"Tankid EKV-le"

[albatros]

Veel üks moraal Gruusia sõjast. KL teema all sai kõvasti kirjutatud lõhkeainest. Lõhkeaine on väga odav relv muide.
Piltlikult - näeb mingi lipnik või nooremleitnant vastase tanke kaugelt juba tulemas, sided-käsud värgid puuduvad, läheb rühm, paneb asjad kohale, teeb paugu ära, laseb silla kokku ja läheb oma meestega edasi.

Leipzig 1813. Kui hästi mäletan ,kohe üks näide sellest, et "lambist" sildade õhkimine võib olla ohtlikum omadele kui vastasele. Olles pataljoni või brigaadi ülema nahas, ei tahaks küll lubada sellist tsirkust oma vastutusalas ilma käsuta. Teisiti, oli ka palju näiteid (nt. suvi 1941. kus päris mitu korda sakslased said tähtsad sillad enda kätte selliselt, et punaarmeelane oli teisel pool, sütenöör ja tikud käes, vahtis otsa aga ei teinud midagi- käsku ju polnud ), kus võibolla olekski vajalik nii tegutseda. Nii, et "sided-käsud värgid puuduvad" kohta võin öelda, et käsk siiski PEAB olema! Kas või selline käsk, kus on kõik lahtikirjutatud, k.a. omategevuse ja otsustamise piirid.

[Kapten Trumm]

vastavad SOP-d

Nii, et "sided-käsud värgid puuduvad" kohta võin öelda, et käsk siiski PEAB olema! Kas või selline käsk, kus on kõik lahtikirjutatud, k.a. omategevuse ja otsustamise piirid.

Peaaegu sama asi, aga mitte päriselt.

Vahe selles, et SOP olemasolul mõistavad nii ülem kui alluv üksteise tegevust ka ilma side ja käsuta. Kogu elu ülesehitamisele ülevalt tuleva käsu ootamisele on taaskord asi, mis idanaabrile meeldib, need pataljoni või brigaadi raadiojaamad hakkavad s***ks tähelepanu tõmbama (ikka 152 mm ja jämedamat) Ja kui kogu juhtimismudel on üles ehitatud käsu ootamisele ja seda protsessi õnnestub segada (nagu sakslastel 1941), siis kukub kogu vastupanu kolinal kokku. Minuarust peaks alluval olema nii aju kui juhiseid selleks, mida ülem ootaks teda antud olukorras tegevat. S*** ventilaatoris olukorra puhul puuduvadki käsud ja puudub ka side/segatakse (Gruusia). Sellises olukorras vastupanuks polegi muud võimalust, kui anda eesliinil olijale vabad käed talitada juba varem (st enne kaka ventikasse sattumust) oma parema äranägemise järgi. Harris pidi ka teooria järgi olema enamvähem segamiskindel.....kas oli Gruusias?

Seega, kui organiseeritud sõjapidamisest ei tule tõenäoliselt suurt välja, siis tuleks juba aegsasti valmistuda organiseerimata sõjapidamiseks. Sest organiseeritud sõjapidamine, mida lühissesse lastakse, ei saavuta kah tühjagi (nagu Gruusias, taas). Eriti kurb on asi muidugi siis, kui kogu sõjaline fiasko olnuks kõvasti väiksem, kui üksainus sild/tunnel oleks pilbasteks tehtud. Selleks olnuks vaja RA ettevalmistustele lisaks ainult jagu mehi ja mõni seljakotitäis lõhkamisnänni. Mõni dzigitt oleks selle vast ka teoks teinud, aga neid oli treenitud vistsi ainult soomusmanöövriks.

Jaapani vanasõna: puuduva kabjanaela tõttu kaotati kabjaraud, kabjaraua kadumise tõttu kaotati hobune, hobuse kaotamise tõttu ei jõudnud kuller kohale, kaotatud kulleri tõttu jäi kiri kätte andmata, kätte andmata kirja tõttu kaotati sõda.

