Lapsepõlve iidolid

[kalleb]

olid veel multifimikangelased Volk ja Saajats ning nende vastandid roiskuvast kapitalistlikust ühiskonnast-Tom ja Jerry

ning ärge te Aatomikku unustage!!!

[Lemet]

Ja-jah...Ja vürst Gabrieli koos Siimu ja kahe Agnesega kloostri taga metsas...see kultusfilm puha täheldamata jäänud, puumõekadega vürste jooksis seitsmekümnendate algul peris rohkelt hoovides ringi...

[krizz]

Mis seal salata, see oli serblasest filminäitleja Gojko Mitić, kui ta DDR-i filmides indiaanlasi mängis. Üheks osatäitmiseks oli pealik Chingachgook - Suur Madu. Hiljem on välja tulnud, et õrnema soo hulgas tunti teda ka hüüdnimega Chingachgook - Suure Maoga

[Manurhin]

Ega's kõuts Matroskinit, Šarikut, onu Fjodorit ja kirjakandja Petškinit ka unustada saa. Pildil üks filmist tolleaegse tsensuuri tõttu väljajäetud episood:

[Juhan K]

Tudengielu on teatavasti üks paras lapsepõlve pikendamine, sestap võiks ka praeguseid eeskujusid teatud määral "lapsepõlve iidolite" alla liigitada.

Päris mudilaspõlvest tuleb aga meelde, kuidas sai algkoolis oma klassi A-Rühma moodustatud. Põhiline vaidlus käis huvitaval kombel selle üle, kes saab B.A Baracust etendada (see kullatud pruunlane, kelle kohta vahedama sulega mehed teavad kirjutada, et mees kandvat rohkem kette kui tema esivanemad...), mis tagantjärele mõeldes üsna kummaline on, sest piima ei armastanud keegi ka tollal nii metsikult. Kõva rebimine oli ka Templeton Pecki tegelaskuju kujutamiseks, kuna sel juhul oleks kõikide klassiõdede musud just kui õiguspäraselt sellele õnnelikule kuulunud.

Madinakangelased olid kindlasti ühed popimad eeskujud, ent sügava jälje on jätnud üks hoopistükkis praktilisem tegelinski. Nimitegelane Astrid Lindgreni raamatust "Vahtramäe Emil." Põhjus on väga lihtne - selle noorsandi külma talupojaloogika ja -mõistuse ees tuleb õkvalt "möts" maha võtta. Muljetavaldaval kombel ei pidanud poiss paljuks panna välja vaatluspost oma õe näol, kes kleidivööd pidi lipuvardasse tõmmati, kust olid kõik vaatlussuunad sadade meetrite kaugusele kaetud. Lisaks muidugi episood, kus vahva mürsik ajas ainuisikuliselt leivalabida ja tulekustutiga laiali massikakluse. Tänapäeval kuluks selleks hea mitu ekipaaži erivahendite ja -väljaõppega mundrikandjaid

[isakene]

Mis seal salata, see oli serblasest filminäitleja Gojko Mitić, kui ta DDR-i filmides indiaanlasi mängis. Üheks osatäitmiseks oli pealik Chingachgook - Suur Madu. Hiljem on välja tulnud, et õrnema soo hulgas tunti teda ka hüüdnimega Chingachgook - Suure Maoga

Üks mu venelasest sõber pidi naeru pärast püksi tegema, kui koos mingit ajakirjahunnikut tuhnides leidsime omaaegse saksakeelse posteri sama filmi reklaamiga. Saksa keeles siis "Chingachgook, die Grosse Schlange". "Tšingatšguk, Velikij Šlang" oli tema meelest maailma parim filmipealkiri...

[kalleb]

schlangid olid sõjaväes need vennikesed kes kunagi mitte midagi ei teinud ,kui isegi tegid siis midagi nad valmis ei saanud-ühesõnaga seanahavedajad

[Lemet]

No kasutatakse kaitseväes "šlangi" siiani.

Eks see sellest "suurest ja võitmatust" üle on tulnud.

[Janka]

No kasutatakse kaitseväes "šlangi" siiani.

Eks see sellest "suurest ja võitmatust" üle on tulnud.

... ja omakorda kimbutas paljusid seda suurt ja võitmatut orjates hirmus raske ja ravimatu haigus - šlangiit.

------

Aga kuhu jäävad d'Artagnan ja kolm musketäri? Ja seda eriti venelaste vändatud filmi põhjal.
Minu lapsepõlvekülas olid nad kõik olemas ja ime, et üksteisel 8-millimeetrisest traadist tehtud mõõkadega ühtegi auku keresse ei torkanud.
Muide, Dumas' esimese raamatu lugesin alles möödunud aastal läbi ja pean ütlema, et seda oli tänu vene filmi põhjal loodud pettekujutlusele hirmus raske ja keeruline teha.
Tänaseks olen külastanud ka tolle õige d'Artagnan'i (ema nimi muide poisil - ju siis kartis isa nimega Pariisis edvistada), kodanikunimega Charles de Batz'i, sünnikodu ja muuseumi frangiriigi Lupiac'i linnakeses.
Peale toda juunis 2011 tehtud reisukest sinna kanti võin öelda, et vähemalt olen jäädavalt Bojarski-d'Artagnan'ist üle saanud.

