Palgad

[soesilm]

Kas minister pole kursis, et 1/3 meestest on kõlblikud, 1/3 kõlblikud piiranguga või saavad pikendust ja 1/3 riviteenistuseks kõlmatud???

Muud asjad võivad olla vaieldavad aga seda ei peagi minister teadma!

1. Ajateenistusse jõuab igast aastakäigust 33% ehk 1/3. Enamus ülejäänutest vabastatakse tervisega.
2. Ajateenistusse saabuvad kutsealused ei oma enam jaotust "kõlblik" või "piirangutega". Kõik kes lähevad teenistusse on "kõlblikud".
3. Kõlbmatud ei kõlba mitte ainult rivisse vaid ka asendusteenistusse.

[Hjalmar Nelk]

asendussteenistuse asjast ei saadud üldse aru

Ma arvan, et minister sai väga hästi Su küsimusest aru, ja ma arvan, et tema vastus oli väga täpne ja tore. Mina igal juhul toetan teda.

[Kapten Trumm]

Ei saanud. Minister sai asjast aru selles võtmes, et kogu teenistus on terved ja tugevad ajateenijad ning kokkade-valvurite leidmisega probleeme ei ole.

Mina ei räägi ju probleemidest, et kokkasid või KL valvekompanii valvureid ei leia (kuigi ka seal on raskused), vaid need nähtused maksavad konkreetselt raha ja seal on kokkuhoiu kohti. Näiteks 100 inimest abistavates tegevustes brutopalgaga 500 eurot kuus maksab aastas 804 000 eurot ehk 12,6 miljonit krooni. Kui selle asemel rakendada riiklikku sundi ja panna tööd tegema asendusteenistuslased või ajateenijad, kellel tervis kehva, siis saab võibolla hakkama 100 asemel 20 palgaga (jäävad need, kes tööd organiseerivad).

Selleks, et mehitada ära üks valvepost 24/7/365, on vaja minimaalselt nelja inimest. Selleks et postil dokumente kontrollida ja tõkkepuud avada, pole vaja SBK-d ja mida veel, vaid elementaarset, max kuuajalist ettevalmistuskursust ja ülejäänud kuud isik täidabki oma kodanikukohust tõkkepuud avades. Ühe ööpäeva on valves, kolm ööpäeva võib kodus olla (siis pole vaja kulutada toidule ja majutusele).

Kutsealused lihtsalt jagunevad kaheks - ühed, kes saavad sõjalist väljaõpet ja teised, kes saavad üksnes väljaõppe konkreetse tööülesande täitmiseks. Kui natuke liigutada ajuraasukest ja leida mõned võimalused (e-riik ju!!!), siis on võimalik tekitada ka teatud sihtotsing - nt vajame mehhaanikuid, otsime andmebaasidest välja 100 meest, kes on viimase 5 a jooksul lõpetanud automehhaaniku eriala kutsekas, sealt selekteerime nt 20 meest välja, kel on piisav kogemus ja kohusetunne (kutsesobivusvestlus) ning kutsume need nt 11 kuuks teenima.

Mingiks arengumaa kiiksuks seda pidada on lihtsalt rumal. Jutt pole praegu ajateenijate rakendamisest NSVL stiilis. Stiil "meie teeme väljaõpet ja muud teenused ostame sisse" on mugav, kuid kahjuks kallis. Nagu on viinavõtmine kodus odavam kui kallis kõrtsis. Aga minister antud küsimuse teemal pole vaevunud isegi 30 sekundit mõtlema. Kui nüüd järgmise asjana järgneb lihtsalt palkade märgatav tõstmine ilma mingeid sisulisi muudatusi tegemata, siis minu silmis omandab praegune minister samasuguse maine nagu Ligi.

Samas vihjati, et juhtimisstruktuuri kokku tõmbamisel oodatakse ikkagi kaitseväe enda initsiatiivi

Ainuke lootus on praegu uus KVJ. Kui siin teemas natuke ringi vaatad, siis saad isegi aru, et probleem on selles, et probleemi ei nähta ja esimene häda on meie enda mõttelaiskus lahendusvariantide leidmisel. On selline vanasõna, et pole olemas lahendamatuid probleeme, on saamatud inimesed.

