41. aastal sai Virtsu kannatada PA raskesuurtükkide tules, kui purustati saksa laskemoonaladu ja "hävitati" mingi staap (ehk hoone, mille juures oli palju autosid)
õ.
virtsu
-
VANA LÖUKOER
- Liige
- Postitusi: 558
- Liitunud: 17 Okt, 2004 17:52
- Asukoht: Eestimaa,Läänemaa
- Kontakt:
to wiking : minu mäletamist mööda ei ole sa üldse nii vanagi,et mäletada,kus ja kuidas virtsus lahingud käisid.
Kömsist Virtsuni viiv tee oli, nagu ma mainisin varem,saksa vägede ja omakaitse kaitseliin.sealt takistati punaarmee pealetungi saaremaalt mandrile.kuna lihulas,kirblas ja muudes paikades käisid kövad lahingud hävituspataljonidega,siis pressis end saarelt ja pärnust punaarmee peale.virtsu sadama äärde oli sakslased flakid ja pakid ülesse pannud,et otsesihtimisega vasjale säru teha.punaarmee käis samamoodi saaremaalt,kaarma külje all asuvast lennuväljalt saksa positsioone pommitamas,mille keskel sai virtsus laskemoonaladu pihta.neid laskemoonaladusi oli seal rohkem kui üks olnud.
Samuti oli kaitsejoon nurme külast virtsuni,et takistada pärnust tulevaid vägesi.
Öige ragin käis siis ära,kui pärnust peale tunginud punaarmee osad end virtsuni murdsid,et seal sakslaste sillapea ära likvideerida.lahingu täpset käiku ma ei tea,aga löpptulemusena oli venelane nagu tuppa teinud kass saba jalgevahel pögenema pannud.
Selle jutu rääkis mulle mu enda sugulane,kes sakslaste tuleku ajal omakaitses oli ja löuna läänemaad vabastamas käis.
see,kas on suurem vöi vaiksem madin,seda meie ei ole pädevad otsustama.fakt jääb faktiks aga,et seal virtsu pool madin käis ära ja ei ole sugugi kohaliku tähtsusega väike püssipaugutamine,vaid see hoidis tookord ära läänemaa jäämise venelane okupatsiooni alla.
Kömsist Virtsuni viiv tee oli, nagu ma mainisin varem,saksa vägede ja omakaitse kaitseliin.sealt takistati punaarmee pealetungi saaremaalt mandrile.kuna lihulas,kirblas ja muudes paikades käisid kövad lahingud hävituspataljonidega,siis pressis end saarelt ja pärnust punaarmee peale.virtsu sadama äärde oli sakslased flakid ja pakid ülesse pannud,et otsesihtimisega vasjale säru teha.punaarmee käis samamoodi saaremaalt,kaarma külje all asuvast lennuväljalt saksa positsioone pommitamas,mille keskel sai virtsus laskemoonaladu pihta.neid laskemoonaladusi oli seal rohkem kui üks olnud.
Samuti oli kaitsejoon nurme külast virtsuni,et takistada pärnust tulevaid vägesi.
Öige ragin käis siis ära,kui pärnust peale tunginud punaarmee osad end virtsuni murdsid,et seal sakslaste sillapea ära likvideerida.lahingu täpset käiku ma ei tea,aga löpptulemusena oli venelane nagu tuppa teinud kass saba jalgevahel pögenema pannud.
Selle jutu rääkis mulle mu enda sugulane,kes sakslaste tuleku ajal omakaitses oli ja löuna läänemaad vabastamas käis.
see,kas on suurem vöi vaiksem madin,seda meie ei ole pädevad otsustama.fakt jääb faktiks aga,et seal virtsu pool madin käis ära ja ei ole sugugi kohaliku tähtsusega väike püssipaugutamine,vaid see hoidis tookord ära läänemaa jäämise venelane okupatsiooni alla.
VAREMEIST TÖUSEB KÄTTEMAKS !!!!
MAHA VALGED JUUDID !!!!!!!!
MAHA VALGED JUUDID !!!!!!!!
Virtsu
Mulle on meelde jäänud seik Valdo Pandi jutust. Tema teadmisel jõudsud korpusemehed Virtsu 29.09.44.a. ja kooskõlas Tributsiga tehti kohe dessaht Muhusse.
Rindejuhataja Starikovi pärimusele: "Kus sa asud?" andis Pärn Muhu saare koordinaadid. Vastus tuli: "Kas sa oled purjus?"
Rindejuhataja Starikovi pärimusele: "Kus sa asud?" andis Pärn Muhu saare koordinaadid. Vastus tuli: "Kas sa oled purjus?"
