Rääkides mereväelaste pädevusest ei saa kindlasti mööda vaadata (liba) major
Silver Sepast.
Väidetavalt olla see mees selline tegija olnud metsas, et anna olla. Nimelt oli teravmoonaga noorterühmale madalroomamist õpetanud. Lastes madalroomamist harjutanud noorte selgadest üle pideme täie lahingmoona, et noored ikka väga madalalt roomama õpiks.
PS! Mõlemad olid suhteliselt vastikud tegelased ja põhimõttelised ärapanijad.
Rääkides mereväelaste pädevusest ei saa kindlasti mööda vaadata (liba) major Silver Sepast. Peale selle on üldse täiesti mõistetamatu, kuidas ta majoriks saada sai. Tegemist on järjekordse onupojapoliitika pardakiga, kus Mereväe ülemused ei saanud oma soosikule auastet peale andmata jätta.
tegemist on tõesti onupojapoliitikaga, mis antud juhul ulatub taasiseseisvusaja kaitseväe kõige ürgsemate juurteni välja.
aga iseenesest üsna ammendavale kokkuvõttele härra sepast lisaksin siiski ühe kahe silma vahele jäänud nüansi: lisaks kõigele muule on tegu ka vargaga.
Nuuuuu...härrased, kui niimoodi jätkub, siis võib ju kahtlus isand Kirsbergi väidete kahtlase väärtuse kohta ise kahtluse alla sattuda...järsku polegi vaimuhaigega tegu, kui autoriteete osundada...Ja nagu meid teema algul hoiatati, pidada suur vend, silmad punnis peas, seda teemat jälgima.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Mul tekib üldse küsimus, kuidas 20 aastat peale KV taasloomist on võimalik olukord, kus antakse vanemohvitseri auastmeid isikutele, kellel pole läbitud keskastmekursust/akadeemiat?
Isegi inimkvaliteedile väidetavalt eriti mitte panustanud N.armees tähendas majori auaste 2a akadeemiat (millele eelnes karjääri alguses mõistagi 4a sõjakooli). Ehk kokku siis 3 aastet -sõjakool, väeliigi akadeemia (keskaste) ja kindralstaabi akadeemia (kõrgaste). Ei peaks nagu enam vip-kursusi akadeemia või sõjakooliga võrdsustama. Või on õppimine meil veits "out", õige mees ei õpi, vaid teeb? Kindlasti on self-made man'e ka meil, kel räme praktika, aga seda pole kõigil.
Huvitav, kuidas LenVo-s olukord on? Tsiviilis kipub igatahes olema nii, et kui laua taga kohtub Dresdeni ülikooli õigusmagister vs Tallinna Majanduskooli "jurist", siis on tulemus üsna ette aimatav.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Mereväest võiks veel nii mõndagi pajatada. Seda just probleemsest ajajärgust. Ma polekski suud lahti teinud, kui Laaneots poleks avalikult oma endist ohvitseri avalikult valetajaks ja spüühiliselt haigeks inimeseks tembeldanud. Tegelikkus paraku on suhteliselt reaalselt Kirsbergi "essees" kirjeldatud.
Väike soovitus Laaneotsale: Viigu mereväes läbi avalik sisekontroll ja veendugu, mis seal reaalselt toimub. Pole ju mõtet avalikku saladust kinni mätsima hakata!
Täiesti normaalne väljend. Siseruumide jalgealust osa kutsutaksegi eesti keeles põrandaks, nagu ka inglise keeles. Kui keegi hakkas näiteks laeva siseruumides rääkima dekikatte vahetusest, vaadatakse teda ikka päris imeliku näoga. Flooring on selline termin, mida kasutatakse. Tulenevalt ingliskeelsest floorist. Deck on siiski termin väljaspool paikneva kohta ja kui oleks räägitud dekile sittumisest, oleks minule küll kangastunud karmis põhjatuules ja lörtsituisus punnitav tagumik...mida antud juhul siiski polnud.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Järsku soovib lugupeetav laeval teostatavate tööde kirjeldust koos vastuvõtuaktiga? Koostatud pika merepraktikaga laevaohvitseri poolt. Kus kõik see, mida sa ei mäleta, ilusti must-valgel kirjas. Kusjuures leiaks soovi korral isegi paari aasta taguse venelaste torupaigaldaja, mida Bremerhavenis dokis praavitati... Ei mingeid "гальюн"e, "камбуз"e ega "трап"e, vaid sõnaselgelt WC'd, köögid ja trepid. Maailm käib alla, kas pole...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Selge siis...nii Norra, Rootsi, Taani, Vene, Brasiilia kui Inglismaa on "...väheste traditsioonide ning vähese merega seosega..." riigid...rääkimata nende riikide laevades merd kündvatest ohvitseridest-meremeestest. Puha diletandid. Ainuke häda, et kipuvad täiesti asjatundmatult termineid tarvitama...räägivad ohvitseride messis põrandatest, aga lasevad sunnikud samas dekil roostet lahti vasardada. Või käsivad sillale viival trepil astmeninad ära vahetada, La Plata suudme lootsi aga tervitavad Buenos Airesesse saabudes trapi otsal...
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Lemet kirjutas:Selge siis...nii Norra, Rootsi, Taani, Vene, Brasiilia kui Inglismaa on "...väheste traditsioonide ning vähese merega seosega..." riigid...rääkimata nende riikide laevades merd kündvatest ohvitseridest-meremeestest. Puha diletandid. Ainuke häda, et kipuvad täiesti asjatundmatult termineid tarvitama...räägivad ohvitseride messis põrandatest, aga lasevad sunnikud samas dekil roostet lahti vasardada. Või käsivad sillale viival trepil astmeninad ära vahetada, La Plata suudme lootsi aga tervitavad Buenos Airesesse saabudes trapi otsal...
Kuule minul on ausalt öeldes pohhui, sorry et teema üles tõstsin.
Mina tean et vene keeles kasutati juba alates Peeter I ajast spetsiifilised väljendid ning kasutatakse ka praegu, veel 20a. oli see ka eesti keeles ning ega briti meremehed teist moodi ei olnud. Kui nüüd on see teist moodi, las ta olla.
Ostan kokku kõik võimalikud E.Savisaare kuju, nime, autogrammiga esemed (trükimaterjalid, aktifotod, raamatud, pastapliiatsid, toiduainepakendid) jne.
Veel kakskümmend aasta tagasi oli eesti merenduses valitsevaks keeleks hoopiski mitte eesti keel, seda ikka mäletad? Ja muideks, oma merekeelt pole ka venelastel eladeski olnud, puha laenud valdavalt hollandi(kus tsaar Peeter mere- ja laevaehituspraktikat sai), aga ka saksa ja inglise keelest. Nagu on laenud ka paljud eesti merealased oskussõnad. Ikka sedapidi, kust teave ja oskused sisse on tulnud.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...