Olen endiselt seda meelt, et ootuspärane ja etteplaneeritud segadus annab parema tulemuse kui ootamatu segadus organiseerituse asemel. Viimasel juhul saab ärkamine igal juhul karmim olema.

[albatros]

vastavad SOP-d

Nii, et "sided-käsud värgid puuduvad" kohta võin öelda, et käsk siiski PEAB olema! Kas või selline käsk, kus on kõik lahtikirjutatud, k.a. omategevuse ja otsustamise piirid.

Peaaegu sama asi, aga mitte päriselt.

Vahe selles, et SOP olemasolul mõistavad nii ülem kui alluv üksteise tegevust ka ilma side ja käsuta. Kogu elu ülesehitamisele ülevalt tuleva käsu ootamisele on taaskord asi, mis idanaabrile meeldib, need pataljoni või brigaadi raadiojaamad hakkavad s***ks tähelepanu tõmbama (ikka 152 mm ja jämedamat) Ja kui kogu juhtimismudel on üles ehitatud käsu ootamisele ja seda protsessi õnnestub segada (nagu sakslastel 1941), siis kukub kogu vastupanu kolinal kokku. Minuarust peaks alluval olema nii aju kui juhiseid selleks, mida ülem ootaks teda antud olukorras tegevat. S*** ventilaatoris olukorra puhul puuduvadki käsud ja puudub ka side/segatakse (Gruusia). Sellises olukorras vastupanuks polegi muud võimalust, kui anda eesliinil olijale vabad käed talitada juba varem (st enne kaka ventikasse sattumust) oma parema äranägemise järgi. Harris pidi ka teooria järgi olema enamvähem segamiskindel.....kas oli Gruusias?

Seega, kui organiseeritud sõjapidamisest ei tule tõenäoliselt suurt välja, siis tuleks juba aegsasti valmistuda organiseerimata sõjapidamiseks. Sest organiseeritud sõjapidamine, mida lühissesse lastakse, ei saavuta kah tühjagi (nagu Gruusias, taas). Eriti kurb on asi muidugi siis, kui kogu sõjaline fiasko olnuks kõvasti väiksem, kui üksainus sild/tunnel oleks pilbasteks tehtud. Selleks olnuks vaja RA ettevalmistustele lisaks ainult jagu mehi ja mõni seljakotitäis lõhkamisnänni. Mõni dzigitt oleks selle vast ka teoks teinud, aga neid oli treenitud vistsi ainult soomusmanöövriks.

Jaapani vanasõna: puuduva kabjanaela tõttu kaotati kabjaraud, kabjaraua kadumise tõttu kaotati hobune, hobuse kaotamise tõttu ei jõudnud kuller kohale, kaotatud kulleri tõttu jäi kiri kätte andmata, kätte andmata kirja tõttu kaotati sõda.

Olen endiselt seda meelt, et ootuspärane ja etteplaneeritud segadus annab parema tulemuse kui ootamatu segadus organiseerituse asemel. Viimasel juhul saab ärkamine igal juhul karmim olema.

Siin võiks mõningatel küsimustel vaielda. SOP on SOP-iks, aga kõiki asju ette näha ei saa. Kas olukord, kus sidet ei ole aga midagi on läinud nii, et algne plaan enam ei toimi. Näiteks oma äralõigatud üksused või planeerimata vasturünnaku suund. Side sideks, aga meie brigaadi ala ka ei ole nii suur, et ei saaks vana hea virgatsit kasutada. Loomulikult peab olema ka "tulealustamisjoon" kust üle minnes tavalisel jao- või rühmaülemal ka õigust tegutseda. Risk on igatpidi suur nii esimese, kui ka teise varinadi puhul.
See, mis puudutab Gruusiat, siis minu teada maasidet häiriti rohkem grusiinide poolt. Side toimis suuresti nagunii mobladega Harrist said häirida ainult robustselt sagedusvahemiku "risustamisega" kõrgenadtud saatevõimsusel (mis omaette tähendab, et oma võrk oli ka maas). Õhuväe riistad olid ka õhus (mitte küll algusest), aga ei kuulnud, et nad just Harristele kuidagi mõjutasid (ei ole sideväelane, ja seetõttu rohkem ei oskagi kommenteerida). Palju sitem on see (ka meie jaoks, sest tegu on samade FALCON 2-ga), et jaamad said venelaste kätte koos kõikide krüptovõtmetega ja muu pasaga. Isegi võrgud olid sees!
Tunneli õhku laskmiseks oleks olnud vaja kindlasti rohkem, kui kott lõhkeainega.

