Reservõppused ja lisaõppekogunemised

[TTA]

Nii õudsed kui need rootsi rintsikud ka polnud (endal kunagi SBK nendega läbitud) siis on nad ikkagi parem kui päris mitte midagi. Vähemalt saab salved kuhugi mujale kui püksitaskusse panna.

[Lemet]

Hakka või arvama, et need traksid, millega seitsmekümnendate lõpus Storožinetsi polügoonil ringi tuli traavida, polnudki saatanast... Vähemalt ei lasknud vöörihma koos kõige sellega asuvaga üle puusade maha libiseda.

[jackpuuk]

Hakka või arvama, et need traksid, millega seitsmekümnendate lõpus Storožinetsi polügoonil ringi tuli traavida, polnudki saatanast... Vähemalt ei lasknud vöörihma koos kõige sellega asuvaga üle puusade maha libiseda.

Ära hakka arvama, vaid võta teadmiseks, rootsi räbalapundist on üliraske midagi jubedamat välja mõelda inimesele, kes selles kannab kaasa lahingumoona.
Head loomerikast ööd kõigile!

[kalleb]

järgmine kord on ilmselt mõistlik enda rakmed kaasa võtta

[jackpuuk]

Eks ma panen lõppu kirja, mis plusse ja miinuseid ma selle asja juures nägin, selline väike kokkuvõte. Kuna paluti ka tagasisidet anda (selleks olid sööklas lehed, kuid ei jõudnud seda täita), siis saadan õppuste korraldajale oma meenutused meilile kui olen siin järjejutu valmis saanud ja mõtteid kogunud.
Varustus, mis laost anti oli uhiuus, välja arvatud rakmed. Vabandust, et kogu seda asja nii süngetes toonides näen, kuid üritan kogu teemat edasi anda nii objektiivselt kui see ühe subjekti puhul võimalik on. Pidevalt oli igal pool tunglemine varustuse saamise ja selga panemise juures. Mingi hetk, kui vast pooled olid varustusega ühele poole saanud, hakkas toitlustamine. Kuidas seda räbalapunti, mida nad rakmeteks nimetavad, kuidas seda selga panna, kuidas seljakott pakkida? Isegi kõik ajateenistuse Eesti Kaitseväes läbinud ei teadnud seda, rääkimata siis minust. Lõpptulemusena käisin laos 4 korda rakmeid vahetamas, sest kogu aeg oli osa vidinaid puudu. Neljandal korral anti mulle tutikad rakmed. Kogu see kepp päädis sellega, et jäin söömata. Kuna aga see eriti mind ei morjendanud ning ülejäänud rahvas oli juba rivis, siis kappasin ka ise rivvi, korraks käis küll mõte peast läbi, et kas see on tark tegevus, sest viimane söögikord oli eelmisel õhtul ja kui peaks tulema pikemat sorti jalgsimatk, siis ei pruugi see parimal kombel lõppeda. Jalgsimatka siiski ei tulnud, vaid aeti meid autodele. Kolonn oli ette valmistamata, rahvas autodesse ja siis hakati kolonni paika seadma, raisk pidime vingumürgituse saama. 1 mees kadunud, kolm erinevat tegelast käis nimepidi otsimas. Siis küsiti juba järgmise tegelase kohta, järelikult otsitav leiti üles aga kadunud oli järgmine. Röögatasin otsijale, et lasku mootor seisma panna, lõpuks seda tehtigi. Umbes poole tunni pärast sai kolonn siiski liikvele.

Tänaseks kõik.

[ruger]

Ehk soovitusi leiab siit jackpuuk'i kommentaaridest üsna palju. Kui Sa käisid 4x rakmete järgi siis võid vähemalt teinekord seda teistele õpetada. Tundub, et said selgeks:) Palju sa hindaksid ajaliselt, palju läks aega, et saada oma varustus kätte? Põhimõtteliselt on siin tähelepanu sellel, et soovitav on endale ise hankida ja kanda oma sissekäidud varustust. Tahaks näha, mida teevad need mehed, kes saavad sissekandmata saapad ja asuvad rindele marssima. Mopi korral saad selle, mis kiirelt kätte antakse. Kand ja varvas teema ei kao kunagi. Vahepeal soovitusena antud reservväelase omad sokid-saapad ei ole sugugi aegunud teema.

Seoses selle varustuse seljakoti ja rakmete äramahutamisega tekkis küsimus, et selleks võiks reserväelastele saata(kaasa anda) eelnevalt näiteks Sõduriõpiku või panna RÕK-i kutsele internetilink selle asukoha kohta.

Huvitav teema on käsitlusele võetud ja hea on kuulda adekvaatset tagasisidet.

[oleeg]

...hea on kuulda adekvaatset tagasisidet...

