Voyagerid - kas me enam ei taha või ei oska? Veidi lisatud

[Laiakas]

Mina julgustan Optimisti ka edaspidi väitlust arendama Kuna meil on siin ju foorum siis ei pruugi nii küll tõde teada saada aga ajugümmnastikaks igati PRO

[Optimist]

5. Küll oleks ka venelased oma süstiku käima pannnud kui neil oleks varem selleks olnud tehnoloogiline võimekus. Buran oli puhtalt sõjaline projekt, millele plaaniti väga "fancysisid" kasutusalasid

Mulle on jäänud mulje, et vene sõjaväe juhtkond sai Shuttle projekti militaarpotentsiaalist aru suhteliselt hilja ja tellimus läks sellega sisse hiljem, kõrge prioriteediga projekti staatusesse jõudmine võttis samuti aastaid. 70 ja 80datel oli vene kosmoseprogrammi võimekus täitsa arvestataval tasemel.

6. Buran ei kõrbenud mitte selle pärast, et venelastel oleks äkki "taevane valgus" peale laskunud mõistmisega halduskuludest. Põhjus oli rahakraanide järsk kinni keeramine ja Nõukogude Liidu pankrott ning lagunemine

Nagu ma enne kirjutasin: Peale seda kui Burani nõudnud Vene sõjaväe ... öh ... "tähesõdade tellimused" ära kukkusid koos NSVL lagunemisega ei suudetud tsiviilotstarbeks kuidagi seda projekti kasumlikuna näha

7. Tänu süstikule on ameeriklastel tegelikult hindamatu protseduuriline kogemus, mis keerukate kosmosesüsteemide korral on vältimatult vajalik. Lisaks on neil venelastest oluliselt suurem võimekus avakosmoses tööde sooritamiseks

... ja venelased sai orbitaaljaamde ehitajaks nr1 maailmas. Venelaste toeta ISS'i praegu poleks. Samuti poleks seal ka neid kitsaid pistikuid kuhu vahepeal lääne seadmed sisse ei suudetud ühendada aga see selleks.

9. Sojuz on kesnud seni lihtsalt sel põhjusel, et venelased pole olnud suutelised midagi tõsisemat ellu viima.

Lisa siia veel
b) töötab
c) odav

10. MIR ehitati 20+ tonniste juppide kaupa. Enama kosmosesse saatmiseks puudub Venemaal võimekus

See on otseselt seotud kanderaketiga. Väide, et venelased ei suuda täna enam Energia kanderaketti kokku panna ei seisa pakun võimekuse vaid rahade taga. Samuti pole USAl enam Saturn V/Shuttle kanderakette ja asi pole samuti tehnilises võimekuses.

11. NASA on muutnud oluliselt oma strateegiat mehitatud kosmoselendude asjus hakates ostma riistvara asemel teenust. Tulemuseks on potentsiaalselt isegi hiinlastest odavam hind (Spacex)

Kas see pole NASA juhtide "taevasest valgusest" tulnud tarkus vaid karm tõsiasi, et eelarve on õhuke ja kui õnnestub erasektori rahakotti kaasata on väga tore. DARPA ja NASA erasektoriga koostöös tehtud projektid on muidugi igati teretulnud ja lähima mõnekümne aasta sees on vähemalt kosmosetursmi madalale orbiidile oodata küll.

13. Ares programm oli mõttetus, mida ilmestab ilmselgelt fraas (allikas ei meenu) "Ares I käitamine oleks olnud nii kallis, et pärast selle kasutusele võtmist oleks me pidanud hakkama sellele kohe odavamat asendajat otsima"

Ma ei kujuta ette mis käis NASA juhtkonna peas oli kui nad projekti sellisel kujul läbi tahtsid suruda. Kuulsusrikas ajalugu vist reaalsustaju paigast nihutanud või onupoja firmale tellimusi vaja ... igatahes terve mõistuse hääl seal ei kõlanud. Kaugem plaan Marsi jõuda oli muidugi hea aga teostuse plaan lonkas. Praegu on siis käigus tagasihoidlikum plaan Kuule tagasi jõudmiseks.