[Hjalmar Nelk]

Ma ikka arvan, et minister sai väga täpselt aru Su küsimusest ja ka vastas väga täpselt. Ajateenistus ei ole minu arust koht, kus kutsealuseid kasutada odava tööjõuna (aga nimelt seda Sa ju propageeridki). See ongi ju nõukaaegsete tööpataljonide loomine uue sildi all. Miks peaks keegi töötama ajateenija tasu eest remondimehe või kokana? Ja mõtle edasi - kui kiiresti ja kui madalale langeb ajateenistuse toetus rahva hulgas, kui 1/3 (enamgi?) hakkab tööteenistuslast mängima? Igal juhul arvan, et Sa eksid totaalselt.

Kas nii on odavam? Kindlasti! Aga riik (mina vähemalt kodanikuna) ei ole andnud kaitseväele carte blanche, et kasutada ajateenijaid odava tööjõuna.

[Kapten Trumm]

Aga riik (mina vähemalt kodanikuna) ei ole andnud kaitseväele carte blanche, et kasutada ajateenijaid odava tööjõuna.

Samas on riik andnud kellelegi carte blanche kasutada asendusteenistuslasi vanadekodudes pensinäride mähkmete vahetamiseks? Meil ei ole see asi eales tööle hakanud, aga mujal töötas küll. Lisaks on asendusteenistis kõvasti pikem. Kogu asja iva ongi selles, et asendusteenistus ei kujune populaarseks ja parimad pojad üritavad selle eest ajateenistusse pakku pugeda. Ma arvan, et hooldekodus siibrite tühjendamisest on autoremont või kokkamine märksa populaarsem.

Miks peaks keegi töötama ajateenija tasu eest remondimehe või kokana? Ja mõtle edasi - kui kiiresti ja kui madalale langeb ajateenistuse toetus rahva hulgas, kui 1/3 (enamgi?) hakkab tööteenistuslast mängima? Igal juhul arvan, et Sa eksid totaalselt.

Tööpataljon jne on lihtsalt odavad, populistlikud üldistused. Kui täna on aktsepteeritud asendusteenistus sellisel kujul nagu seda tükati kasutatud on, on aktsepteeritud ka asendusteenistuslaste kasutamine valvurina, mehhaanikuna, kokana. Need on selgelt prestiizikamad ametid. Samamoodi võib ju küsida, et miks peab noor 8 kuud tegema söösta-kata 100 euro eest kuus, kui Soomes kipsi pannes saab 2500?

[hillart]

Ja mõtle edasi - kui kiiresti ja kui madalale langeb ajateenistuse toetus rahva hulgas, kui 1/3 (enamgi?) hakkab tööteenistuslast mängima?

Suhtumise küsimus. Kui kodanik peab seda riiki, millele IGA NOOR ühe aasta annab, enda omaks, siis - arvata võib, et toetus on märkimisväärne. Kui EI, siis ...

[Madis22]

Asja teistpidi vaadates - mobilisatsiooni korral läheb vähemasti kolmandik neid mehi, kes täna tõkkepuud liigutavad, kulpi keerutavad, autosid remondivad, oma üksustesse ja eesliinile ning asemele võtta pole käigult kedagi, sest nendega, kes eesliinile ei sobi, pole tegeletud, neile kohta otsitud. Või arvate te, et need kaitseliidu valvurid pole kuskil üksustes hingekirjas, et nad ainult selleks kaitseliitu läksidki, et sõja puhul kuskil valtast tõsta. Ka autoremontijaid arvan ma märksa rohkem kahe jalaga maapeal ja vajadusel relv käes riiki kaitsmas olema, kui "kõrgemate aadete" nimel väeteenistusest hoiduma. Ei ole kasu rahuaegsest lepingufirmast, mille pooled töötajad on mobilisatsiooniga rindele läinud.

[soesilm]

Ma olen seda varemgi rääkinud - ajateenistus on vale mõiste. See mis toimub ajateenistuses on väljaõpe. Veidi suurustavalt võiks öelda isegi et "elukestva õppe algus".
Selles mõttes on asendusteenistus õige asi aga VALESTI korraldatud. Kui asendusteenistus - isegi Trummi variandis - valmistaks inimesi ette sõjas riigi kaitsmiseks, siis oleks kõik ok. Meil on siis ju väga vaja sanitare, päästetöölisi, kokkasid jne. Et nendest inimestest see ka saaks, on vaja tagada mitu eeldust.

