Küsi kaitseministrilt!

[Some]

Rahvahääl on Delfis selline rubriik kuhu saab igaüks kirjutada.Lihtsalt registreeri kasutajaks ja proovi uudis/kirjatükk avaldada. Nii et päris ajakirjandusega tegu ei ole.

[kaur3]

Luik kirjutab.

Kaitseministril terendavad ees uued lahingud

Kaitseminister Mart Laari ootab ees lahing ohvitseride pensionide küsimuses (sotsiaaltagatiste seadus) ja kaitselahing rahapuuduse tingimustes. Nimelt ei piisa raha kogu Eesti Vabariigi 10-aastase kaitsestrateegia täitmiseks. Millestki tuleb loobuda. Radaritest, Jägala suurehitusest, tankidest? Põhiline, et tankide ostul jälle mingid Sposatod-Apananskid-Angottid kusagilt välja ei karga.

Kaitseministeeriumi hanked on ju magusad, ja nagu üks varasem kaitseminister mulle ütles - ka lihtsal sonaril on poole kallim hind kui peale on löödud märk M (Military). Mäletame veel, kui Eesti Vabariik juba peaaegu oli vaenlase territooriumi seireks ostmas Prantsuse radareid, kui järsku 400-miljoniline hange hoopis ameeriklaste Lockheed Martinile suunati. Just sellised konkursid, ja mitte EÜS-lase Vahtre palkamine, saavad Laari proovikivideks.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... 3&l=fplead

[Kapten Trumm]

Eesti riigikaitse on omapärases seisus. Natuke meenutab asi ka 30ndate algupoolt, kus tehtu kohta käivad siiani etteheited, et oleks pidanudui ostma TT relvi ja ÕT kahureid, aga osteti mõttetuid allveelaevu.

Aga kui palju kasu oleks TT kahuritest, kui vastane purjetab rahulikult avamerele (Kaliningradi enklaavi siis ju polnud) ja lõikab läbi isegi teoreetilise võimaluse siia abi saatmiseks. Kahurid pauguks laskemoona lõppemiseni. Üks Talvesõja käigu põhjus oli see, et NSVL ei suutnud midagi ära teha soomlaste logistika vastu.

Ehk strateegilised asjad vastanduvad taktikalistele.

Nagu ütlevad aga klassikud, strateegia ilma taktikata on palju kära eimillestki ning taktika ilma strateegiata on lärm enne kaotust.

Minuarust ei ole tankide soetamine hetke seisus mitte strateegilise vaegvõimekuse lahendamine, vaid olukord, kus hankevõimalused tingivad strateegia. Ehk tagurpidi tegutsemine.

Keskmaa ÕT on kindlasti strateegilisem asi. Mobilisatsiooni ei kaitse (isegi vastast ei häiri) meil õhuruumis suurt midagi.

Minuarust tuleb praegu raputada maha fantaasiad ja osta seda, millega saab igasugu kiirmarsse blokeerida. Koos nende pensionitega tuleks mu võhikliku arvamuse kohaselt kärpida kaitsesektorist palka saavate inimeste hulka vähemalt kolmandiku võrra ehk võtta ette korralik struktuurireform.

Mitte keksida 40 tanki kui riigikaitse esmase prioriteedi valguses.

Sellest arusaamine ongi kaitseministri suurim väljakutse.

Luik võiks enne googlest natuke oma teadmisi täiendada ja mitte arve poole suuremaks jutustada:

Mäletame veel, kui Eesti Vabariik juba peaaegu oli vaenlase territooriumi seireks ostmas Prantsuse radareid, kui järsku 400-miljoniline hange hoopis ameeriklaste Lockheed Martinile suunati

[Mart Laar]

Delfi küsimustest jäi tookord terve hulk vastamata. Ehk pakuvad vastused siinsetele lugejatele siiski huvi.