12. NASA suure kanderaketi projekt on endiselt töös (http://en.wikipedia.org/wiki/Space_Launch_System - sisuliselt kunagise Magnum kontsepti jätk)

SLS on lahe säästuprojekt võrreldes NASA juhtkonna varasema visiooniga. Kasutatakse ära palju Shuttle jaoks välja töötatud komponente. Mootorite osa on veel lahtine kas läheb vana või suudetakse teha (tegelikult kas allhinakijad Aerojet/Teledyne Brown suudavad) kõrgema efektiivsusega venelaste kuuraketi mootori NK-33 tüüpi kodumaine koopia. Huvitav et venelaste RD-170 kõlbas Energia jaoks, RD-180 X-37 ja praktiliselt enamuse USA kommertsatelliitide Atlas5ga orbiidile saatmiseks aga RD-180/191 ikkagi ei kõlba SLSi sõidutama. Igatahes on loobutud kulukat hooldust vajavast taaskasutatavast maandurist.

...Ka näiteks Klipper kavandati ESA-ga koostöös

ESA ja Roskosmose püüd uue mehitatud platformi järgi on omajagu pika ajalooga. ESA Arane5 baasil Hermes kukkus läbi. Kliperi puhul tahtis Roskomos sisuliselt sponsorit, ESA aga suuremat sõnaõigust ning kokkuleppeni ei jõutud. Võimalik et taaskasutatav maandur tõstatas mõningaid ebamugavaid kulude küsimusi igatahes edasi pakuti välja hakata koos Sojuzi stiilis Crew Space Transportation System'it välja arendama. Ka siin ei jõutud kokkuleppele, äkki kanderaketid liiga erinevad või mis iganes. Igatahes Roskosmos nimetas projekti ringi ja neil on nüüd sisuliselt sama projekti raames arendamisel Perspektivnaya Pilotiruemaya Transportnaya Sistema, mis peaks 2018 Sojuzi teoorias välja vahetama. Kanderakett Rus-M tundub madala riskiga projekt, kasutusse lähevad tuntud ja testitud 3xRD-180 mootorid. Ka ESA on läinud odavaima võimaliku lahenduse teed, ehk praegusest ATV'st tahetakse teha mehitatud versioon Advanced Crew Transportation System. ESA väidab, et tegu on CSTS programmi edasi arendusega. ESA tehniline tase on päris hea aga sobiva maanduri disainimiseks on neil keeruline praeguse majanduse taustal raha leida, abi on küsitud ka NASAlt.
Tööpõhimõttelt on SLS/PPTS/ACTS kõik sisuliselt suurema/vähemal määral Sojuzi analoogid: eraldi ühekordseks kasutamiseks maandur, orbitaalmoodul ja/või stardimoodul.

[Kilo Tango]

Burani programmiga alustati 2 aastat hiljem kui Nixon Shuttle ametlikult välja kuulutas. Ei ütleks, et neile asi "hilja kohale jõudis"

Enne ISS-i oli ameeriklastel valmis joonistatud SS Freedom, mis hiljem muutus Alphaks. Piisava finantseerimise korral oleksid amid selle ka valmis ehitanud.

Venelasi ei kaasatud ISS-i mitte sellle pärast, et neil oleks mingid tohutu unikaalsed teadmised, vaid selle pärast, et:
1. See vähendas kosmosejaama ülesehitamisel riske ja kulusid
2. See vähendas riske, et vene töötud kosmoseteadlased ja -insenerid jooksevad mööda ilma laiali ja korjatakse üles igasuguste 'huvitavate' režiimide poolt

Võimekus sisaldab ka võimet mingi asja eest raha maksta või siis viia kulud nii madalale, et asi muutub rahaliselt vastuvõetavaks (SpaceX). Erinevalt Venemaast on USA-l vähemalt kaks superraskete rakettide projekti (SLS ja Falcon Heavy)

ESA ja Roskosmose uute mehitatud kosmoselaevade programmid on praegu suht-koht varjusurmas. S.o. kusagil ei ole mitte mingeid otsuseid langetatud ja tõsiseltvõetavaid tähtaegu seatud. See, et need projektid kusagil taustal tiksuvad ei tähenda midagi. Piloteeritava kosmoselaeva 'tootestamine' on kulukas ja kogenud insenere nõudev töö. Arvestades vene kosmoses toimunud ajude äravoolu ja "kes on süüdi" kultuuri ei ole selle projekti lõpule viimine eriti tõenäoline. Rus-M projekt on juba lõpetatud.

SLS/PPTS/ACTS ei ole võrreldavad programid. SLS on peamiselt kanderaketi projekt, mis on aktiivselt töös. Ülejäänud on sisuliselt praegu eskiisprojekti staadiumis (ACTS on lõpetatud). ATV mehitamise programm on ettepanek, mitte rahastatud projekt. Samas on NASA tellitud Lockheed Martini Orion MPCV start plaanitud järgmise aasta detsembrile.