1. Need inimesed peavad oma tervise poolt vastama mingitele standartidele (no kuskil on ju piir).
2. Need ametikohtade / funktsioonide vajadused ja mahud peavad selged olema (või õpetame kõik sanitarideks?).
3. Vastav väljaõpe peab olema ettevalmistatud (me ei tea isegi mida meil vaja on).
4. Sellise hulga inimeste väljaõppeks (rõhutan: väljaõppeks, mitte teenistuseks) peab olema piisavalt ressurssi - õpetajad, kasarmud, varustus ... Isegi enne kui ta mingit kasu ajateenistuses hakkab tootma, on vaja ta välja õpetada.

Minul kodanikuna ei oleks midagi selle vastu, kui see oleks organiseeritud. Alustage kodus nende eelduste täitmise kirjeldamisest ... kirjutage mulle, mitmega ühele poole jõudsite. Palun! Lihtsalt sellest rääkida ... on unistamine.

Ja veel filosoofiat. Eriliselt rumal on rääkida parimatest poegadest, kes lähevad püssi õppima ja viletsamatest, kes lähevad meditsiini, pääste vms üksusesse teenima.
Teadupärast oleme me rahul demokraatiaga siin riigis. Üldjoontes ju oleme?! Seega peame austama mõne mehe valikut - teenida isamaad relvata.
Samuti on meil mitmeid kodanikke, kes oma tervise poolest ei sobi püssi alla. Paks, kõver, lühinägelik vms. Ja kujuta Hillart nüüd ette venda, kes teadlikuna oma terviseprobleemidest, on nõus õppima sanitariks! Nõus seda praktiseerima mõned sotsiaalhoole asutuses? Kuidas saate neid KODANIKKE pidada halvemateks?

Mina pole ML kummardaja, kuid neid asju teab ta kindlasti.

[Kapten Trumm]

1. Need inimesed peavad oma tervise poolt vastama mingitele standartidele (no kuskil on ju piir).
2. Need ametikohtade / funktsioonide vajadused ja mahud peavad selged olema (või õpetame kõik sanitarideks?).
3. Vastav väljaõpe peab olema ettevalmistatud (me ei tea isegi mida meil vaja on).
4. Sellise hulga inimeste väljaõppeks (rõhutan: väljaõppeks, mitte teenistuseks) peab olema piisavalt ressurssi - õpetajad, kasarmud, varustus ... Isegi enne kui ta mingit kasu ajateenistuses hakkab tootma, on vaja ta välja õpetada.

Nüüd sa tekitad tehnilisi küsimusi lahenduse teele. Need on ju kõik väikse ajude liigutamise teel lahendatavad. Esmane ülesanne on KV abipersonali vajaduse katmine (et mitte katta seda vabapalgaliste ja kaadriga) ja seeläbi säästa raha. Vaadake, millise sotsiaalkoormuse toob kaasa üksainus kaadrisõjaväelase koht. Järelikult tuleks neid kasutada nii vähe kui võimalik. Keegi ei arvagi, et asi ilma ressursita ja ettevalmistuseta läheb, aga selleks on vaja oluliselt väiksemaid ressusse kui kehtiva lahenduse korral.

Kui selline otsus tuleb (ma kahtlen sügavalt), siis need neli punkti on pelgalt detailid, mis lahendatakse töö käigus. Ette valmistada on siiski vaja neid, kellel on mingi reaalne kaitseväeline rakendus, näiteks pataljoni kokameeskond tuleks minuarust välja valida juba välja õpetatud inimeste hulgast (nt vastava tehnikumi lõpetanud) ja mingit söösta-kata pole neile vaja.

Teatud kohtadel me pingutame ise oma kvalifikatsiooninõuetega üle, näiteks laevameeskonnad, kes teevad läbi üldjuhul SBK ja NAK-i, kulutades sellele pea poole oma teenistusajast ja seetõttu pole ajateenistuse vormis kasutatavad (põhjusel, et jääb liiga vähem kasulikku teenistusaega). Tehke mulle selgeks, milleks on hetke julgeolekupoliitilises olukorras vajalik sõjalaeva mehhaanikule jao ettevalmistamata rünnak ja kaevikute kaevamine? Muidugi on tore, et oskavad (ja saab nad ju maaväkke saata), aga kas selleks ikka raha jagub? Tundub, et ei jagu, sest kuuldavasti pidi meil ainult üks operatsioonivõimeline laev olema. Järelikult on vaja välja mõelda midagi odavamat ning vajadusel mõistlikult otseselt mitteseotud kvaliteetides järgi anda.