1. Mida kavatseb kaitseministeerium ette võtta sisemaise kaitsetööstuse käivitamiseks.

Esiteks ei saa väita, nagu meil kodumaist kaitsetööstust pole. Probleem näib pigem olevat selles, et me ise ei suuda ühelt poolt pakutavat kasutada, teiselt ei suuda meie kaitsetööstus ühineda, et end maailma turgudele läbi murda. Õnneks on olemas ka vastupidiseid näiteid. Olen kohtunud nii Kaitsetööstuse Liiduga kui sellest ühel või teisel põhjusel väljajäänud ettevõtetega. Mõned kohtumised on veel ees. Oleme nendega koos kaardistanud probleemid ning paika pannud tegevuskava. Sügist alustan kohtumiste järgmise ringiga, siis näeme, kuhu jõudnud oleme. On võimalik, et muuta tuleb ka mõnda seadust. Igal juhul loen kodumaist kaitsetööstust vajalikuks, sest kui mingi jama peaks juhtuma, siis oleks meil võimekus lähedalt võtta – pealegi on selline tööstus ka majanduslikult kasulik, kaitseministeerium teeb kõik endast sõltuva, et aidata tal maailma läbi murda.

2. Kuidas kavatsetakse suurendada Kaitseväe taktikalist paindlikkust

Kaitseväe taktikalise paindlikkuse suurendamiseks tuleb esiteks parandada kaitseväe väljaõpet erinevates olukordades käitumiseks ning erinevatele ohtudele reageerimiseks, paika saada selge juhtimisstruktuur ja kolmandaks anda kaitseväele erinevatele ohtudele reageerimiseks vajalik paindlikkus. Kõigis kolmes suunas on tegevus käimas ning loodan, et suudan kaitseministrina kõigil aladel otsustavalt edasi liikuda. Mis puutub võimekustesse, siis siin ei saa suhtuda asjasse põhimõttel, püüaks õige kõigile meeldida ning arendaks kõiki väeliike ühtlaselt, mille tulemuseks on reaalse kaitsevõime langus. Mina kavatsen keskenduda selle tõstmisele ja selleks prioriteedid paika saada.

3. Millistel konkreetsetel hinnanumbritel põhineb hävitajate ära põlgamine ning kas meie poolt toodud numbrid muudavad seda seisukohta. Kui ei, siis miks?

Ei tahaks hakata konkreetsete numbrite üle vaidlema ja või teise rekvasüsteemi soetusnumbrid polegi antud kontekstis kõige olulisemad. Balti riikide poolt õhuturbe tuleviku üle läbiviidud analüüs oli väga põhjalik ja professionaalne protsess, mille juures kasutati maailma tipptasemel oskusteavet ja seetõttu pole kindlasti kellelgi põhjust selle tulemusi kahtluse alla seada.Hävituslennukite katet on Eestil igal juhul vaja, kui meil seda poleks, siis tuleks see hankida. Hetkel saame selle katte endale aga kollektiivse kaitse osana – ja säästame selle pealt oluliselt raha, mida saame paigutada teiste võimete loomisse, mida meil esmase kaitsevõime tagamiseks hädasti vaja on. Kuigi kaitseeelarve tõuseb 2%-ni, on praeguse arengukava raames kavandatud tegevuste katmisest puudu üle 30% rahast – kui arengukava tehti oli finantsmull kõrgpunktis, nüüd oleme tagasi normaalsetel aegadel. Seetõttu tuleb oma prioriteedid väga täpselt paika panna ning seda ma ka teen. Riigikaitse planeerimisel tuleb alati lisaks ühe või teise võime olulisusele silmas pidada seda, kas seda oleks võimalik tagada koostöös liitlastega ja seeläbi vabanevate ressursside arvelt arendada riigi kaitsevõimet muudes valdkondades.

4. Kuidas tagatakse moodsate side- ja luurevahendite kasutamine ka õppustel ning GSM side kasutamise keelustamine.

Moodsad side- ja luurevahendid on hankekavades prioriteetsel kohal ja prioriteetseks nad ka jäävad. Ning õppustel kasutatakse neid kasvavas ulatuses. Oleme vaielnud selle üle, et kas see õppusi mitte ei kahjusta, sest ühel hetkel võib side täitsa ära kaduda ja siis võetakse GSM appi. Esiteks tuleb kaitseväes üheselt selgeks teha, et GSM kasutamine on KEELATUD – kahjuks esines seda aga ka Kevadtormil – ja teiseks peab kaitsevägi õppima käituma olukorras, kus sidet korraga enam pole või see on oluliselt häiritud, töötamaks välja ja harjutama läbi alternatiivsed käitumised. Sest paraku oleks just see olukord, mis meid reaalse konflikti olukorras ähvardab.

