TUVASTADA lennuk

[BOMBARDIER]

Mis õhumasinamasina pealt selline pärineda võiks?

Ise ei suutnud vastust leida!

Ette tänades!

[EOD]

Uuri (ülehelikiirusega) reaktiivhävitajate kabiinide pilte. Sealt see kiirusenäidik pärit on. Muudel masinatel pole näidikut skaala ulatusega kuni 2500 km/t vaja.
Muuseas, spidomeetrit lennukitel pole.
Inglise keeles on riista nimi Airspeed Indicator ehk lühidalt ASI.

[ptrt]

standardne virbel, võib olla et kasutusel suisa mitmel mudelil.

Nt esimesena tuli ette MiG-21UM

EDIT: TU-160

[BOMBARDIER]

standardne virbel, võib olla et kasutusel suisa mitmel mudelil.

Nt esimesena tuli ette MiG-21UM

EDIT: TU-160

Tänud , jälle targem!

[Würger 190G]

standardne virbel, võib olla et kasutusel suisa mitmel mudelil.

Nt esimesena tuli ette MiG-21UM

EDIT: TU-160

Tundub lausa uskumatu, et maailma suurimal ja kiiremal pommitajal, Tu.160, on nii ürgsed kellad.

[BOMBARDIER]

Huvitav on , et asjal on klaas ees, niipalju kui mina tean ,kasutatakse klaasi asemel võimalikult palju kergekaalulist plastikut vms. , et kaalu oleks vähem. Vähemalt tsiviilis on küll lennuki aknad plastist!

[Hydrazine]

standardne virbel, võib olla et kasutusel suisa mitmel mudelil.

Nt esimesena tuli ette MiG-21UM

EDIT: TU-160

Tundub lausa uskumatu, et maailma suurimal ja kiiremal pommitajal, Tu.160, on nii ürgsed kellad.

Analoogkella näit oma ürgsuses on inimajule palju kiiremini ja paremini hoomatav, kasvõi vilksamisi silmanurgast. Numbrilist näitu on vaja ennem ajul töödelda, arusaam võtab veidi rohkem aega. Selle kohta peaks olema üksjagu uurimusmaterjale ka netis saadaval. Praegused moodsad kokpitid LCD paneelidega kuvavad ka üksjagu "analoogkellasid" nendel.

[Kilo Tango]

standardne virbel, võib olla et kasutusel suisa mitmel mudelil.

Nt esimesena tuli ette MiG-21UM

EDIT: TU-160

Tundub lausa uskumatu, et maailma suurimal ja kiiremal pommitajal, Tu.160, on nii ürgsed kellad.

Analoogkella näit oma ürgsuses on inimajule palju kiiremini ja paremini hoomatav, kasvõi vilksamisi silmanurgast. Numbrilist näitu on vaja ennem ajul töödelda, arusaam võtab veidi rohkem aega. Selle kohta peaks olema üksjagu uurimusmaterjale ka netis saadaval. Praegused moodsad kokpitid LCD paneelidega kuvavad ka üksjagu "analoogkellasid" nendel.

Pigem on minu jaoks hämmastav, et staatika ja dünaamika ülehelikiirusega lendaval lennukil otse näidikusse sisse tulevad. Minu kujutlustes peaks sedalaadi lennukil olema kusagil miskine karp, mis rõhuportidest infot võtab ja selle elektrisignaaliks muundab, mis siis piloodi kella liigutab.

[mx77]

see muudaks ju asja olulisemalt keerulisemaks ja ka ebatöökindlamaks. Ega see torukeste toomine armatuuri alla pole keerulisem kui elektrikaabli toomine ja kaob ära vajadus mingi muundur kuskile munsterdada. Kusjuures see elekter ei annaks asjale midagi juurde.

[Kilo Tango]

see muudaks ju asja olulisemalt keerulisemaks ja ka ebatöökindlamaks. Ega see torukeste toomine armatuuri alla pole keerulisem kui elektrikaabli toomine ja kaob ära vajadus mingi muundur kuskile munsterdada. Kusjuures see elekter ei annaks asjale midagi juurde.

Lennuki erinevatest portidest võetava rõhu jagamine erinevate seadmete vahel pole sugugi nii lihtne kui pealtnäha tundub. Kuna voolukiirused on väikesed mõjutab iga lisatav "kell" teiste kellade näitu. Ma saan aru kui sedalaadi otsetorustamist kasutatakse mingi back-up ASI puhul aga põhitööriistad peaksid olema täpsed. Pealegi on pneumaatikasüsteemid samamood vigadele altid (à la miski sitikas otsustab kusagile torru pesa teha või praguneb mõni toru. Mistõttu ei ole see veakindluse suurenemine lennukil, mis ilma elektrita niikuinii kuhugi ei lenda, sugugi nii kindel.

[EOD]

Kui Pitot´ ja staatika voolikud tulevad otse mõõdikusse, on vea tõenäosus siiski väiksem, kuna elektrilisi vigu ei saa olla. Torustiku ummistumise võimalus on samasuur.
Pitot´rõhu voolikud tulevad ju vaid ASI ja Machmeteri juurde, staatika küll kõigi baromeetriliste mõõdikute juurde. Ja need rõhud ju päris hetkeliselt ei muutu. Pealegi on "kellade" mehhanismil ka inerts ja sisehõõrdumine.
Muuseas oleks õige loobuda venepärasest terminist "dünaamiline rõhk". Seda iseseisvalt ei eksisteeri. Pitot´ rõhk koosneb dünaamilisest ja staatilisest rõhust, mis on atmosfääris alati olemas.

[BOMBARDIER]

Paljud süsteemid on dubleeritud, ehk ka siis see õhkkiiruse näidik!

Sageli on elektrooniline ja siis manuaalne eraldi, juhuks kui nt. elektrooniine kiiruse näidik peaks üles ütlema, või vastupidi Üks kahest jääb ikka töövõimeliseks.

[EOD]

Paljud süsteemid on dubleeritud, ehk ka siis see õhkkiiruse näidik!

Sageli on elektrooniline ja siis manuaalne eraldi, juhuks kui nt. elektrooniine kiiruse näidik peaks üles ütlema, või vastupidi Üks kahest jääb ikka töövõimeliseks.

Täpselt nii ongi. Elektroonika ülesütlemisel jäävad dubleerivad baromeetrilised kiirus- ja kõrgusnäidik ning magnetkompass tööle. Ka güroskoopilised instrumendid võivad töötada alarõhuga, mida saadakse mootorist või lemmukikerel olevast Venturi torust.
Aga näidikute klaase plastist üldiselt ei valmistata. Kaaluvõit oleks väike ja välise staatika ava ummistumisel on hermetiseerimata lennukil võimalik purustada variomeetri (VSI) klaas. Siis saab kõrgus- ja kiirusnäidiku (küll veaga) toimima. Abiks seegi.

[nemps]

Sain ühe taadi käest kotitäie lennukiga seonduvat kola, enamus pärineb nõuka ajal Jõgeva raudteejaamas vedelenud ja Puurmani polügonile edasiviimist oodanud lennukite küljest, mida siis kohalikud usinalt rüüstasid. Oskab keegi äkki lennuki margi tuvastda. Nurgas olevad trossid pidid mingi teise linnu küljest pärinema, aga selle kohta pole üldse mingit infot.

[Aspelund]

Kui ma õieti mäletan, siis vedelesid polügonil lennukitest Mig-15'd ja vis UTI versioonis. Ja päris ees valveosa territooriumil oli ka mäletamist mööda IL-28 rape. Nähtud sai neid seal 80-ndate teises pooles.