[mx77]

Lisaks veel seda, et venelaste Burani automaatjuhtimine ei ole mingi omaette saavutus. Venelaste kõik kosmonaudid olid mingil ainult venelastele teada oleval põhjusel Belka ja strelka tasemel reisijad.

Ja me ei pea seda maalähedasel orbiidil tiirlemist mingiks eriliseks saavutuseks. See mida seal on võimalik teha on kõik võimalik mehitamata satelliitidega. see kui mingi punte vendi on seal üleval ei anna asjale sisuliselt mingit lisakvaliteeti. Eks sellepärast jänkid ka oma skylabi projekti ei korranud. Kusjuures ameeriklaste võimekusest annab hea näite võrrelda skylabi ja sojuzi orbitaaljaamu 1:1-le mastaabis. Venelased pidid ikka koerakuudis elama.

Ja olen 100% nõus Lemeti väitega, et venelased haarati rahvusvahelisse kosmoseprogrammi kaasa just põhjusel anda sellele seltskonnale tööd.

[deemoowoor]

Sojuz ei ole orbitaaljaam, vaid orbitaallaev (ehk ei ole Sojuz iseseisvaks kauakestvaks kosmoses viibimiseks mõeldud). Mir oli Saljut orbitaaljaamade seeria edasiarendus. Need orbitaallaevad olid ehitatud ja orbiidile lastud selleks, et kosmosega seotud eksperimendid läbi viia. Ei saa tegelikult inimese kauakestva kosmoses elamise tagajärjed välja uurida, ilma, et inimest kosmosesse viia. Samuti ei saa ka mitmete tervistkahjustavate effektide minimeerimiseks meetmete väljatöötada, ilma, et inimene seda siis ka päriskosmoses ka kontrolliks. Seega oli Saljut ja Mir orbitaalaevadel olemiseks põhjusi küll ja küll.

Ma väga kahtlen, et selliseid tohutult kalleid projekte tehti mingitel rumalatel põhjustel.

Samas see, et täna on kosmoseuurimisega seotud palju vähem resursse on seotud järgmisega:

1. Meie oleme tänaseks juba väga palju teada, eriti seda, kuivõrd kosmos on inimese jaoks võõras. Seda ka siis, et tegelikult teame me tihtipeale lähikosmosest rohkem, kui meie enda planeedist (nt. ookeanist).

2. Kosmosesse lennata ei ole üldsegi odav. Mitte ainult rahaliselt, vaid ka energeetiliselt.

3. tänapäeval puudub meil praktiline põhjus kosmose uurida, sest mingit materjaalset kasu see meile ei anna: http://physics.ucsd.edu/do-the-math/201 ... resources/ Sellepärast tegeletakse hetkel rohkem selliste uuringutega, mis annavad rohkem üldised (kosmosefüüsika jne.) ja puhtalt teadmiseks head asjad (kas oleme maailmas üksainsad?). ISS-il tehakse veel igasuguseid kosmosega ja Maaga seotud uuringuid küll ka.

[Optimist]

Burani programmiga alustati 2 aastat hiljem kui Nixon Shuttle ametlikult välja kuulutas. Ei ütleks, et neile asi "hilja kohale jõudis"

See on venelastel tol ajal ikka väga madala prioriteediga projekt oma algstaadiumis, sai kordades vähem finantseeringut kui NASA Shuttle. Vene sõjeväe rahakott paotati Burani jaoks lahti 80date alguses kui Shuttle juba lendas. Sealt edasi käisid asjad venelaste kohta võrdlemisi kiiresti.
Mis allikast Burani projekti alustamine pärineb kui saladus pole ?

Enne ISS-i oli ameeriklastel valmis joonistatud SS Freedom, mis hiljem muutus Alphaks. Piisava finantseerimise korral oleksid amid selle ka valmis ehitanud.

Isegi NASA ainuke orbitaaljaam Skylab oli nii mõneski mõttes üle tolle aegsetest esimestest Saljut orbitaaljaamadest. Ok, militaarse kallakuga Saljut-3/5 relvastus oli ehk parem, lennundusest tuttava NR-23'ga lasti sellega testiks satelliite juppideks. Mitte, et kosmoses 0,5-3km efektiivse laskeulatusega kuulipilduriga väga palju ära teeks.
Shuttle suguse programmiga orbitaaljaama varustamine käib päris koledat moodi rahakoti pihta muidugi, usun NASA sai Skylabi üleval pidades korralikul hulgal dollareid taevasse lasta. Sellest on korduvalt räägitud, et sisuliselt sõi Shuttle USA orbitaaljaamade raha ära. Kahju. Paneb vaid mõtlema, mis oleks ISSi asemel praegu orbiidil kui NASA eelarved oleks positiivsemalt lahendunud.