Sama siin. Mõtlema võttis küll...

terv
o

[Lemet]

Elik siis ettenägelikemal mehepoegadel, kes teavad, et nad mobilisatsiooni alla kuuluvad, oleks šveitslaste eeskujul mõttekas varustus kotiga kapinurgas hoida(erinevalt sealsetest küll seda ise soetades) ning oodata riigilt vaid tulerauda moonaga. Eeskätt endal lihtsam ja mugavam. Aga miks ei võiks riik seda ise teha... Ja igal reservkogunemisel varustust lihtsalt kontrollida.

[jackpuuk]

Unustasin eelmisse posti panna "pisiasja", saime ka AK4 platsil kätte. Sealsamas tehti telkmantlitel 1 kord lahti-kokku. AK4-ja juurde tulen hiljem paar korda veel tagasi.
Lõpuks sai kolonn liikvele, sõit läks ühe Lõuna-Eestis asuva lasteasutuse poole (täpsustama ei hakka, kes teab, see teab), millest sai meie baas kolmeks päevaks. Kuna aega oli ropult raisku läinud, siis meie rühm sõitis otse lasketiiru, teised siis baasi. Seal selekteeriti välja esimesed 12, kes olid nimetet relvaga enne kokku puutunud ja peale ohutustehnika loengut läksid nad tulejoonele, teistele korraldati lebomattidel lühikursus teemal: "lamades laskeasendi sissevõtt jne, relva ja salvede esitlemine kontrolliks". Nõuka armees käinutele, relva kontrolli protseduur on märgatavalt erinev. Nn. relvade sisselaskmine (mida see muidugi tegelikult polnud), 25 meetri kauguselt 3X4 üksiklaskudega. Kõrvaklapid ja prillid, soovisin prillidest loobuda, kuid pole ette nähtud ja jutul lõpp. Mind häirisid need lamadesasendis jõhkralt. Tulemus polnud paha, aga olen ka paremini lasknud.
Räägin siis "aerust" lähemalt. Sihik, mmmmmmmmmmm , meeldis. Võimalus vinnastada ilma kaitseriivi maha võtmata, see on hea, vinnastushoob tuld andes kaasa ei liigu, väga hea. Miinuspooltelt, salve kinnitus on kakinaator, esiteks proovis nii mõnigi salve valepidi alla toppida, nii et instruktorid pidid sekkuma. Teiseks pead salve väga täpselt pessa sobitama, et see paika läheks, siin on venelaste AK vähemalt 41 sammu ees. Relva korpus ja kaba on liiga pikad, ehkki mul on käed allapoole põlvi nagu ahvil, siiski oli mul lastes vasaku käe küünarnukk peaaegu sirge. Ka püstolkäepideme ja kaitseriivi hoova vahe on nii suur, et ühe käega toimetades seda normaalne inimene maha ei saa. Muidu on aga hea tiheda jooksuga tuleraud.
Päeva plusspoolele kannaksin instruktorid, pädevad, omavad huumorisoont, siiski kaldumata eesmärgist hetkekski kõrvale. 5+!
Hetkel on natuke tegemist, kui viitsin hiljem, siis kriban transpordist ja tehnika suhestumisest juhtidega.

[TTA]

Nn. relvade sisselaskmine (mida see muidugi tegelikult polnud), 25 meetri kauguselt 3X4 üksiklaskudega. Kõrvaklapid ja prillid, soovisin prillidest loobuda, kuid pole ette nähtud ja jutul lõpp. Mind häirisid need lamadesasendis jõhkralt.

See intrigeeris mind. Miks ei olnud sisselaskmine? Kas sihikuid ei korrigeeritud? Või mõtled sa sisselaskmise all midagi hoopis muud? Või tegite te omal ajal lihtsalt teisiti seda? Ja miks prillid häirisid?

[jackpuuk]

Vastasid ise oma küsimusele, sihikuid ei korrigeeritud, ka tekkis tõrge, tõrkega relvast lasknule palus instruktor kamraadidel relva laenata. Prillide teema, soovitati küll " mitte lõpuni pähe tõmmata", siiski läksid uduseks ja mina nägin sihikut läbi ülemise serva, kus need siiski moonutama hakkavad. Siiski pole see ainult prillide viga, mul on parem silm peale kunagist traumat natuke nõrgem kui vasak. Autot juhtides ei pea ma prille kandma, arsti sõnul on vasak silm hakanud paremat kompenseerima. Parem silm ei kannata pikka pingutust, siiski olid lasketulemused paremad kui keskmisel kaitseväelasel . Aga jah, olen tunduvalt paremini lasknud.

