HV:
Omalt poolt lisaks niipalju, et SBK teoreetiline sisu ja tegelik praktika ei kattu väga suures mahus. Meestele sisuliselt sõduri baasoskusi (pean silmas sõduri taktikalisi oskusi ja metsas elamise oskusi) ei suudeta selgeks teha ja TBK kursus läheb seetõttu sinnasamusesse, sest kogu mahv kulub "noortele" orienteerumise, telgi püstitamise ja söösta-kata õpetamisele..
Täpset põhjust on raske välja tuua, kaadri vähene motivatsioon noorte sõduritega tegelemiseks on kindlasti üks asjaolu.
Oleneb küll kohast, kuid see tundub üsna selge liialdus. Ainuke asi, mis söösta-kata õpetamisel SBK ajal väheks jäi, oli paukmoonaga läbitegemine (saime vist 10 patti nägu), samas kui alates NAK'st jagati paukmoona kastidega. Kuid oluline oli siinkohal, et SBK ajal oleksid sellised lihtsad asjad lahti seletatud ja läbi proovitud.
Meil kestis TBK 6 nädalat ja selle ajaga üritati läbi harjutada palju erinevat. Pigem kimbutaski kaadrit õpetamisel ja õpitu lihvimisel ajapuudus.
Soesilm:
Muidugi on selles artiklis kirjeldatud ka tuttavat lollust. Blogis ka. Mina näiteks ei mõista samuti:
Miks ei tohi SBK ajal väljaluba saada?
Miks SBK ajal on keelatud (24h) mobiiltelefonid?
Miks külalistega kohtumine ei tohi kesta kauem kui 1h ... või miks peab 1h möödudes kellelegi käima nägu näitamas?
Mida arendab "voodiralli"?
Kuigi sai ka endal kõiki neid asju oksendamiseni tehtud, siis üldiselt tundub kogu see ke** hiljem juba muheda naljana. Samas minu puhul muutis ajateenistuses kella tundmist täielikult
Kuna teenisin suurema osa ajast LogPatis, siis SBK ajal olidki külastused lubatud kuni 1 tund ja külastused toimusid üle 2 nädala pühapäeviti. Vahepeal otsiti erinevaid põhjuseid, miks külastusaeg ära keelata jne (see ka alati leiti). Isiklikult õnnestus lisaks sellele veel oma 2 külastusaega ära nullida: esimesel korral ei teinud puust labidat, kuna arvasin, et RV tegi metsalaagris nalja ja teisel korral ei jõudnud pühapäevaseks külastusajaks oma AK4 puhastatud (kokku kestis AK4 puhastamine 8,5 tundi
)
Telefoniga helistamise aeg oli õhtul peale 21:45-22:00, kuid sellele jooksis sisse nii isiklik hügieen kui kasarmu korrastamine. Üldiselt kontrolliti telefoni kasutamist üsna sageli. SBK ajal linnaloa saamine oli üheks päevaks põhjendatud juhul kui tegu oli lähedase surmaga (meil SBK ajal vist kaks sellist juhtu), muudel põhjustel välja ei lastud. Ajateenistuse lõpul sain isiklikult samas 3-tunniseid linnalube treeningutel osalemiseks.
Õnneks jäi SBK periood suvisele ajale ja külastusajal sai lähedastega kohtutud lageda taeva all kindlaks määratud pataljoni alal. Kes Marjas käinud, see teab, et külalistega kohtumiseks on seal vaid üks hõre 4x4m puukuur, mis heal juhul katab vihma eest. Kuna jaanuar-veebruar olid ilmad külmad, siis mäletan, et talvised kohtumised naisega jäid väga lühikeseks, kuna lihtsalt naisterahvale oli selline pakane seistes/istudes liiast.
Et linnaloa saamine ja külalistega kohtumine niivõrd piiratud oli, samuti telefoniga rääkimine, tulenes sellest, et SBK ajal sooviti ajateenija viia meelega stressi. Kuivõrd selline pingetaluvus "test" tegelikkuses inimest kasvatab, ei tea, kuid küllap seal oma iva sees on.
Telefoni kasutamine muutus jaoülematele vabamaks kui kolmveerand ajast oli teenitud, siis lubati ametlikult jaoülematel telefonide metsa kaasa võtmine, varem toimus see heal juhul salaja ja vahele jäämine oleks tähendanud karistust.
Osaliselt olen K.Aas'ga nõus, et kui olukord on liiga leebeks kujunenud, siis tuleks siiski hoida mingit rangemat joont. Vastasel korral viib see alla distsipliini. Kui iga mees teab, et ta saab lõpmatult oma naisega mesijuttu ajada, siis ei pruugi ta enam selleks suurt teha, et nv väljaloale saada jne.
Palju asju võib tunduda mõttetuna ja lihtsa ke**imisena, kuid hiljem asjadele mõeldes ei tundu need asjad sugugi nii hullud.
K.Aas'ga ei saa aga täielikult nõustuda, kuna kõik sõltub siiski pataljonist, kus teenistus toimub/toimus.
Igas pataljonis on kujunenud mingil määral omane kultuur ja hoiakud ja usun, et enamus väeosades on kord kindlasti rangem (parem) kui K.A poolt kirjeldatud.