5. Miks ei ole arengukavas miiniväljade kiirpaigaldamise võimekust ning tehnikavastaste miinide kasutamise laiendamist

Siin on küll tegemist eksitusega, arengukavas on miiniväljade kiirpaigaldamise võimekus sees ning selleks on ka vastavad summad planeeritud. Mis puutub laiemalt tehnikavastastesse miinidesse, siis olen juba järgmiseks aastaks korralduse andnud vastavate hangete teostamiseks. Olen veendunud, et peagi on olukord sellel reaalseks riigikaitseks olulisel alal tugevalt paremuse poole muutunud.

6. Miks ei ole arengukavas ette nähtud raskerelvastuse vähemalt 5 kordset suurendamist nii suurtükkide kui miinipildujate osas

Suurtükkide ja miinipildujate 5 kordset suurendamist ma mõistlikuks ei pea. See ei tähenda aga sugugi, et seda ala väheoluliseks peaksin – Gruusia sõja kogemus näitas kui oluline suurtükivägi ka kaasaja sõjas on. Küll ei arva ma, et ühe ala järsk tõstmine mõttekas oleks – esiteks üritaks sellegi, mis meil on, kasutusele võtta. Selleks peaksime esiteks tagama olemasolevale relvastusele vajaliku laskemoona – sellega saame hakkama – ja teiseks õpetama välja piisava koguse neid kasutada oskavaid mehi. Viimane pole aga sugugi nii kerge, kui see esimesel pilgul tundub. Kui sellega hakkama oleme saanud, võime järgmise etapi juurde asuda.

7. Millel põhineb Kaitseministeeriumi veendumus, et olemasolevad tankitõrjevahendid on adekvaatsed ning piisab vaid nende juurde hankimisest? Kuidas on siinkohal tagatud taktikaline paindlikkus?

Tankitõrje taktikaliseks paindlikkuseks on oluline, et iga kaitseväe osa – jaost, rühma, kompanii ja pataljonini omaks oma käsutuses just sellele osale vajalikke ja sobivaid tankitõrjevõimekusi. Üldiselt oleme liikunud õiges suunas just selliste võimekuste loomiseks ning järgmine kaitseväe arengukava võtab ka sel alal tehtud analüüse arvesse. Kuni viimase ajani on probleemiks tankitõrjemiinide ja suundlaengute vähesus – luban, et see puudus likvideeritakse.


8. Kuidas tagatakse rindejoone taha jäänud sildade õhkimine?

Esiteks üritaks loomulikult tagada sellele, et meie territooriumil rindejoone taha sildasid ei jääks. See ei tähenda, et nii sildade kui teiste võimaliku vastase liikumist takistavate objektide õhkimiseks ei tule valmis olla. Gruusia sõda näitas, et õigel hetkel õhkimata jäänud sildade hilisem hävitamine lennuväe või suurtükitulega ei pea tulemust andma. Seetõttu peame nende õigeaegseks õhkimiseks reaalselt valmis olema. Siin oleks meil põhjanaabritelt üht-teist õppida ning loodan selle aasta jooksul siin ka esimestele tulemustele jõuda.

9. Millega on põhjendatud snaipriüksuste vähesus ning olematu tähelepanu nende osakaalu suurendamisele?

See ei ole millegagi põhjendatud ning võin kinnitada, et sellega on hakatud tegelema. Kui suureks nende osakaal peaks kasvama, on loomulikult iseküsimus.

10. Millega on põhjendatud olemasoleva vigase ajateenistuse ülesehituse pikendamine veel neljaks aastaks?

Ei saa küll täpselt aru, mida selle küsimuse all silmas on peetud, kuid igal juhul ei saa meie praegust ajateenistuse ülesehituse süsteemi lugeda sedavõrd vigaseks, et selle muutmine automaatselt kaitseväe võimekust tõstaks. Kui küsimusega peetakse silmas üleminekut 6-kuulisele väljaõppele, siis selle analüüsi võtame järgmisel aastal ette. Kuid igal juhul on selgeks, et 6-kuulisele väljaõppele minek eeldaks instruktorite hulga olulist suurendamist. Milline on meie võimekus seda teha ning mis see maksma läheb, selle ettekande järgmisel aastal oma lauale saangi. Kindlasti tutvume sel alal põhjalikult ka põhjanaabrite kogemusega.

