Soomepoisid

[krizz]

Stockholms-Tidigen (eesti keeles) 1951 kirjutab: "Läbimurde ajal Karjala Kannaksel, sõja lõppjärgus, kui väsinud ja verest tühjaks jooksnud armee ei suutnud enam vastu panna, levis Helsingis ja ka mujal jutte, nagu oleks vaenlase sissemurde põhjustanud eesti üksuse enneagne ja omavoliline lahkumine rindelt. Marssal isiklikult laskis...neid eksikuuldusi öiendada...".

Huvitav kas need jutud olid ka kuidagi põhjendatud? Või "tänati" nii hõimuvendi ja veeretati süü mugavalt väikevnna kraesse

[Arnold]

Huvitav kas need jutud olid ka kuidagi põhjendatud? Või "tänati" nii hõimuvendi ja veeretati süü mugavalt väikevnna kraesse

Miks jätad kõrvale variandi, et see kuulujutt oli sündinud eestlaste keskel Rootsis?

[Henn]

See on vale jutt, millel puudub vähimgi tõepõhi.

[krizz]

Ehk ka veidi tänu sellele kuulujutule hakkasid soomlased nii ülipüüdlikult täitma N Liidu-Soome rahulepingu 10. punkti, mis kohustas N Liidule loovutama sõja ajal sundkorras Soome toodud liitlasriikide (N Liidu) kodanikud (ka soomepoisid).

Tegelikult ei olnud Soome armees sõdinud eestlased muidugi vägisi Soome toodud, vaid hoopis Saksa okupatsiooni eest põgenenud poliitpõgenikud, kes on rahvusvaheliste õigusaktide alusel täiesti aktsepteeritavad põgenikud, ja nende väljaandmine N Liidule oli suuresti Soome üliagaruse tulemus. Lisaks soomepoistele loovutati ka Hõimupataljoni liikmed ja muidugi sõjavangid.

Samas ei saa Soomele mingeid suuri süüdistusi panna, eks nemadki olid hirmul ja "oma nahk on ihule kõige lähemal..."

Need ei ole muidugi mugavad teemad. Palju meelsamini räägitakse hõimuvendlusest.

Eestlaste ja Eesti maine sai kahjustada ka juba Talvesõja alguses, kui Eestist tulnud pommitajad Soome linnu pommitasid. Eesti isegi ei protestinud, kui venelased baasidelepingut rikkusid.
Oh seda pugemist, argust ja rumalust.

[Wiking]

Samas, nagu me teame oli soomlastel, eesotsas Mannerheim'iga ikka huulil küsimus, miks eestlased tulevad võitlema Soome kui meil on samad liitlased (Saksamaa näol) ja pealegi pole kindlustatud eestlaste enda vabadus. Teame, et soomlastele oli Narva rinne elulise tähtsusega rahu saavutamisel Nõukogude Venemaaga ja nii mõnedki soome ajaloolased on tänapäeval julgelt väitnud, et Soome vabadus otsustati ära hoopis Narva rindel, kus Punaarmee kinnihoidmine võimaldas neil rahukõnelusi-kokkuleppeid.

JR200 võitlejad desarmeeriti enne Eestisse tulekut ja eelpool on olnud juba juttu, milline oli suurema osa JR200 liikmete saatus, kes jäid Soome. Haukka grupi saatusest teame samuti. Mul on ikka ja jälle tekkinud küsimusi, miks soomepoiste näol oma indu koheselt kodumaa eest ära ei kasutatud. Kas polnud enamuse siht hoopis Soomes põgenikena sõjast kõrvale viilida, mida loomulikult ei saa ühesena võtta.

Kahtlemata võitlesid Soomepoisid vapralt, minu postituse mõte pole seda kuidagi seada kahtluse alla. Lihtsalt ajapikku on tekkinud palju küsimusi, mis vajavad kindlasti lahti rääkimist ja arutelu.

[Wiking]

Vaata wiking, erinevalt sinu üsna selgest saksa lembusest, eksisteeris siiski Eestis tollal terve kontingent inimesi, kes kasvasid Võnnu võidu olulisuse valguses.

Diskussiooni alustada sildistamisega, ma ei pea seda isegi komentaari vääriliseks. Iseasi kui tuled ja ütled seda mulle kuskil koosviibimisel silmast-silma. Eesti Vabariigil on hea Põhiseadus, soovitan soojalt lugeda. Edaspidi ei raiskaks sinusuguse klaviatuurisõjamehega aega vaateliste küsimuste peale, proovi ennast ka vähe kontrollida.