-
desert eagle
- Liige
- Postitusi: 1086
- Liitunud: 02 Nov, 2005 16:56
- Asukoht: tartu
- Kontakt:
Ega sa juhuslikult vana õhkulastud rannakaitsepatareid mõtle?desert eagle kirjutas:olen tutvunud virtsu metsaga,moonaladu on seal tõepoolest õhkulastud.maapõuest tuleb ohtralt makarone päevavalgele.samuti on mingid betoonist rajatiste varemeid näha.
http://www.virtsu.ee/ajalugu/1ms_patareid.html
-
desert eagle
- Liige
- Postitusi: 1086
- Liitunud: 02 Nov, 2005 16:56
- Asukoht: tartu
- Kontakt:
Sadama rekonstrueerimise pärast sai terve suvi seal Virtsus veedetud. Mõistagi sai ka kõik ümbruskaudsed kohad läbi kammitud. Ise oletan, et see kõnealune moonaladu oli kusagil seal mitteametliku prügimäe kandis. Rannakaitsepatareist kagu suunas minna üks viis kuusada meetrit. Seal oli lõhkematerjali jäänuste konsentratsioon kõige kõrgem! Märgid
näitavad korralikule põlengule, kuna messingust mürsukestade rebenenud kilde kõik kohad täis. Pinnas on virtsus teadupärast väga kivine ja seetõttu maapõu endas midagi väärtusliku ei peida.
Tore on tähele panna, kuidas tekivad legendid.. Keegi eelkõneleja tegi juttu suurest kogusest lõhkematerjalist, mis sadamaehituse käigus välja tuli. Vana kärgkasti sisemusest tuli küll välja erinevat päritolu miinipilduja miine ja max 75mm fugasse. Mingeid torpeedosid seal kindlasti ei olnud!
Tegelikult olen ise veidi selle torpeedolegendi tekkimises süüdi..!
Meie tööülessanete hulka kuulus ka larsenseina ankurdamiseks mõeldud avauste lõikamine. Mis seal salata, veidi ebamugav see tegevus oli. Need juhuleiud, mis aegajalt päevavalgele tulid tegid siiski mõnevõrra ettevaatlikuks..! Elektroodiga, mida veealuseks lõikuseks kasutatakse võib ka vabalt tankisoomust lõigata! Põlemisel tekib temperatuur ca5000 kraadi C järgi. Lõikad seal ja tegelikult ei tea, mis teiselpool seina vastas võib olla. Juhin tähelepanu, et kõik see lõhkematerjal oli just vana kai sisemuses. Nüüd tagasi torpeedode juurde.. Pikki seina edasi liikudes jõudsime tööjärjega kohani, kus vahetult vana larseni servas just selle koha peal, kuhu oli vaja auk teha oli esmapilgul vägagi kahtlane ese.
Sündmustest veidi etterutates ütlen et, torpeedoks osutus vana-tüübi atsetüleeni balloon, millel põhi pole mitte valatud ühes tükis, vaid seal on ringikujuline ava, mis on suletud metallplaadi ja poltidega. Enamus minu pommist oli tiheda moreenikihi sees, niiet välja paistis ainult umbes üks pool meetrit ja täpselt see põhjaosa, mis andiski algul alust erinevateks spekulatsioonideks.. Hirmul on suured silmad!
Kahjuks pean olema jälle legendipurustaja.., nii tore oleks ju aastatepärast kuulata lugusid Virtsus toimiunud allveelaevalahingutest! Torpeedod lendasid vasakule ja paremale, mõned on seni vanaema kapsapõllul.
näitavad korralikule põlengule, kuna messingust mürsukestade rebenenud kilde kõik kohad täis. Pinnas on virtsus teadupärast väga kivine ja seetõttu maapõu endas midagi väärtusliku ei peida.
Tore on tähele panna, kuidas tekivad legendid.. Keegi eelkõneleja tegi juttu suurest kogusest lõhkematerjalist, mis sadamaehituse käigus välja tuli. Vana kärgkasti sisemusest tuli küll välja erinevat päritolu miinipilduja miine ja max 75mm fugasse. Mingeid torpeedosid seal kindlasti ei olnud!
Tegelikult olen ise veidi selle torpeedolegendi tekkimises süüdi..!
Meie tööülessanete hulka kuulus ka larsenseina ankurdamiseks mõeldud avauste lõikamine. Mis seal salata, veidi ebamugav see tegevus oli. Need juhuleiud, mis aegajalt päevavalgele tulid tegid siiski mõnevõrra ettevaatlikuks..! Elektroodiga, mida veealuseks lõikuseks kasutatakse võib ka vabalt tankisoomust lõigata! Põlemisel tekib temperatuur ca5000 kraadi C järgi. Lõikad seal ja tegelikult ei tea, mis teiselpool seina vastas võib olla. Juhin tähelepanu, et kõik see lõhkematerjal oli just vana kai sisemuses. Nüüd tagasi torpeedode juurde.. Pikki seina edasi liikudes jõudsime tööjärjega kohani, kus vahetult vana larseni servas just selle koha peal, kuhu oli vaja auk teha oli esmapilgul vägagi kahtlane ese.
Sündmustest veidi etterutates ütlen et, torpeedoks osutus vana-tüübi atsetüleeni balloon, millel põhi pole mitte valatud ühes tükis, vaid seal on ringikujuline ava, mis on suletud metallplaadi ja poltidega. Enamus minu pommist oli tiheda moreenikihi sees, niiet välja paistis ainult umbes üks pool meetrit ja täpselt see põhjaosa, mis andiski algul alust erinevateks spekulatsioonideks.. Hirmul on suured silmad!
Kahjuks pean olema jälle legendipurustaja.., nii tore oleks ju aastatepärast kuulata lugusid Virtsus toimiunud allveelaevalahingutest! Torpeedod lendasid vasakule ja paremale, mõned on seni vanaema kapsapõllul.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: ugandiklubi ja 1 külaline