11. Kuidas kavatsetakse võidelda dessantidega ilma pealveelaevade tõrjumiseks mõeldud rakettideta ning ilma väeosadeta Lääne-Eestis?

Siingi tuleb paraku lähtuda meie reaalsetest võimekustest ja võimalikest kohtadest, kus oht meid võib ähvardada. Lääne-Eesti ründamine on teiste stsenaariumitega võrreldes paraku suhteliselt tagapool, mistõttu siin tuleb tugineda vähemalt hetkel Kaitseliidu üksustele. Pealegi pole Lääne-Eesti kaitseväest ju sugugi puhas – Paldiskit ei tasu siin kuidagi ära unustada. Mis aga puutub rakettidesse, siis need on kahtlematult vajalikud.

12. Kuidas on tagatud NATO abi saabumine siis kui esimese rünnatava objektina hõivatakse Ämari lennuväli?

NATO abi saabumiseks Eestisse on planeeritud mitu erinevat teed, mitte keskendutud ühele võimalusele. Mis puutub aga konkreetselt Ämarisse, siis seda tuleb kindlasti kaitsta ja kaitstakse ka.

13. Kui suur osa Eestist soovitakse katta keskmaa õhutõrjega?

Täielikult kogu maad ei suuda õhutõrjega kaitsta ka meist palju vägevamad riigid. Eesti keskmaa õhutõrje on kavandatud mobiilsena, mida võib vajadusel kasutada kas mõne piirkonna (Suur-Tallinn) või siis lahingutegevuse peasuunas asuvate üksuste kaitseks.

14. Millise kalkulatsiooni alusel osutub keskmaa õhutõrje tõhusamaks hävituslennukitest?

Sellise kalkulatsiooni koostamine on mõttetu, vaja on kahtlematult mõlemat. Kui hävituslennukid on kollektiive kaitse kaudu hästi või halvasti olemas, siis keskmaa õhutõrje meil puudub. Seetõttu tegeleme praegu pigem selle võime loomisega, kuigi meie rahalisi võimalusi vaadates ei ole saa see ilmselt olema meie esimene prioriteet.

15. Milliste riikide kogemuse alusel otsustatakse, et keskmaa õhutõrje mõjutab õhusõja käiku?

Keskmaa õhutõrje pole kindlasti mingi otsustava edu alus. Samas on selge, et selle puudumine annab tõsise tagasilöögi ning seda on mõnigi riik kahjuks selgelt tõendanud. Samas pole keskmaa õhutõrje hetkel Eesti esimene prioriteet, siingi tuleb meil ilmselt järkjärgult edasi liikuda.

16. Mille põhjal on otsustatud, et jalaväe soomusmasinad välistavad tankid ja vastupidi?

Seda ei ole küll kuskil otsustatud. Tegelikult on soomusvõimekuse loomiseks neid mõlemaid vaja. Küsimus on vaid sellest, kust ja kuidas peale hakkama. Selle paneme sügisel paika ning hakkame järgmisest aastast asjaga pihta – selleks, et eesmärke saavutada peame paralleelselt hankeprotsessiga viivitamatult alustama väljaõppest ja infrastruktuurist.

17. Millised kiirkaatrid hangitakse millise relvastusega? Mis on nende kaatrite roll reaalses sõjalises konfliktis?

Praegusel on hetkel on kiirkaatrite hange otsustatud edasi lükata, sest kaitseväel on suuremaid vajadusi. Eesti võiks rääkida väikeste kiirete kaatrite tootmisest, mida võib vaja minna selleks, et teaksime, mis meie rannikumeres toimub, kuid seda ülesannet võib täita ka radaritega.

18. Milline on mereväe roll Eesti kaitsel ja miks seda rolli peab täitma just merevägi?

Mereväe arengukava on läbi vaatamisel. Oleme otsustanud mereväe ja piirivalve merebaasid algatuseks kokku lükata ning sealt siis edasi liikuda nii investeeringute tegemiseks kui üldse nende ühendamise suunas.
19. Kuidas kavatsetakse konflikti korral kaitsta miinijahtijaid jt. mereväe aluseid õhust uputamise eest?