Paluks mõni (allika)viide, mis kinnitaks Mannerheimi või mõne tema kaasaegse soomlase säärast küsimuse püstitust.

Minu näited tulevad elust ja inimestelt:

1999 aastal Jõulu-aal olin Soomes külas ühel sõbral ja nii osalesin koos tema perega külaskäigul ühe vana soome proua juurde, kes oli ühe Soome Armee ohvitseri lesk, pidas oma mehe mälestust pühaks, see oli näha raamides piltidest, kus oli tema abikaasa ka kindral Mannerheimiga jne. Autasud raamides, kiituskirjad jne. Hõimuveljede teema all tuli juttu ka Teisest Maailmasõjast ja siis vanaproua rääkiski, et Soome ohvitserkond ei saanud aru, miks eestlased jooksevad üle lahe, kuigi oma kodus on asjad kõik veel lahtised. Pealegi oli sakslane ühine liitlane. See jutt ei toimunud ei pahatahtlikult, ega üleolevalt. Kiitis eestlasi, kes võtsid kohuse võidelda ja ei unustanud ka oma isamaad, tõdedes, et meie kurva saatuse juures oleks õigem olnud võidelda algusest saadik oma kodus.

Teine vihje samale teemale tuli 2008 juulis Märjamaal EVL'i kokkutulekul, kus oli au vestelda ka paari soomepoisiga ja viimased mainisid, et kui põgenikud suunati Soome Armee juurde, siis instruktoritest soomlased olid korduvalt maininud, et proovivad teha nahavedajatest sõdurid ja, et nii kergelt ka sõja eest ei pääse, vihjates sellele, et Soome liitlane, nagu Eestimaalgi, on Saksamaa ja on arusaamatu, miks nii raskel ajal oma kodumaale otsustati sinna põgeneda. Olgu öeldud, et need mehed olid uhked, et soomepoisid olid, arusaadav, aga tulid 1944 koju tagasi, olles solvunud, et nad enne desarmeeriti ja soomlased ise ütlesid neile, et Soome Armee mundrites te Eestis võidelda ei saa! Kui nüüd hakata loogiliselt mõtlema, siis arvan, et rahuläbirääkimiste lõpus olevale Soomele see tõesti ei meeldinud ja jutt, et soomepoisid pandi vägisi SS-mundrisse on liiga kitsas teemakäsitlus, selline tänapäevaselt poliitkorrektne ja ilus. Ju ikka Soome ja Saksamaa enne omavahel kokku leppisid, mis ja kuidas saab olema.

Mis aastal Mannerheimi päevikud avalikustatakse?

[Tubiniit]

Arutelu on läinud teemale - Kas eestlaste astumine soome sõjaväkke oli õige või mitte? Sõjaaja valikud olid NL sõjavägi, Saksa sõjavägi, varjamine metsas ja põgenemine Soome, kus ainsaks valikuks jäi Soome sõjavägi.
Isiklikult oleksin eelistanud, et minu isa saksa sõjaväe asemel oleks olnud soome sõjaväes.
Kuid on teada, et soomepoisid ning mõned saksa sõjaväes võidelnud eestlased olid valmis 1944 Pitka või mõne teise ohvitseri juhtimisel võitlema Eesti Vabariigi taastamise eest, aga kas selleks oli valmis ka mõni Eesti Korpuses võidelnu - pole teada.

[Henn]

Need korpusemehed, kes pitkapoisteks olid valmis hakkama olid selleks ajaks juba ammu üle tulnud. Eesti vallutamise ajal oli Korpus puhtalt Punaarmee üksus.

[gnadenlose]

Need korpusemehed, kes pitkapoisteks olid valmis hakkama olid selleks ajaks juba ammu üle tulnud. Eesti vallutamise ajal oli Korpus puhtalt Punaarmee üksus.

Jah, ja kõik nad olid kommunistid, vihkasid kodanlust ja sinimustvalget! Sul on ikka vinge loogika!

[Lemet]

Ei, aga koju tahtsid nad ilmselt kõik ja seeaeg oli see Punaarmee koosseisus juba ilmselt tõenäolisem kui üle joostes. Liiati lubati ju neile ka maad-taevad kokku. Ning erilist saksa-armastust ei põdenud neist kah mitte paljud.