[hillart]

2. Need ametikohtade / funktsioonide vajadused ja mahud peavad selged olema (või õpetame kõik sanitarideks?).

Ja veel filosoofiat. Eriliselt rumal on rääkida parimatest poegadest, kes lähevad püssi õppima ja viletsamatest, kes lähevad meditsiini, pääste vms üksusesse teenima.

Ja kujuta Hillart nüüd ette venda, kes teadlikuna oma terviseprobleemidest, on nõus õppima sanitariks! Nõus seda praktiseerima mõned sotsiaalhoole asutuses? Kuidas saate neid KODANIKKE pidada halvemateks?

Jälle üks kaitseliitlik rämbomentaliteedi esindaja?

Minupoolne kommentaar:
1. SANITAR´i ametikoht eeldab oma ülesannete täitmiseks ajateenijalt keskmisest kõrgemat intellektuaalset ja füüsilist taset, mistõttu tervisehädade all kannatajad on kahjuks selleks totaalselt kõlbmatud. Ja see, et seni neid ä-b-a-r-i-k-k-e (nii vaimult, kui füüsiselt) sanitarideks on üritatud suruda, ongi meie viletsus n.ö. rohujuure tasemel. Aga, noh - küll mõistus kord p...st pähe tõuseb, kui ... Kui selleks tõsusmiseks aega antakse.
2. Päästeteenistuse osas tahan öelda sama; kusjuures nõuded (reaalsed) füüsise osa indiviidi juures on selles valdkonnas eriti märkimisväärselt ajateenija keskmisest kõrgemad.
3. Jah, kujutan küll ette tervisehädadega venda, kes on nõus (ja mitte ainult, kangesti tahab lausa) sanitariks õppima. Vastus on sellisel juhul kahjuks ühene - tahta ju võib, aga ei saa. (Pime võib kah hea mees olla ja kangesti lenduriks tahta, kuid ...)
4. Seoses Kaitseväega ei tarvitse asendusteenistusest juttu teha, sest vastavalt KVTS-le ei ole KV-l nendega miskit tegu. - Mis muidugi kangesti kahju on, sest ka KV-s on igale kodanikule võimalik sobiv ja võimetele vastav amet leida. Ja mis peamine! KV tagab nimetatud kontingendi allutamise kontrollile ja distsipliinile (mille kartus tegelikkuses tõenäoliselt olekski peamiseks alternatiivteenistuse valiku põhjuseks). Oli võimalus oma silmaga 90-ndate alguses näha mõningaid selliseid alternatiivteenistusjaid töökohal. Totaalne jamps. Vähemalt sellisel kujul, kus need ilma konkreetse kontrollita kusagil just-kui midagi teevad ja ringi kooserdavad, sest tegelikkuses ei taha stabiilsetes ja töötavates kollektiivides keegi nende l-u-d-r-i-d-e-g-a tegelda - parem, kui neid jalus poleks.
Ja just nimelt! Õigesti väljendatud. Ei taha neid keegi pidada halvemateks. Just sellepärast, vaatamata sellele, et nad relva ei kanna, peavadki nad teenima vastavalt kauem, kui kaitseväes ajateenijad. Et kompenseerida praeguse süsteemi poolt võimaldatav ludrielu (kui just mees asendusteenistuse kasuks otsustanud on) pikemaajalise riigi käsutuses olekuga, saamaks temast kätte riigile relvateenistusega samaväärset kasuefekti.
Ah, pikk jutt, s... jutt. Saate aru küll, mida ma öelda tahan.

P.S.
"Esitatud avaldus oli ebakorrektne. Proovi see uuesti esitada."

Huvitav, huvitav. Omast arust küll väga korrektne esitusviis ja ainult eestikeelsed vägagi kaunid ning viisakad (üldkasutatavad) ilukirjanduslikud terminid. Vahest asendada need paar kraadi kangemate ingliskeelsetega? Et siis peetakse vahest just-kui sobivaks? Ikka intelligentses keeles väljendatud, või nii. Mitte mingis labases maameeste köögikeeles.

