klassikuid, et s..gi pole muutunud ja Afganistan elab ikka omaenda reeglite järgi nagu aastasajad enne meid või on tõepoolest maailm hoopis teistsuguseks saanud...

[Kapten Trumm]

Ei tunne küll eriti USA Vietnami-kampaaniat, kuid ilmselt on paraleelid tolle ajaga suht sarnased.

Vietnami exit strategy oli vastasele surve ajutine tugevdamine (muuhulgas Hanoi piirkonna infra metsik pommitamine õhust), et P-Vietnam istuks läbirääkimiste laua taha ja teeks rahulepingu. Mispeale saaks USA oma nägu säilitades "sõjategevuse lõppemise" pärast (tulime, tegime, võitsime, tegime rahulepingu ja lahkusime") jalga lasta. Mingil hetkel teeb vastase lihtsalt ratsionaalse arvestuse, mõtleb läbi oma 4-5 järgmist käiku ja võimalik, et teeb rahu. Rahu on leninlikus teoorias vajalik vaid järgmiseks sõjaks valmistumiseks.

Vahe on lihtsalt selles, et Talibanil pole midagi käegakatsutavat (nagu P-Vietnami sadamad, sillad, tööstus, elektrijaamad), millega neid käpuli kerge vaevaga suruda. Ise küse on, mis saab Karzai reziimist. Mulle tundub, et välistatud pole ka NSVL toetatud reziimi saatuse kordamine. Aga see on minu arvamus.

Tegelikult on täna juba praktika, mis näitab, et suurriik vaenulikult meelestatud maal suurt üle 10 aasta oma vägesid hoida ei taha, üritatakse otsida mingit muud lahendust (tavaliselt meelepärase juhtfiguuri poputamine). Selle põhjal võib minuarust sissitamise perspektiivne ka siin hinnata.

[Kapten Trumm]

Edasi on oluline Iraani positsioon. Täna on Iraan selgelt Karzai taga. .

A-stanist leitud taliibide relvastus ja varustus räägib natuke teist keelt. Seejuures täiesti tööstuslikud asjad, mida külasepp savionnis ei tee ja mis on üsna selgelt pärit kas armee Iraani varudest või tehastest.

Sealkandis pole minuarust küsimus selles, kes keda sõnaliselt toetab, vaid kes keda tegelikult toetab (ka passiivselt) ja kes on oma toetust võimeline ellu viima (nt suudab oma territooriumi/varusid kontrollida, mis ei olegi nii lihtne - Pakistani näitel).

Senikaua, kui leitakse Made in Iran kirjaga üsna uusi asju, ei saa ka jutt polla "Karzai selgest toetamisest". Kõige lihtsam variant on vana hea islami kakskeelsus - ÜRO-s tehakse head nägu ning tagaselja varustatakse taliibe vajalikuga (või vähemalt pigistatakse silm kinni, kui nende territooriumi seda keegi kolmas teeb).