[Tubiniit]

Saksameelsusega ei hiilanud ka 20.SS diviis - sakslaste hüüdnimeks oli "kämbud".

[Roamless]

No foorumiliige Henn on siin ennegi esinenud marurahvusliku jutuga (mölaga) ja vist oli ta ka tegev mingi nn uusvapsluse promomises (selles võin ka eksida). Oma lolli plämaga võis ta 90-ndatel ilma teha, mitte tänapäeval. Minu lähedane lähisugulane oli Korpuses ja deserteerus Eestisse jõudes, sest ei soovinud enne sõja lõppu Kuramaal surma saada. Korpuses olid enamuses normaalsed sundkorras mobiliseeritud Eesti mehed, kellele jagati katteta lubadusi isegi omariiklusest (nagu ka Waffen-SS võidelnud suguvendadele). Seega mingiks kambaks lojaalseteks kommunistideks neid kutsuda on idiootsus (kuigi nende hulgas oli ka lojaalseid kommareid, kelledest mõned nn mittemõistlikumad kippusid surma saama igat sorti veidrates "õnnetustes"). Teine lähisugulane deserteerus Waffen-SS -st Kloogal, sest ei soovinud minna Saksamaale kaitsma tema suurt juhti viimse veretilgani. Seega Hennu loogika kohaselt oli ka tema kodumaa reetur. Mitmed metsavennad olid muideks deserteerunud Korpuse poisid, minu lähisugulane nende hulgas.

[Henn]

Pange jah mulle sõnu suhu ja materdage need suure kärtsu-mürtsuga maha, kui see teile rõõmu teeb. Äkki mõtlete veel midagi "tarka" välja, mida mulle pähe määrida? On ikka tase küll ...

[metssiga]

No foorumiliige Henn on siin ennegi esinenud marurahvusliku jutuga (mölaga) ja vist oli ta ka tegev mingi nn uusvapsluse promomises (selles võin ka eksida). Oma lolli plämaga võis ta 90-ndatel ilma teha, mitte tänapäeval. Minu lähedane lähisugulane oli Korpuses ja deserteerus Eestisse jõudes, sest ei soovinud enne sõja lõppu Kuramaal surma saada. Korpuses olid enamuses normaalsed sundkorras mobiliseeritud Eesti mehed, kellele jagati katteta lubadusi isegi omariiklusest (nagu ka Waffen-SS võidelnud suguvendadele). Seega mingiks kambaks lojaalseteks kommunistideks neid kutsuda on idiootsus (kuigi nende hulgas oli ka lojaalseid kommareid, kelledest mõned nn mittemõistlikumad kippusid surma saama igat sorti veidrates "õnnetustes"). Teine lähisugulane deserteerus Waffen-SS -st Kloogal, sest ei soovinud minna Saksamaale kaitsma tema suurt juhti viimse veretilgani. Seega Hennu loogika kohaselt oli ka tema kodumaa reetur. Mitmed metsavennad olid muideks deserteerunud Korpuse poisid, minu lähisugulane nende hulgas.

Laskurkorpus ja Eesti iseseisvus on küll paras anekdoot. Roamlessi kodumälestused pole muidugi valed, eks inimesi oli mitmesuguseid ja arvamusi ka, aga vaat tegid nad kõik seda, mida vuntsiline generalissimus käskis. Rääkimata sellest, et 1960-70. aastatel oli eesti ühiskonnas selline termin nagu "korpusemehed". Kõlas päris s..asti. Need olid need oma arust võidumehed. Selge see, et mõned neist olid ka korralikud inimesed, aga üldmassilt oli ikka vastik soveetlik inimkari. 1980. aastatel kadusid juba ära koos surnuaedadesse kolimisega. Kui nüüd suurelt üldistada (mille juures alati võib ju leida erandeid!), siis need korpusepoisid (ehk need, kes tulid 1945 tagasi võitjatena) on meie ajaloos kõige suurem kollaborantluse ehk ühe minu kunagise tuttava talutaadi ütluse järgi "vanka perse lakkumise" näide.

[gnadenlose]

Henn jättis mainimata, et "need, kes oleksid Pitka-poistega liitunud", sitsisid suurema osa sõjast Vene tagalas, 41.-l ja hiljem jooksid üle need, kellel võimalik hetkel oli. Ja sellest ütlematajätmisest loen ma välja, et Henn vassib või pole teemaga absoluutselt kursis.