Sõda Gruusias (08.08.08)

[Kapten Trumm]

Eks need idanaabri strateegilised paremused oleks õhust tühjaks susisema hakanud, kui mägiteedel oleks kuskil pudelikaeltes kümnete kaupa vene tankid põlenud ja edasitung seisma pandud. Ja CNN oleks seda kohutavat blamaazi kogu ilmale näidanud. Pole ju välisministeeriumi diplomaatilise sõnavahuga ühtegi sõda võidetud. Lihtsalt Gruusia kaotas topelt - peale väikese tigeda agressori kuvandi sai lisaks VF silmis ka saamatu sõjajõu kuvand ehk naerualune. Ja naermiseks seal venelaste mätta otsas põhjust oli, oleme ausad.

Kui su brigaadi rünnakukoridor 5 meetrit lai, ühel pool järsk kalju ja teisel pool kärestikuline jõgi, siis on kaitsja kunn. Igal juhul soosivad olud kaitsjat ning edukaks rünnakuks on vaja kaugelt enamat kui klassikalist 3:1 ülekaalu, mida tasasel maal vältimatuks peetakse. Kogu rünnak muutub ühekordseks kümnete kilomeetrite pikkuseks joruks, mida külgedelt keegi kaitsta ei jõua (kasvõi lõhkeainega esile kutsutud varingu eest).

[tommy]

Küll kibeleb mõni kahurikõmina ja vereloikude järele....

Ma suhtusin kah alguses Saakašvili valitud taktikasse negatiivselt/.."Miks te ei võitle, kuradid"../
Kuid tuleb tunnistada, et nad langetasid lõppkokkuvõttes õige otsuse.
Mis oli grusiinide eesmärk. Lõpetada invasioon ja säilitada kehtiv, uuenduslik ja reformimeelne riigikord.(Osseetia alade tagasisaamine oli selgelt luhtunud)
Venelaste peaeesmärk oli aga selgelt Saka valitsuse kukutamine ja neile sõbraliku reziimi pukki upitamine.
Milles nad lõpuks feilisid....Üritused muidugi jätkusid, muutudes aastatega üha naeruväärsemateks...

Saakašvili ütles ühes intervjuus õieti, "Muidugi, oleks me võinud muuta oma maa teiseks Tšetseeniaks, mehi ja relvi oleks meil jätkunud. Kuid kas Gruusia ja selle elanikud oleks sellest võitnud??"

[vetewana]

[quote=\\"tommy\\"]
Venelaste peaeesmärk oli aga selgelt Saka valitsuse kukutamine ja neile sõbraliku reziimi pukki upitamine.[/quote]

Huvitav, millest küll seda võiks järeldada?:)

[Kapten Trumm]

Küll kibeleb mõni kahurikõmina ja vereloikude järele....

Kuid tuleb tunnistada, et nad langetasid lõppkokkuvõttes õige otsuse.
Mis oli grusiinide eesmärk. Lõpetada invasioon ja säilitada kehtiv, uuenduslik ja reformimeelne riigikord.(Osseetia alade tagasisaamine oli selgelt luhtunud)

See selgus alles hiljem. Otsuseid tuleb analüüsida ka selles aegruumis, mil nad vastu võeti. Mina arvan, et kuskil 10. augustil polnud veel sugugi kindel, kas VF väed kuskil maal peatuvad või asuvad Tbilisit hõivama ja lõpetavad selle Gruusia eksistentsi üldse ära. Kui aga olnuks vaja Tbilisit kaitsta, kulunuks marjaks ära nädalake viivitust. Sellise tempoga edenedes poleks Saka ka Tbilisit ette valmistada jõudnud. Sestap oleks "strateegilisem" variant olnud ikkagi venelast iga hinnaga pidurdada.

Sestap rääkida plagamisest (videomaterjalide järgi oli tegemist lausa paanilise plagamise, mitte organiseeritud eemaldumisega - tunnuseks on näiteks igati korras lahingutehnika mahajätmine) kui ülimast Saka tarkusest on ikka üsna rumal. Samamoodi on rumal rääkida Pätsi suurest tarkusest, et näe, 1991 saimegi uuesti iseseisvaks, küll Päts oli ikka üks ettenägelik visionäär ja 1939 võitles meile uue vabaduse välja....

Vene keeles on vanasõna: vzjal v ruki kartõ, igrai. See, et avantürist Sakal läks seekord õnneks, on algaja õnn ja asjaolude kokkulangemine.
Et vana hästi olukorda/infot ei vallanud, näitab aga kasvõi sõja alguse hetk. Oodanud veel kuu aega, oleks venelased tabatud püksid maas ja sõda võinuks kujuneda teistsuguseks.

[Kapten Trumm]

Vaata, kui sõjatehnika jäetakse organiseeritud eemaldumise käigus maha pealetungiva vastase territooriumile, siis pistetakse talle minimaalselt tuli otsa või lastakse õhku, et vastane ei saaks seda kasutada (ja pärast kõigi naeruks trofeede näitusi korraldada).

Näiteks suurtükkide kohta oleme kõik isamaasõja kangelaseepostest lugenud, et rauda topitakse liiva ja lastakse mürsk sealt läbi, muutes vintraua kõlbmatuks.

Olukord, kus vastane saab saagiks hunnikute kaupa täiesti töökorras relvastust/varustust, räägib vaid ja ainult teemal "1941 suvi Gruusias".

[tommy]

Vat eks tankidega ole ka selline lugu, et iga suvaline sell temaga minema ei sõida.
Kui masinale määratud meeskond näiteks hetkel väljamaal väljaõppel viibib.