259637_209164442461251_100001030901072_625710_4083461_o.jpg (158.43 KiB) Vaadatud 4930 korda

[kalleb]

lisaks musketäridele olid populaarsed ka Timur ja tema meeskond ning Pavel Morozov

[Sollmann]

... ja Pavel Kortšagin.
Müts maha nõuka kinukunstnike ees, 'Kuidas karastus teras' oli pgna hästi tehtud.

[Karuke]

Palju palju raamatu ja filmi iidoleid.
Eredamatest võiks mainida Athost "Kolmest Musketärist", Thor Heyrdahli tema teooriate ja rännakutega, geoloog ja kirjamees Obrutšev, Müller...( see stirlitzi kinomüller siis)...
Aga aukohal kõigi nende seas oli ikka "Saladusliku Saare" Cyrus Smith
Kohe vastupandamatult meeldis mulle kangelane kes suutis tänu oma teadmistele leida perfektse lahenduse igas olukorras

[kana tagumik]

Cyrus Smithiga tuleb meelde et kui "Saladuslik saar" õige koha lahti lüüa, siis saab sealt täpse retsepti, kuidas õigetest maaapõuevaradest annab peale pisikest töötlust käepäraste vahenditega püssirohtu teha.

Nii, ja jõuametkonnad on nüüd ju leidnud, peaks vist hakkama teatud väetiseliikde müügil silma peal hoidma. äkki tehakse pomme...

Mis nüüd? Hakkab "Saladuslikku saart" põletama ?

Mida teha Tom Sawyeri ja Huckelberry Finniga? Need raisad ju nimetasid neegrit neegriks???? Natsid....

Keelatud kirjanduse hulka??

[Karuke]

Cyrus Smithiga tuleb meelde et kui "Saladuslik saar" õige koha lahti lüüa, siis saab sealt täpse retsepti, kuidas õigetest maaapõuevaradest annab peale pisikest töötlust käepäraste vahenditega püssirohtu teha.

Nii, ja jõuametkonnad on nüüd ju leidnud, peaks vist hakkama teatud väetiseliikde müügil silma peal hoidma. äkki tehakse pomme...

Mis nüüd? Hakkab "Saladuslikku saart" põletama ?

Kaugelt hullem.
Smith valmistas ka nitrotselluloosi ja nitroglütseriini

Tuleb põletama hakata jah

[vaoinas]

Nõukogude aja lõpuaastatel hakkas kodukandis laiemalt satelliittelevisioon levima. Soome pealt tuli tollal Ritari Ässa ja loomulikult oli viieaastase suur lemmik ja eeskuju laksust Michael Knight, kes omas rääkivat ja vene aja mõistes seninägematut autot. Hiljem raamatuid lugedes kujunes lisaks juba kaasfoorumlaste poolt nimetatud Cyrus Smith'ile ja kapten Nemo'le suureks lemmikuks ka Phileas Fogg raamatust 80 päevaga ümber maakera. Samuti mäletan ka mina koolis käinud vaidlust selle üle, kes milline A-rühma kangelane olla saab. Mina olin vististi Murdoch.

Mis aga praeguste noorte silmaringi puutub, siis ma arvan, et ega ta ole kitsam midagi kui aastakümnete tagustel. Lihtsalt raskuspunkt on muutunud ja nad tegelevad teiste asjadega, kui vanemad inimesed. Jalgratta putitamise kõrval on ka arvuti kokkuladumine, erinevate elektrooniliste vidinate omavaheline ühendamine ning "suhtlema panemine", või arvutiprogrammide valdamine teadmisi ja meelelist osavust nõudvad oskused. Eelmise põlvkonna jaoks on see kõik üks mõttetu klaviatuuril klõbistamine - Kui isa nooruspõlves transistorraadioid ja -võimendeid kokku pani, siis vanaisa mühatas kah halvakspanevalt, et mis sa nende vidinatega mängid, õige raadio sees käivad ikka lambid. Poleks vanaisa isa paadiga Rootsi läinud, õelnuks ta vanaisale omakorda tolle nooruspõlves, et mida sa nende klaasist lampidega jandad, tee parem oma käega üks kibu. Ajad ja noorte oskused muutuvad, kuid vähemaks need ei jää ja rumalamad need noored ka ei ole - pigem vastupidi.

Kristjan