[Kapten Trumm]

Eesti sõjaline riigikaitse ei koosne ju ainult brigaadist, brigaad oma õiges suuruses on juba praegu sõjalisest riigikaitsest üks tühine murdosa. Esimesed 100+ km ongi tõenäoline vastupanu kohalikud KL ja üksustest eemale sattunud KV mehed sellega, mis kätte satub. Mingit sidet nendega ei ole ega tule, tegutseda tuleb oma äranägemise järgi. Kui nad omavad AK4 30 padruniga ja ei mingeid muid erilisi variante, siis nad ei suuda midagi teha peale enda elushoidmise metsas.

Tunneli õhku laskmiseks oleks olnud vaja kindlasti rohkem, kui kott lõhkeainega.

Muidugi on, aga asi on liigselt müstifitseeritud, kui ehituslikud asjad (puuraugud näiteks) on tehtud ära, õpetab suvalisele vähegi mõistust omavale mehele selle asja ühe päevaga ära. Sestap ma ei saagi aru, miks Eestis selliseid oskusi kunstlikult monopoliseerida üritatakse, kas "organid" kardavad IED-de ilmumist? Tunnelisuu või üks silla sektsioon lastakse ära ühe jaoga ja selleks vajalik mahub nende seljakottidesse vabalt ära.

[albatros]

Eesti sõjaline riigikaitse ei koosne ju ainult brigaadist, brigaad oma õiges suuruses on juba praegu sõjalisest riigikaitsest üks tühine murdosa. Esimesed 100+ km ongi tõenäoline vastupanu kohalikud KL ja üksustest eemale sattunud KV mehed sellega, mis kätte satub. Mingit sidet nendega ei ole ega tule, tegutseda tuleb oma äranägemise järgi. Kui nad omavad AK4 30 padruniga ja ei mingeid muid erilisi variante, siis nad ei suuda midagi teha peale enda elushoidmise metsas.

Brigaad- tühine osa? Ma nii küll ei ütleks. See on kõige paremini relvastatud, varustatud ja väljaõpetatud osa Eesti kaitsevõimest. Praktiliselt neljandik sellest. Kui me võtame arvesse praeguse KL taset kõikides eelmainitud faktorites, siis veel rohkemgi. "Esimesed 100+ km" on liiga palju. Brigaad sekkub palju varem.

Tunneli õhku laskmiseks oleks olnud vaja kindlasti rohkem, kui kott lõhkeainega.

Muidugi on, aga asi on liigselt müstifitseeritud, kui ehituslikud asjad (puuraugud näiteks) on tehtud ära, õpetab suvalisele vähegi mõistust omavale mehele selle asja ühe päevaga ära. Sestap ma ei saagi aru, miks Eestis selliseid oskusi kunstlikult monopoliseerida üritatakse, kas "organid" kardavad IED-de ilmumist? Tunnelisuu või üks silla sektsioon lastakse ära ühe jaoga ja selleks vajalik mahub nende seljakottidesse vabalt ära.

Jutt oli Roki kohta, seal arusaadavatel põhjustel mingit puurimist ei saanudki olla. Jällegi, kui rääkida Rokist, selle tunnelisuu lõhkamiseks (et üldse kokkuvariseks, mitte et lihtsalt mingi praht maas, mida paare tunniga lahti lükkatakse) vajalik lõhkeaine kogus oli sadades kilodes, kui mitte tonnides. Kunagi oli selline arutelu vene sõjafoorumites. Aga üldiselt rahuajal ehitiste ettevalmistamine võimalikuks lõhkamiseks on täitsa normaalne tegevus, näiteks Soomes. Miks mitte ka meil?