Tehke mulle selgeks, milleks on hetke julgeolekupoliitilises olukorras vajalik sõjalaeva mehhaanikule jao ettevalmistamata rünnak ja kaevikute kaevamine?

Noh, puust ja punaseks ning siis pauguga vastu pead.
Aga sellepärast, et ühe X aja (või veel vähema) aja jooksul pole enam seda sõjalaeva kasutamiseks olemas, kus see kitsa erialaga mehhaanik oma kange liigutama ja nuppe vajutama peaks. Mis siis mehega teha? Lööme aga pabereile templi peale ja laseme koju. Mis siis, et patriootlikkusest pungil mees ise kibeleb relva haarama ja surmavaenlase vastu tormama. Aga, ei - tänan, armas mees. Sinu töö on tehtud ja kahjuks sa miskit muud ei oska.
Ja sama lugu juhtub kuulipilduri ja kuulipilduri abiga, ja autojuhiga, ja ..., ja ...., kes ülikitsalt ettevalmistatud on.
Aga muideks! Need ideed on viimase 20 aasta jooksul ka EKV-st ikka korduvalt läbi jooksnud. Eriti siis, kui mingi järjekordne suuremaarvuline väljaõppekursus kusagil suuriigi suurarmees toime pandud ja õpitust sillas tarkurid kodumaale naasnud on. Aga õnneks on, enne kui midagi selles liinis reaalselt tegema hakatud on, alati miskit p...-st oma õigele kohale loksunud (tänu KV asjaajamiste vää-ääga pikaajalisele kulgemisele).

Ja pealegi! HETKE julgeolekupoliitilises olukorras pole meile üldse Kaitseväge vaja ja annaks ikka kõva kopika kokku hoida. Saaks pensione tõsta, ja õpetajatele lisa anda, ja pomsidele sotsiaalkortereid välja jagada, ja krt teab veel mida. - Sest HETKEL pole ju Kaitseväge vaja.

[Kapten Trumm]

sest ka KV-s on igale kodanikule võimalik sobiv ja võimetele vastav amet leida

Selle võiks nüüd suurte-suurte naeltega kuskile üles naelutada!
Aamen.

Aga sellepärast, et ühe X aja (või veel vähema) aja jooksul pole enam seda sõjalaeva kasutamiseks olemas

Need mõnikümmend meest, keda see asi puudutab, võib tõesti koju saata.
Teine võimalus on teha teenistusaeg nagu NSVL sõjalaevastikus - 2-3 aastat.
Selge on see, et vähemalt hetke mudel ei toimi, sest laevad koguvad kai ääres seistes endale vetikaid külge.

[kangelaspioneer]

Minumeelest oleme asjale natuke kitsalt lähenenud. Aja/asendusteenistuse ülesanne peaks olema riigile sõja/kriisi/katastroofi ajaks elutagavaid funktsioone läbiviivate inimeste koolitamine. Samas ei saa sõja ajal kogu ühiskonda 100% ümber muuta, osa funktsioone peab jääma toimima samamoodi, kui rahu ajal. Seepärast pooldan (lisaks reservi tootmisele) sellist teenistusvormi, kus inimene teenib oma kohustusliku aja ära ja sellega on lugu tema jaoks lõppenud.

Sõja ajal tekib puudus järgmiste funktsioonide raamis:
1. korrakaitse- sõjapõgenike, marodöörluse, 5. kollonni jne ohjeldamine. Politseile ON vaja reservi koolitada.
2. Pääste- diversiooniaktide ja otseste sõjakahjudega võitlemine. Päästele ON vaja reservi koolitada.
3. Meditsiin- haavatute ja tsiviilistidest vigastatute hulga drastiline suurendamine- on vaja koolitada reserv, kes suudaks kasvõi elementaarse hoolduse (siibrite vahetamine jne) tasemel elukutselisi õdesid asendada. Samuti asendada nt mobiliseeritud hooldekodude sanitare jne.
4. Ehitus- üllatus üllatus, aga nii see ju on. Sõja/katastroofi korral on vaja väga kiiresti vaja varemeid koristada, taastata erinevaid kommunikatsioone jne. Kui esimesel sõjapäeval saavad pihta nii Ämari, Tallinna kui Pärnu lennuväli (tõenäoliselt saavadki), samuti pooled Põhja- Eesti sadamatest, siis kuulutame riigihanke välja? Leian, et siis võiks tagataskus olla paar ehitusüksust, kes asja lappima tormavad.