Venelasi ei kaasatud ISS-i mitte sellle pärast, et neil oleks mingid tohutu unikaalsed teadmised, vaid selle pärast, et:
1. See vähendas kosmosejaama ülesehitamisel riske ja kulusid
2. See vähendas riske, et vene töötud kosmoseteadlased ja -insenerid jooksevad mööda ilma laiali ja korjatakse üles igasuguste 'huvitavate' režiimide poolt

Siin vaidleks vastu. Ma ei tea kui palju sa ISSi ehitamisega kursis oled aga väga palju kriitilisi sõlmi ja teadmisi on Miri pealt üle võetud. Unikaalsete teadmiste hulk võib olla vaieldav aga fakt on see, et ainult venelastel oli reaalne suurte orbitaaljaamade ehitamise kogemus ning seda kasutati usinalt ära. Kogemus ongi see millega riske ja kulusid madalaks viiakse. Viimase puhul muidugi mängivad siin rolli ka odav tööjõud ja osaliselt juba "letilt" saadavad komponendid.

Võimekus sisaldab ka võimet mingi asja eest raha maksta või siis viia kulud nii madalale, et asi muutub rahaliselt vastuvõetavaks (SpaceX). Erinevalt Venemaast on USA-l vähemalt kaks superraskete rakettide projekti (SLS ja Falcon Heavy)

Nimetame siis asju nagu peab, Roskosmosel pole Energia kanderaketi (taas)kokku panekuks raha. Joonised, edukad testid jms on kõik 80datel tehtud. Nagu varemgi olen siin teemas välja toonud, siis praegune Roskosmose+allhankijate võimekus on nii finantsilise kui inseneride poole pealt kordades alla käinud. Ülisuur projekt (mehitatud Kuureis jne) ja Roskosmos sisuliselt ühte lausesse tänapäeval ei sobi, kui see lause just ei sisalda võlusõna kaasfinantseering.
Nüüd nendest projektidest. SLS on tõsine hiiglane, veab 70-129t madalale orbiidile. NASA tahab astronautidega 2019 tagasi Kuule jõuda ja seda kandevõimet läheb tarvis. Falcon Heavy 53t nii muljet avaldav pole. Peavad väga sügavate taskutega kliendid ja firmade/valitsuste näol olema, pakun pisem Falcon9 täidab suurema osa tellimustest. Pöidlad püsti kui nad seda pikema aja jooksul kasumlikult opereerida suudavad.
Nagu just lugesin venelaste hiljuti katsetusteks finantseeringut saanud Angara tippversioon A7V peaks hakkama saama 40 tonniga. Pole ka paha aga eks neil võtab kauem aega Angara 1.1'st A7V'ni. Esimesel on esimeses astmes üks, teisel 7 RD-191 mootorit.

ESA ja Roskosmose uute mehitatud kosmoselaevade programmid on praegu suht-koht varjusurmas. ...

ESA probleemiks on veel erinevate riiklike kosmoseagentuuride omavahelised jagelemised, ühtedele meeldib üks teistele teine sama eesmärki täitev programm jms. ESAs on rahadega kogu aeg kitsas olnud, praegune finantskriis hammustab veel eriti valusalt. Väiksed miljonid ikka liiguvad ja mehitatud kosmoselenude projekte päris kinni pandud pole. Rus-M projekt on hetkel külmutatud, mitte maha kantud. Ilmselt on konkureeriv Angara, mis kasutab uuemaid RD-191 kanderaketi mootoreid jõudnud millegagi edukalt valmis saada. Varem kaheldi nende võimekuses. Rus-M on ilmselt Angara projekti plaan B, kui viimasega peaks midagi väga viltu vedama. <loeb> Jah näed ongi, Rus-M raha läks Angarale, plaanivad 2013 esimest starti.

SLS/PPTS/ACTS ei ole võrreldavad programid. SLS on peamiselt kanderaketi projekt, mis on aktiivselt töös. Ülejäänud on sisuliselt praegu eskiisprojekti staadiumis (ACTS on lõpetatud). ATV mehitamise programm on ettepanek, mitte rahastatud projekt. Samas on NASA tellitud Lockheed Martini Orion MPCV start plaanitud järgmise aasta detsembrile.