Seda ei suuda tagada praktiliselt ükski riik, vaevalt, et siis ka meie. Sellist laevastikku, mis suudaks täiesti iseseisvalt läbi viia kõiki olulisemaid meresõja-operatsioone, suudavad tänapäeval endale luua ja ülal pidada vaid käputäis väga suuri ja rikkaid riike. Eesti merevägi, nagu ka enamike teiste väike- ja keskmiste riikide mereväed seda ei suuda, vaid toetuvad liitlastele. Ka Eesti merevägi ei hakka täiemahulise sõjalise konflikti korral tegutsema ihuüksi, vaid NATO-ga, kes omab kokkuvõttes maailma suurimat ja võimsamat sõjalaevastikku.

20. Millise kalkulatsiooni kohaselt on merevägi rannikumere kaitsmisel tõhusam kui maismaal paiknevad laevatõrje raketid?

Ka rannikumere kaitse peab tuginema paindlikkusele, milles oma osa etendavad väikesed kiirkaatrid, ning raketid – ja kindlasti dessantide tõrjumiseks korralikult välja õpetatud üksused.

21. Miks salastatakse Eesti kaitse arendamisel infot, mis on tavalise praktika kohaselt teistes demokraatiates avalik info ja kuulub avaliku arutelu alla.

Nagu äsjasest kogemusest näha, võib info isegi äärmiselt tagasihoidlik avalikustamine viia rahvusvahelise skandaalini. Sellest hoolimata leian, et kõige salastamine pole otstarbekas. Mida avalikumalt ühiskond neid küsimusi arutab, seda parem. Nii ei usu ma ka näiteks, et teade soomusvõimekuse loomisele asumisest Eesti julgeolekut kuidagi kahjustas. Kavatsen oma avatud stiili jätkata ning ütlen kohe, et kui on ka edaspidi midagi küsida, siis vastan hea meelega. Olen sellise võimaluse eest tõesti tänulik ja vastan edaspidigi, kuna antud vastused ei kata kindlasti kogu riigikaitse spektrit, kajastades sellest vaid väiksemat osa.

[Qtec]

Edastasin härra Laarile sellele Kaitseministeeriumi aadressile küsimused, vastus tuli üllatavalt nobedalt lubadusega nädala-kahe jooksul siia pikem vastus kirjutada. Jääme ootama, vähemasti foorumi ja selle teemadega paistis ministrihärra päris hästi kursis olevat.

Lemet, kuidas siis vastusega on? Nädal-kaks ammu möödas. August juba poole peal. Inglismaal olevat lausa juba mõndades kohtades jõulumüük hakanud. Aru saadav, et vahepeal palju "põnevaid" sündmusi toimunud, kuid vastus oleks võinud juba ammu enne neid sündmusi valmis olla.

[Some]

Kas mitte üks postitus sinu omast kõrgemal ei olegi seesama vastus?

[Qtec]

Kas mitte üks postitus sinu omast kõrgemal ei olegi seesama vastus?

Otsisin siis ka ise selle vana kirja välja ning tõepoolest, sul on õigus ja minul viga, ülevalpool on tõesti vastused mainitud kirjas esitatud küsimustele.

Kiri siis ise alamteemas "Uued relvasüsteemid EKV-le" lk 61: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... &start=900 (aasta oli siis 2009 jaanuar!! sellest ka vabandatav, et ei tundud neid küsimusi lihtsalt ära. Nagu näha, veidi rohkem kui 2,5 aastat hiljem, on need samad küsimused ikka veel vägagi aktuaalsed)

Tunnustus hr Kaitseministrile, kes on vaevunud nendele küsimustele praktiliselt eraviisiliselt vastama. Mõned küsimused on saanud rahuldava vastuse, mõned aga kaugeltki mitte (minu jaoks ebarahuldavalt seoses oma hävitajate hankimisega). Sellegipoolest, olen täiesti positiivselt üllatunud. Tänud!

