Vene välisministeerium õigustab MRP-järgseid annekteerimisi

[oleeg]

Venemaa Föderatsiooni välisministeeriumi 17. novembri kuupäeva kandvas dokumendis, mis esitab Venemaa versiooni ajaloosündmustest Suure Isamaasõja eelõhtul, õigustatakse Molotov-Ribbentropi pakti (MRP) alusel Nõukogude Liidu mõjusfääri sattunud territooriumide hõivamist, eitades täielikult muu hulgas Balti riikide okupeerimist.

Tsitaat Postimehe artiklist http://www.postimees.ee/652716/vene-val ... teerimisi/

Vaatasin ka venekeelset pikka kirjutist - no ei muutu seal ka midagi

terv
o

[vk1]

tsiteerin denis23 mõne kuu tagust postitust

Vastupidi, et tänase päeva vene kulturiruumi ametlik mineviku käsitlus (mida mina üldjoontes aktsepteerin), kannatab skisofreenia ning luulutamise all on oluliselt vähem, kui eesti oma. Ühiskond on ühelt poolt küpsem, teiselt poolt, paksunahalisem ning kokkuvõttes, ausam.

Selle tulemuseks on see, et pole kogu aeg vaja rääkida sellest et "meie omad olid ikka head, ning teised pahad"

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... Chiskonnas



ok, rebisin kontekstist välja, ja tõenäoliselt teen autorile liiga, kuid tuli kohe esimese asjana meelde

[Lemet]

Pisut OT, aga selle aasta maikoos ilmutas Peeter Järvelaid sellise artikli.

"Teise maailmasõja mõistmisest Euroopa kontekstis "

http://www.parnupostimees.ee/437440/pee ... ontekstis/

[Kapten Trumm]

Huvitav on märgata, et "ametlik VF ajalugu" on suunanud enamiku vassimise ressursse pigem NSVL-Saksa teemasse ja nendes üllitistes minnakse Soome teemast vaikides mööda

Seejuures tundub tõele vastavat veteranide praalimine, et kogu tõde suurest sõjast ei saada iial teada. Kui vaadata neid viimatisi VF proparahaga tehtud "võiduteemalisi ajaloofilme", siis parimal juhul tuleb sealt igihaljast "ajalugu jättis meile vähe aega". Ametlikult on seal WWII alguperioodi fiaskod vist tabuteema tänini.

[Tminoff]

Eesti Panga presidendile hr Lipstokile kuulub väljend: "Sellist jama on raske kommenteerida."

Minu arust tuleb teha vahet propaganda, poliitika ja ajaloo teadusliku käsitluse vahel. Esimesed kaks võivad kattuda, esimene ja teine kolmandaga peaaegu mitte kunagi.

Huvitav on näiteks vaadata, kuidas NLiit otsis 1939 septembris ettekäändele rünnata Poolat selja tagant sõnastust. Ühe nädala jooksul muutus ettekäände sisu kolmel korral! Ettekäänete sisu muutumine ja seda põhjustanud tegurite analüüs ongi teaduslik käsitlus.

Venemaa välisministeeriumi koduleht on täis erinevat propagandat, milleks niimoodi erutuda? Või on oht, et keegi tõsine ajaloolane lööb oma senitehtud tööle käega ja hakkab nüüd tsiteerima seda propagandistlikku täiesti tühist tekstikest.

Kui naabrinaine paneb oma kodulehele õiendi oma absoluutselt tõupuhtast koerast, kas siis koer sellest tõupuhtamaks muutub?

Seega, ma arvan, et me pöörame sellistele tühistele nähtustele liialt palju tähelepanu ja reageerime liiga valuliselt. See ei ole seda lihtsalt väärt!

[aest]

Vahest on selliste avalduste tegemine katseks kombata lääne reaktsioone: Hitleri nn. "salaamitaktika" vene varjant.

[Kapten Trumm]

Minu arust tuleb teha vahet propaganda, poliitika ja ajaloo teadusliku käsitluse vahel. Esimesed kaks võivad kattuda, esimene ja teine kolmandaga peaaegu mitte kunagi.

Venemaal ka või?