Said valesti aru. Ma ei mõelnudki programmide kanderaketi osa. ESA'l ja Roskosmosel on niigi toimivad juba olemas. Pidasin silmas mehitatud osa ehitust, mis on läinud rohkem või vähem Sojuzi mitme ühekordse kasutamisega mooduli ideoloogia vs korduvkasutatav tiibadega glideri poole.
MPCV+DeltaIV on arusaadavalt kiiruga kokku klopsitud lahendus. Delta IV on vana USA luuresattelliitide üles vedamiseks mõeldud kanderakett, mis polnud originaalselt ette nähtud mehitatud lendudeks. Vaja on hulka modifikatsioone ja testimist aga ju ikka parem kui nullist alustada. Vanema tüübi mootorid tähendavad, et kütust kulub rohkem kui näiteks RD-180 peale disainitud Atlas V'l aga jällegi, aeg on ka raha. Kui test 2014 aastasse lükkub, siis on seal plaanitust rohkem tööd. Loodab siiski, et saavad probleemid lahendatud ja kenasti orbiidile ning hiljem kaugemalegi.

Lisaks veel seda, et venelaste Burani automaatjuhtimine ei ole mingi omaette saavutus.

Burani automaatjuhtimine oli tasemel asi oma aja kohta, kosmosest suurel kiirusel alla tulla ja 17m/s külguutuulega 10m sisse ette nähtud kohast maanduda ... 5+ ütleks.

Venelaste kõik kosmonaudid olid mingil ainult venelastele teada oleval põhjusel Belka ja strelka tasemel reisijad.

Ära usu NSR juttu. Voshod 1 meeskond:
Vladimir Mikhaylovich Komarov, väga pädev insener.
Konstantin Petrovich Feoktistov, füüsikadoktor, disainis sattelite ja sama Voshodi ennast. Osales projektis mis arendas ioonmootoritega Marsile jõudmist jpm.
Boris Yegorov, südamekirurg, meditsiinidoktor.
Pmst võib öelda, et keskmine IQ suurem või isegi palju suurem kui meie foorumil. Minul on väga suur respect niimõnegi varase vene kosmonaudi või sama moodi USA astronaudi ees, kes pidid kohati üle elama tingimusi ja olukordi, millest elusana välja tulek nõudis pea üli-inimlikke pingutusi.

Ja me ei pea seda maalähedasel orbiidil tiirlemist mingiks eriliseks saavutuseks.

Allveelaev näed ei lähe üldse orbiidilegi aga millist insenertehnilist pingutust nõuab selle ehitamine ... vaata mõnda saadet ISSi ehitamisest ja mis seal pardal üldse tehakse. Tõsiselt Selles mõttes on sul õigus, et isegi praeguste robotitega saab palju odavamalt hakkama. Eriti väheste ette nähtud muutujatega keskkondades.
Kas inimene peaks aegade lõpuni Maale jääma jms on rohkem põhimõtteline ideoloogine konflikt ja sellesse teemasse ei laskuks.

... nii hullu aastat kui eeelmine vene rakettidele oli(34 stardist kuus totaalset läbikukkumist) ei mäletagi.

Kanderaketi kütuse täpseks mõõtmiseks tankimisel on päris keerulised seadmed kasutusel. Tõenäosus, et tootja antud numbritest märkimisväärselt erinev kogus kütust sisse läheb on peaaegu välistatud. Siis tuli välja, et tootja oligi ühel juhul lausa mitu tonni valed numbrid ette andnud. Kirjaviga ? Igatahes vähemalt 1 rakett läks sinna nahka.

Mina julgustan Optimisti ka edaspidi väitlust arendama Kuna meil on siin ju foorum siis ei pruugi nii küll tõde teada saada aga ajugümmnastikaks igati PRO

Tõde on ju meil suhteline, ühe vaatleja jaoks objekt liigub teise jaoks seisab paigal jne aga suhtun optimismiga tulevastesse teema-arendustesse. Isiklikult mulle meeldib, et foorumis pole ju kedagi kes teaks kõigest kõike. Teadmised on jaotunud mitme kasutaja vahel kellel on lisaks erinevad hoiakud. Alati on huvitav, kui saavad kokku erinevad teadmised erinevate maailmavaadetega ja kõigil osapooltel on paindlikkus uusi ideid/teadmisi omandada. Kisub kuidagi väga teemast mööda

[Laiakas]

