http://www.postimees.ee/639406/siberi-n ... urte-manu/
«Hakkasin perekonna ajalugu tõsiselt uurima, uurisin vanaisa eluloo ametlikku versiooni, leidsin väga palju ebakõlasid. Ta osutus palju huvitavamaks isiksuseks võrreldes sellega, kuidas teda ette kujutati,» räägib Sergei.
«Moskva oli siis teistsugune, suhtumine Eestisse oli ettevaatlik. Perelegendi järgi olevat tahetud mulle nimeks panna Lembit, kuid ema kutsutud parteikomiteesse ja öeldud, et selliste nimedega lapsi pole vaja. Nii pandigi mulle esimene populaarne vene nimi, mis pähe tuli,» jutustab Sergei.
Nii sõitiski ta paar aastat tagasi Eestisse, kus polnud lapsepõlvest saadik käinud, «luurele». «Läksin pestud ajudega, uskudes, et mind lüüakse risti esimese venekeelse sõna pärast,» meenutab Pärn. «Kuid läks libedalt, ostsin esimese telefonikaardi vene keeles, suhtlesin müüjannaga, läks läbi. Sain Eestist positiivse šoki. Kuu aja jooksul otsustasin, et ma jään siia. Nüüd tahan ka oma pere siia tuua.»
Sergei ütleb, et Venemaal on inimesed niivõrd ajupestud, et neid on võimatu milleski muus veenda. «Kõige lihtsam lahendus on öelda, et tule siia ja vaata ise,» märgib ta. Sergei Venemaa elu järele ei igatse.
«Ma olen uhke selle üle, et olen eestlane. Eesti keel on minu jaoks oluline. Küsimus ei ole isegi töös, vaid austuses – ma elan selles riigis ja olen kohustatud eesti keeles rääkima,» ütleb Sergei.
Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”
)