Kuulutage mind nüüd ketseriks ja põletage või uputage, ärge ainult kibuvitsapõõsasse visake.

[hillart]

Aga teemasse kah.
Tuletan meelde, et teema oli kaitseväelaste palkadest. Kuigi - mis sellest ikka rääkida? Kõik on tegelikult juba ammu-ammu välja öeldud.

Lihtsalt huvitav teada ja peaks nii mõndagi selgitama. Miks EV tsiviilmeditsiinis enam arste-õdesid pole ja seda enam KV-s (noh, KV-s mõni on veel puhtast inertsist jäänud , aga see selleks). Vaadake viimast "Meditsiiniuudised" - Soomes tõstetakse arstkonna palka. Keskmine üldarsti palganumber - ca. 5000-6000 EUR kuus (ja alla 4000 polegi !). Mõningate eriarstide kuutasu isegi kuni 10000. Aga ikka lähevad Soomest omad minema. Saksamaale, Norrasse jne. Ja meie omad lähevad Soome.

Jah, pole miskit öelda. Ainult patriotismist väga pikka aega toituda ikkagi tervislik ei ole. Vahetevahel küll, kuid mitte alaliselt ja ilma vähimagi lootuseta veel kunagi sutsuvorsti keelel sulamas tunda. Seda enam, et kõrvalkorteris lahkesti delikatesse serveeritakse.

Ja sellepärast ongi nii, nagu on.
Ja kuigi võib väita (ka mina ise väidan), et see palganumber mitte see kõige tähtsam ei ole, siis ei saa ka mainimata jätta, et see puudujääv osa palganumbrist peab paratamatult olema riigi poolt kompenseeritud mingite teiste nn pehmete väärtustega (nn. vanades riikides ongi selliselt juba ajast-aega tehtud ning - süsteem töötab). Viimaste osas on meil aga na-nadisti. Kindlustundest ametikohal ei ole juba tükimat aega enam juttugi - vaid kaootiline vehklemine, ametijuhendid ja ametikohad muutuvad iga-aastaselt, töökoormused on juba ammu-ammu üle igasuguste piiride lennanud (nii, et paljud on juba käega löönud ja teevad lihtsalt nii palju, kui jõuavad ja muu jäetakse külma närviga sõna otses mõttes tegemata), kohustused kasvavad üle pea (nii, et vahepeal enam ei saa arugi, et mida just parasjagu tegema peaks ja kas eraelule kah enam õigust on) jne. Sotsiaalkaitse ja -tagatised on praeguseks pea-aegu-et olematuteks kujunenud (ja vähenevad uue KVTS-ga veelgi). Kaitseväelane on tänaseks päevaks lihtsalt tavaline riigiametnik, keda aga võrreldes teiste riigiametnikega hoopis enamaks kohustatakse.
Ja kui nüüd siinsamas, käeulatuses pakutakse ... Vaid väike sõrmeliigutus ja natuke otsustavust ning ... Mida krdit siis imestada, et kaadrikaitseväelasi pole. Ja mitte, et meil seda nn. kahurilihast, oma arvates rämbodest, puudus oleks. Ikka peenemate erialade mehi, keda tavatingimustes just-kui tähelegi ei panda ja tavaliselt keda isegi mitte suurte sõjarditega ühes tekstis vääriliseks mainida ei peeta. Ja nüüd ongi asi käes. Neid ei ole ja ... Mõelge ise edasi!