Mis ei muuda muidugi olematuks asjaolu, et siin/seal leidis tõesti aset ka tegevusi mida võib vabalt iseloomustada sõnaga paanika.

[Lemet]

Kui masinale määratud meeskond näiteks hetkel väljamaal väljaõppel viibib.

Et siis sõideti poolele teele vene väele vastu ja siis "mindi väljamaale õppele..."

[Kapten Trumm]

Vene meedias liikus 2008 selline nali:

Kuulutus Moskva ajalehes:
"Müüa automaat M16A2, uus, 1 salvega, kasutamata, üks kord maha visatud".

Kui vaadata netist neid humoorikaid videoid ja pilte mõnedest eemaldumistest, võib arvata, et naljal on ka põhjus. Eks neid lekitasid ka vene propakanalid, aga kuskohast nad need ikka võtsid kui reaalsest elust. Kas sellele liikursuurtükile siis ei saadud kanistritäis kütust mõnest külamehe traktorist, et minema sõita? Või läks aur tsiviilriiete hankimiseks? Või on dzigitil need seljakotis kogu aeg kaasas?

[Kapten Trumm]

Arvate, et see masin suitsukatet ei mõistaks teha? Ma ei tea, lihtsalt küsin?

Teine asi - vaadake sõjamasinate käiguvaru, ma küll ei usu, et vanal küte otsa sai. Ratasmasinatel on tavaliselt 500 km ringis maanteel suveajal.

[tommy]

Et siis sõideti poolele teele vene väele vastu ja siis "mindi väljamaale õppele..."

Vahet erineval lahingutehnikal ikka suudame teha..??

Miks aga Dana teeäärde jäi, kurat teab.
Tõenäoliselt purunes midagi mootoris või käiguosas. (vanad kolakad kah)
Muide, recovery-masinad peavad lisaks tankidele ka liikurkahurväe koosseisus olema.(suvalise masinaga ära ei vea)
Grusiinide korraldus ei vedanud välja. Juhtub.
Üldine korralagedus(teatud perioodi vältel ja teatud kohtades) pealekauba.

Kuid, antud juhtum ei puutu kuidagimoodi asjaoludesse, miks niipalju tanke baasi maha jäeti.

[Kapten Trumm]

Lihtsalt remargi korras. Tehnokraatlike põhjendustega sõjaliste lüüasaamiste õigustamine on iseloomulik peamiselt nõukogude "ajaloolastele". Küll olid lennukid neil iganenud kirstud ja tankid kogu aeg katki ja vohh kus sakslastel oli alles hea tehnika. Nõukogude ajalooteaduse ja sõjateaduse reeglite järgi oleks Soome armee tegevus 1939-1944 üldse seletamatu müstika.

Tegelikult on 99% võrreldavate vastase kokkupõrke puhul lüüasaamise põhjuseks ikkagi inimfaktor ja pole Gruusia ka mingi erand.

Armee ongi selline nähtus, mis peab suutma tegutseda hoolimata vastase tegevusest ja inimesed on need, kes peavad kogu asja eest hea seisma.

Rauda oli Gruusial küll ja rohkem. Ainult inimmaterjal ei suutnud seda vähemalt viigiks vormistada (mis rauda ja arvukusi vaadates oli reaalne). Ja see, et Saka kiidab end hiljem suureks visionääriks, on lihtsalt ullikese rusikatega vehkimine peale kaklust (dzigittidele iseloomulik rahvuslik omapära). Kui Sakal oleks mõistust piisavalt olnud, poleks vaja olnud Grade üürgama panna ega muul viisil üle reageerida.

[vetewana]

Ei Moskvale ega Washingtonile kummalegi lähe eales korda mingi natsionalism. Nende poolt võimule aidatud tšinovnikud, olgu nad siis Baltikumis, Gruusias või kus iganes mujal, hoolitsevad selle eest, et seda juba eales ei juhtuks. Mingi iseseisev kaitsevõime ei lähe neile eales korda ja seda ei saa tekkima ka meil mitte kunagi.

[sõber]

nüüd saadeti keegi kodanik allan saar maalt välja ja väideti et ta oli spioon, kodanik allan saar on vähemalt google järgi vaadates keegi keila kinnisvaramaakler.
kogu selles soustis on midagi hoopis suuremat mängus.

Tegu küll väga vana postiga, aga millegipärast oli jube tihk see ülesse kaevata.


Tegelikult on nii, et härra "kinnisvaramaakler" Saar ja härra "spioon" Saar(neiupõlvenimega Kärp. Hetkel kasutab soomes nime Aleksei Saarinen) on kaks täiesti erinevat inimest erinevatelt aladelt.

Ime üldse, et "spioon" ellu jäeti. Kuna paljudele on ju teada, mis juhtub venemaa avarustes soovimatute äripartneritega.
Kahjuks läks seekord nii............

[kaur3]

Rohkelt pilte.

http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... -equipment.

[Lemet]

http://podcast.kuku.ee/saated/pressiklubi/

Täpselt kolm aastat tagasi, 08.08.08 algas Gruusia-Venemaa sõda, mis vapustas maailma ja pakkus ajakirjanikele ning analüütikutele ainest mitmeteks kuudeks. Nüüd, kolma aastat hiljem kuupäeval 08.08.11 räägitakse ja kirjutatakse Gruusiast peamiselt vaid siis, kui sealne politsei ajab jõuga laiali tänavamiitinguid või kui mägine loodus mängib maalihete või lumetormide kaudu vingerpusse. Näib, justkui oleks augustisõja initsiaator ja ...