[hillart]

Minule igatahes meeldivaks üllatuseks

Kavatsen oma avatud stiili jätkata ning ütlen kohe, et kui on ka edaspidi midagi küsida, siis vastan hea meelega. Olen sellise võimaluse eest tõesti tänulik ja vastan edaspidigi, kuna antud vastused ei kata kindlasti kogu riigikaitse spektrit, kajastades sellest vaid väiksemat osa.

Delfi pole paraku minu meeliskoht teabe hankimiseks ja seepärast ka oma küsimusega seal ei teadnud osaleda, aga ...

Hing ei anna rahu ja sooviks saada ühte ühest vastust ühele olulisele küsimusele. Nimelt on mul juba paar aastakümmet hingevalu põhjustanud selline riigikaitse lahutamatu koostisosa, nagu meditsiiniteenistus. Näeme me ju igapäevaselt nii reaalelus, kui ka selle samuse foorumi postitustes, et peaasjalikult tegeldakse nn. elutu raua probleemidega. Et ikka kuidas rohkem ja paremat. Ning eelnevaga seoses puudutatakse ääri-veeri ka selle rauaga seotud logistilisi küsimusi. Aga inimene? Sõdur, kes seda elutut rauda käitama ja kasutama peab? Teada tõsiasi on, et reeglina moodustab SA-tingimustes eelnevate sõdade kogemustele tuginedes kogu logistika isikkoosseisust ca. poole kuni 2/3 meditsiiniteenistus oma erinevate tasemetega
Üldiselt teadaoleva fakti valguses, et tänaseks päevaks on EKV SA struktuurid praktiliselt ilma meditsiiniteenistuseta (KL-st pole mõtet üldse midagi rääkida), mida aga kõrgema juhtkonna tasemel tunnistada ei taheta, ei näe ma sellele pea-aegu mitte mingit viidet isegi sellises alusdokumendis, nagu "Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018". S.t., et selle aja jooksul (2009-2018) ei plaanita EV-s teha selles valdkonnas mitte midagi . Lähtuvalt eelnvast ei nähta meditsiiniteenistuse (väeliigi) arengut ette ka kõigis sellest arengukavast tulenevates alamates planeerimisdokumentides. Fakt.
Ei hakka ennast kordama, aga selles samas foorumis meditsiiniteenistuse eriala teema all olen rääkinud asjast ka juba põhjalikumalt.

Ja nüüd, peale sissejuhatust, minu küsimus.
Kas ja mida kavatsetakse üldse lähemal ajal meditsiiniteenistuse marginaalsest rollist väljaviimiseks teha?
Ja ilma selle teenistuseta ei tule asjast kohe mitte mingit asja välja. Usun, et mitte keegi ei julge sellele tõdemusele vastu väita. Võime peita ju pead jaanalinnu kombel liiva ja probleemi ignoreerida (mida praegu tehaksegi), aga nii see on, tahame me seda või mitte.

Miks just lähemal ajal? Aga seepärast, et oletatavasti paari aasta pärast ei suuda veel olemasolevad teenistuse riismed enam täita isegi mitte RA ülesandeid, SA omadest rääkimata. Ja muudatused peavad olema väga radikaalsed, väga radikaalsed. See on võimalik, kui vaid tahta (aga seni paistab, et kellelgi pole seda tahtmist olnud). Ja kui selleks raha eraldada, ning probleemi teadvustada. Paraku aga on millegi arendamiseks vajalikud ressursid (nii rahalised, materiaalsed, kui inimressursid), kuid kui arengukavad midagi taolist ette ei näe siis ...
Ja see ei ole odav, uskuge mind. Selle projekti maksumus ja töömahukus on võrdväärses klassis siin juba teemaks olnud EKV soomusmanöövri võimekuse loomisega. Kui mitte isegi keerukam, kallim ja aeganõudvam protsess.
Kas EV riskib oma sõduritega minna teadlikult puuduva meditsiiniteenistuse tõttu fataalset lõpet ennustavasse reaalsesse sõjategevusse? Aga reaalseks lahingutegevuseks me ju treenime ja valmistume. Olgu siis see meie riigi oletatav vaenlane kes tahes.