Ma ütleks vahele niipalju, et Shuttle programmi pani nahka siiski Vietnami sõda. Mine tea mis sellest täisrahastamise korral välja olex tulnud. Samamoodi hääbus seetõttu ka Apollo programm. Skylab on muide Apollo programmi osa. Miinimum niiöelda. Ekslikult seostatakse Apollot ainult Kuul kondamisega. Plaanid olid tunduvalt grandioosemad. Vietnami sõda pani paljudele projektidele käpa peale. nagu ka Saksamaa-USA ühistank, tänu millele sündisid eraldi Leod ja Abramsid, kuigi algne esivanem mõlemal üks. Tuleb välja, et alati pole sõda edasiviiv jõu, vaid vahel ka tõsine pidur. Pole money, pole progressi.

[Lemet]

Kanderaketi kütuse täpseks mõõtmiseks tankimisel on päris keerulised seadmed kasutusel. Tõenäosus, et tootja antud numbritest märkimisväärselt erinev kogus kütust sisse läheb on peaaegu välistatud. Siis tuli välja, et tootja oligi ühel juhul lausa mitu tonni valed numbrid ette andnud. Kirjaviga ? Igatahes vähemalt 1 rakett läks sinna nahka.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... ss#p253003

[Optimist]

Ma ütleks vahele niipalju, et Shuttle programmi pani nahka siiski Vietnami sõda. Mine tea mis sellest täisrahastamise korral välja olex tulnud.

Shuttle lendas 1981 kuni 2011, Vietnami sõda lõppes 1975. Ametlik otsus Shutlle maha kanda tuli ikka sel sajandil, mitte eelmisel. Muidugi Vietnami sõjaveteranide üleval pidamine, Iraagi/Afghanistani kampaaniad jms kõik kokku võtab erienvatest USA eelarvetest arvestatava tüki.
Shuttle'lile said saatuslikuks suured hoolduskulud ja fakt, et astronautide kosmosesse viimine 22,7t LEO kandevõimega kanderaketiga on hetkel kõike muud kui mõistlik.

Samamoodi hääbus seetõttu ka Apollo programm.

Apollo programm kestis 1960-1973 ja jättis tuntava jälje igale USA eelarvele selles vahemikus. Peamine eesmärk sai täidetud ja külma sõja ajal olid prioriteedid teises suunas. Kolm miljonit kg kaaluva Saturn V kanderaketi hind oli pärs korralik ja näiteks jutt, et Marsile sõitmiseks on palju suuremaid vaja, ajas niimõnelgi eelarvet planeerival tegelasel vist juuksekarvad püsti.

Vietnami sõda pani paljudele projektidele käpa peale. nagu ka Saksamaa-USA ühistank

Eks iga eelarve on ju sisuliselt kompromiss. Mis MBT-70/KPz 70 ühistanki puudutab, siis selle kulud jooksid enne sakslaste jaoks üle ääre 1969 ja 1971 pani USA kongress ülejäänud rahakraanid kinni. Arendusel tehti mitmeid kulukaid vigu aga seda siin teemas lahkama ei hakkaks.

Tuleb välja, et alati pole sõda edasiviiv jõu, vaid vahel ka tõsine pidur. Pole money, pole progressi.

Kõik teavad, et viimane Iraagi sõda oli sisuliselt nafta pärast. Sõja kriitikud on aga välja toonud, et selle sõja kulutustega (DoD otsesed kulutused $757.8 miljardit, kaudsed eelarvest juures ilmselt üle triljoni) oleks suure tõenäosusega kasulikku energiat tootva termotuumareaktoriga maha saadud (praegused tarbivad töötamiseks rohkem energiat kui välja annavad), mis oleks suures osas musta kulla sõja(d) mõttetuks teinud.
Ajalugu vaadates, siis nii Korea kui Vietnami sõjad andsid USAle korralikke õppetunde ja projektide kasumlikkus tuleb tavaliselt aastakümneid hiljem välja. Keegi ei suutnud ette näha, et Manhattani projektiga seoses hiljem internet alguse saab jpm.

Kanderaketi kütuse ...

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... ss#p253003

Hea tõlge, tänud.

[Laiakas]

Ärme unustame kuna programmi alused ja eesmärgid seati Poleks Vietnami sõda olnud, oleks süstik tulnud ka natuke võimekam tõenäoliselt.

[Laiakas]

Natuke Ürgsesse teemasse:
37 aasta järel tõmmati Voyager-1 mootorid käima: kus on tehnika ikka
https://atlas.postimees.ee/4334283/maas ... orid-sisse