[TTA]

Vastasid ise oma küsimusele, sihikuid ei korrigeeritud, ka tekkis tõrge, tõrkega relvast lasknule palus instruktor kamraadidel relva laenata. Prillide teema, soovitati küll " mitte lõpuni pähe tõmmata", siiski läksid uduseks ja mina nägin sihikut läbi ülemise serva, kus need siiski moonutama hakkavad. Siiski pole see ainult prillide viga, mul on parem silm peale kunagist traumat natuke nõrgem kui vasak. Autot juhtides ei pea ma prille kandma, arsti sõnul on vasak silm hakanud paremat kompenseerima. Parem silm ei kannata pikka pingutust, siiski olid lasketulemused paremad kui keskmisel kaitseväelasel . Aga jah, olen tunduvalt paremini lasknud.

Selge, ilmselt kuri ajapuudus näitas hambaid vms. Vähemalt said näha kuhu suunas relv jookseb ja palju kompenseerima pead et tsentrisse lasta?

[ruger]

Vaadates naaberringkonna RÕK-i pilte,torkaski nende hulgas silma osalejaid, kellel oma varustus oli hangitud. Seda alates kiivritest kuni põlvekaitsmete ja vestideni. See, kes on erinevat varustust testinud, oskab seda ka hinnata. Selliseid militariste muidugi palju pole, kes endale suutnud ise varustuse kokku panna. Ega see odav pole. Kindlasti on oht esimeste asjade hankimisega puusse panna. Eriti praeguses majandusolukorras, kus on iga euro hinnas.
Eks mopi korral käib kõik, peaasi et mees kohal on. Siis ei vaata keegi, mis mundris ringi lased(kui just pole GRU ja muude emblemidega vorm) Kohaletulnud inimene on siis rohkem väärt ja hinnatud, kui see seljasolev munder/varustus. Inimesel on oma tahe asjaga tegeleda ja ta on nõus olnud sellesse panustama ning sellist isetegevust peaks igati hindama. Mida vähem inimene reservväelane oma tegevusega häirib natuke logisevat korraldust, seda kiiremini asjad tehtud saavad. Kindel on see, et kui s*tt tiivikusse lendab siis on juba hilja selle peale mõtlema hakata ning kogu asi logiseb seda enam.

Kunagi sai loetud ühte esimese vabariigi aegset dokumenti ja juba seal oli see sees, kus hinnati eriti kiiduväärseks seda, et inimene hankis endale ise varustuse ja ei jäänud ootama riigi panust sellesse.

[TTA]

Vaadates naaberringkonna RÕK-i pilte,torkaski nende hulgas silma osalejaid, kellel oma varustus oli hangitud. Seda alates kiivritest kuni põlvekaitsmete ja vestideni. See kes on erinevat varustust testinud oskab seda ka hinnata. Selliseid militariste muidugi palju pole, kes endale suutnud ise varustuse kokku panna. Ega see odav pole. Eriti praeguses majandusolukorras, kus on iga euro hinnas. Eks mopi korral käib kõik, peaasi et mees kohal on. Siis ei vaata keegi, mis mundris ringi lased(kui just pole GRU ja muude emblemidega vorm) Kohaletulnud inimene on siis rohkem väärt ja hinnatud, kui see seljasolev munder. Inimesel on oma tahe asjaga tegeleda ja ta on nõus olnud sellesse panustama ja sellist isetegevust peaks igati hindama.
Kunagi sai loetud ühte esimese vabariigi aegset dokumenti ja juba seal oli see sees, kus hinnati eriti kiiduväärseks seda, et inimene hankis endale ise varustuse ja ei jäänud ootama riigi panust sellesse.

Ainus jama see kui satud oma rühmas olema ainuke oma varustusega sell. Oht et vastase täpsuslaskur siis sind ohvitseriks peab on üsha suur

TTA - Negativismist pungumas täna.

[jackpuuk]

Kuna olen relvadega natu rohkem kokku puutunud, kui keskmine eesti mees, siis hakkasid need nüansid kohe silma.
Aga ajapuuduse kohta: "sõltumatult vanusest ei kuulnud ma muud kui vandumist teemal:"MOLUTAMINE!"".
Mina ja vähemalt pooled kogu ülejäänud mansaftist oleksid pigem olnud nõus maastikul " põrkama", kui molutama teadmatuses, kas üldse midagi täna toimub? Mina sain uued saapad jalga, mingisuguse õppe saanud sõdurina hakkasin oma varustust korrastama. Kuna vasaku jala saapa õmblus oli selle lühikese aja jooksul (kus me peaaegu ju ei kõndinudki) oli mind juba lonkama pannud, siis tuunisin saabast siseküljelt telkmantliga, venituse eesmärgil. Öösel läksime baasisisesse patrulli.
2 rahulikku ringi ja saabas elas jälle jala seljas. Lõpptulemusena käisin kogu aeg pmst. lahtiste paeltega. Hüppeliiges on senimaani sinine ja väga seda torkida ei tahaks. Miks ei võiks reservi saabastele kasvõi ajalehti sisse toppida? Muidugi ei või, siis võtaks need tsiviilis liiga palju ruumi. Krt. viga polnud saapas vaid nende hoidmises, saabas tuleb liistult ikka puhta lehena.