P.S.
Kahjuks pean ma konstateerima tõsiasja, et peale paarikümneaastast kaitseväeteenistust, ei ole ma, vaatamata oma pongestustele, suutnud kõneaineks olnud valdkonnas mitte kõige vähematki ära teha ja praeguseks tekkinud olukorra tekkimist vältida. Kuigi see nii ennustatav oli. Paraku ei saa ma ise siin tõenäoliselt enam ka asjade arengut mingil määral mõjutada, sest - aeg on minu jaoks konkreetselt praktiliselt otsa saanud. Vaid veel mõni aeg n.ö. hinge vaakumist ja - pagunid maha. KVTS. Nii see on.
Kuid isegi tulevase kõrvalseisjana sooviksin ma siiski teada, et - vahest ometi ükskord keegi ...

[Qtec]

Hillart, lase mõnel kaasfoorumlasel enda küsimus otse ministrile saata. Näiteks Lemet'il vm. Siis on lootust ka vastuseks.

[Kapten Trumm]

Kas EV riskib oma sõduritega minna teadlikult puuduva meditsiiniteenistuse tõttu fataalset lõpet ennustavasse reaalsesse sõjategevusse?

Hillart, vale küsimus.
Õige oleks küsida, kas sõdurid, kes on näinud, kuidas kamraad pool päeva soolikaid käega kõhus hoides abi ootab, tormavad järgmisele rünnakule või mitte?
Mina arvan (diletandi arvamus), et ega ei torma küll. Moraal käib alla ja hakatakse jalgadega hääletama ning selle peatamiseks vajatakse varsti 1941 a vene stiilis tõkestussalku.

[wolfgang]

Pigem avalik kiri suurde lehte. On lootust vastust saada rohkem. Lisaks paneb mõne vbl. mõtlema.

[hillart]

Hillart, lase mõnel kaasfoorumlasel enda küsimus otse ministrile saata. Näiteks Lemet'il vm. Siis on lootust ka vastuseks.

Tegelikult ma paningi selle küsimuse koos selgitustega ka otseadressaadile ning loodetavasti mingi aeg saame ka vastuse. Olgu see siis selline nagu ta on.

Muideks! Kommenteerimaks seda nn. jalgadega hääletamist, siis viimase KT kogemusest üks vägagi paljuütlev detail.
Esimes 2 päevaga olid regionaalsed tsiviilhaigemajad meie haavatuid puupüsti täis ja 3. päevaks olid need ka kõige täiega vastase kätte langenud. Sest Eesti Kaitsevägi polegi planeerinud oma haavatuid vastase haardest kuhugile viia. Genfi Konventsioon ju tagab meie haavatute ravi ja heaolu ka üks-kõik kui barbaarse vaenlase meelevallas - nagu minu vastavasisulisele küsimusele vastati. Ei kommentaa-aarii-ii. Ei kommentaa-aarii-ii.

Ja ei tasu minu vastavasisulisi avaldusi mitte destruktiivseks nihilismiks pidada, sest - kas saab uppujale pahaks panna, et ta appi hüüab? Tobe oleks seda uppujat kaldalt kommenteerida rahulikuks jääma ja mitte rabelema, et küll iga asi tuleb omal ajal jne.

P.s. Kannan poole sellest vastusest üle hoopis teise teema alla, kuhu ta tegelikult klappima peaks.

[Kapten Trumm]

Ma imestan, kas "ülalpool" adutakse, mis juhtub siis, kui reakoosseis saab kuskilt teada (meil IT ajastu ju), et kuskil jäi mingi 500 nägu vastase kätte ja et mitte liigselt nendega vaeva näha, tehti.........?

Sinu poste lugedes tundub, et ega ei aduta küll. Praktilises elus seisavad aga 4 miljardit soomusvõimekust ja 5 miljardit keskmaa õhutõrjet kuskil tee ääres mahajäetuna, sest asjaosalised otsustasid, et neile aitab selleks korraks. Kõrval on ka paari ohvitseri laibad, kes otsustasid püstoliga veheldes seda protsessi peatada. Ning nelja reamehe omad, keda neil peatada ka õnnestus.

[Qtec]

Mhmm ja kuidas selle vastusega jäi Hillart?

[hillart]

Mhmm ja kuidas selle vastusega jäi Hillart?

Pole seda vastust. Vähemalt tänase päeva seisuga mitte.