Silmaring on tänastel noortel kindlasti oluliselt sitem, kui meil nõukaajal oli. Sel lihtsal põhjusel, et me lugesime raamatuid - mida nemad täna teps mitte ei tee (näen seda oma pubeka pealt).
Vaata, Borja, Selles on sul õigus, et noored loevad tänapäeval vähe. Ja tõenäoliselt teeb su pubekas kala moodi näo pähe nii Winnetoust, kapten Granti lastest ja kõigist teistest kuuldes, keda nii mina, kui sina lapsepõlves tähtsaks pidasime. Sama moodi nagu teed sina kalanägu, kui tema räägib sulle Pokemonidest, Transformeritest, nendest sinistest elukatest, keda hiljaaegu sai kinos näha, või millest tahes, mis neil seal parasjagu populaarne on. See, et nemad oma muinaslugusid enam ei loe, vaid vaatavad, või arvutimängudes läbi mängivad, on tegelikult nüanss - oma muinaslood ning seiklused saavad nad kätte ikkagi.
meie, vanade inimeste viga (kuigi ma olen sinust vististi generatsiooni jagu noorem) on see, et me võrdleme tänaste laste maailma enese idealiseeritud mälestusega lapsepõlvest ja teeme seda oma standardite alusel. Ning teeme järelduse, et see, millega noored tegelevad, on pask, kuna nad ei tegele asjadega, millega meie aega sisustasime. See, et nad omi asju meist teisiti teevad, ei tee neid tegelikusti kuidagi rumalamaks.
NB. nii remargi korras lisan, et tegelikult loevad ka tänapäeva lapsed (vähemasti osa nendest) siiski päris palju. Enda puberteediikka jõudva venna põhjal on popimateks raamatuteks Eragon, Harry Potter ning ka Sõrmuste Isand. Nii, et pole ka lugemise osas tegelikult hullu midagi.