P.S.
Üks illustreeriv näide.
Käis eelmisel aastal KT-l üks endine Kaitseväe kaadriohvitser oma vabast ajast reservlasena n.ö. ennast tuulutamas, elamusi/vaheldust otsimas ja vanade tuttavatega kohtumas. Ei morgendanud teda seegi, et selle KT aja eest ta tegelikkuses ikka kõvasti omast taskust peale maksma pidi (Soomes saamata jääva palga arvelt). Ja Soomes oli see (omal ajal KV-s oldud eriala) kuuajaline töö väärt 6-kohalise numbriga väljendatud arvu (EEK-ides). Aga, noh, neist numbritest ma juba eelnevalt ka rääkisin.
Vaat, missuguseid kodumaa patrioote meil siiski veel olemas on! Tema on vahest üks neist, kes ka vajaduse korral võõramaa tolmu oma jalgelt raputaks, kui isamaa hädas, aga teised? Kahtlen sügavalt. Laiutav pragmatism, mida ka riigivõim oma naiivses lühinägelikkuses usinasti kultiveerib, tapab igasuguse kodumaatunnetuse juba varasest lapsepõlvest. Kes kord läheb, see naljalt enam tagasi ei tule. Ja läheb just see kvalifitseeritud kaader.

[Kapten Trumm]

Lisaks oleks igati tore, kui vähemalt kõik meessoost kodanikud omaks mingit algelistki ettevalmistust toetamaks oma perekonna elutähtsate funktsioone ajal, kui vastavate teenuste osutamine määrata ajaks lõppeb. See oskus näib juba rohkem kui 20 cm lume allasadamisega öö jooksul pöördumatult kadunud olevat (kui inimesed pole suutnud endale isegi lumelabidat soetada ning keksivad lumehanges ülikonnapükstes ning lakk-kingades. Riigikaitseõpetus seda nishi ei täida oma väga piiratud mahu ja ressursipuuduse tõttu.

Aga teemasse tagasi, eespool sain tuld ja tõrva. Muide, milline on täna KL SBK maht? Neid mehi tahetakse ju ka lahingkompaniidega lahingusse saata? Kui see on üldiselt heaks kiidetud, siis peaks olema võimalik ka mingi elementaarse kuuajalise algkurusega abiteenistuslasi panna täitma KV abifunktsioone ning SA olukorras saatma neid mingisse teisejärgulistesse üksustesse (nt tagalavalve vms).

Kui esimesel sõjapäeval saavad pihta nii Ämari, Tallinna kui Pärnu lennuväli (tõenäoliselt saavadki

Külma sõja ajal oli Bundeswehril iga lennuvälja juurde kinnistatud üks reservistidest pioneeripataljon vajalike materjalide ja tehnikaga, kes pidid äramulgustatud lennuvälja teatud tundidega töökorda seadma. Ega seal midagi kosmilist ka polnud katkine betoon koristati ära, auk täideti killustikuga, tihendati ära ja kaet perfoplekist mattidega. Ja nii oligi.

[ruger]

Nüüd siis tegid õpetajad otsa lahti ja asusid palka juurde nõudma. Ja opositsioon lükkas kohe kohaks, kust raha saab, kaitsekulud. Põhiprobleem ongi see, et riik ei ole hinnanud oma kulutusi ja tulusid. 2 miljardit pannakse nüüd Kreekamaale pandiks ka. Muidugi annab KV-s üsna palju ümber mängida, kuid nagu õeldi siis ohvitserid ei pidavat Soome ehitajaks minema(õpetajate teada) Vähemalt oma tutvusringkonnast nii mõnigi tuttav sealkandis. Miks minnakse ongi palk, mis ei vasta enam sellele, millist elatustaset on harjutud pidama. Hinnad muidugi on ka tõusnud. Üks teema, mis on hakanud riigi kulutusi sööma ongi ehitatud taristu, mille juures ei ole üldse arvestatud reaalseid halduskulusid. Samuti on igasugused halduskulud erafirmadele suunatuna läinud tunduvalt kallimaks, kui eelnevalt. Siin peaks riik vaatama peeglisse ja et kas iga asi, mida on eurorahade eest ehitatud, on üldse vajalik olnud. See, et igasse külla on ehitatud tõmbekeskused on tegelikult olnud tõsine möödaminek. Head ajad on läbi ja sellist olnud majanduskasvu niipea enam ei näe. Pidage samuti meeles neid kavandatavaid suurehitusi-Eesti rahva muuseum, ERR-i uus maja. Kõik see sööb raha ära. Need suurusehullustuses klaaspaleed ei ole kõik meile vajalikud.
Juba vanasõna ütleb, et kõik, mis hiilgab, ei ole kuld.