[Kapten Trumm]

Brigaad- tühine osa? Ma nii küll ei ütleks. See on kõige paremini relvastatud, varustatud ja väljaõpetatud osa Eesti kaitsevõimest. Praktiliselt neljandik sellest. Kui me võtame arvesse praeguse KL taset kõikides eelmainitud faktorites, siis veel rohkemgi. "Esimesed 100+ km" on liiga palju. Brigaad sekkub palju varem.

See on juba laiem üldfilosoofiline teema kui tankide ostmine, aga enne tuleb vist lahendada küsimus, kas üks brigaad, mis annab murdosa kaitsevõimest, kuid neelab lõviosa ressurssidest, on üks jätkusuutlik idee üleüldse. See, et kuskil välismaa sõjaväeakadeemias õpetatakse, et tänapäeval sõdivad brigaadid, ei tähenda ju kohe automaatselt, et see on Eestile sobivaim lahendus. Üks brigaad, mis kontrollib maksimaalselt sadakond km2 territooriumi (Eesti pindala on 45 000 km2) ei saa ju kindlasti olla mingi riigikaitse alustala.

Rasketehnika muretsemine annab kahtlemata juurde igasugu võimalusi, kuid tekitab samapalju juurde ka probleeme, näiteks ühe tõsise "raskuskeskme " (center of gravity) teke.

Kõige kurvem olekski ju Gruusia variandi kordumine, kus kallist relvastusest kasu pole (kas lahing ei õnnest või poldagi selleks valmis) ja vastupanu põhirolli hakkavad kandma need, kes on heal juhul relvastatud Kustiga (halvemal juhul lihtsalt automaadiga) ja keda me igasugu fantaasiate tõttu oleme arvestatavalt relvastamata jätnud. Mina näiteks ei usu, et peale suurte asjade ärategemist jääb piisavalt vaba raha, et saavutada mingi kvalitatiivne edasiminek "muu rahva" relvastuses-varustuses. Ostetakse Milaneid vanaks läinute asemele, uute pataljonide TT üksusse, ostetakse hulk mittejuhitavat moona ja mingi kogus ÕT rakette, millega relvastada need pataljonid, kes Sergei peale praegu lootma peavad (loe on ilma õhukaitseta). Siis on raha otsas kah, pealegi kaader tahab palka juurde ja mingite kärbete tegemiseks personalis ei paista erilist soovi kah kuskilt.

[albatros]

Brigaad- tühine osa? Ma nii küll ei ütleks. See on kõige paremini relvastatud, varustatud ja väljaõpetatud osa Eesti kaitsevõimest. Praktiliselt neljandik sellest. Kui me võtame arvesse praeguse KL taset kõikides eelmainitud faktorites, siis veel rohkemgi. "Esimesed 100+ km" on liiga palju. Brigaad sekkub palju varem.

See on juba laiem üldfilosoofiline teema kui tankide ostmine, aga enne tuleb vist lahendada küsimus, kas üks brigaad, mis annab murdosa kaitsevõimest, kuid neelab lõviosa ressurssidest, on üks jätkusuutlik idee üleüldse. See, et kuskil välismaa sõjaväeakadeemias õpetatakse, et tänapäeval sõdivad brigaadid, ei tähenda ju kohe automaatselt, et see on Eestile sobivaim lahendus. Üks brigaad, mis kontrollib maksimaalselt sadakond km2 territooriumi (Eesti pindala on 45 000 km2) ei saa ju kindlasti olla mingi riigikaitse alustala.

Jah, aga paraku nii ta ongi. Vähemalt praegu. Ja meie olukord ei ole veel kõige hullem. Vaata Lätit, seal on tõesti p..ses. Meil on siiski mingisugune algne kaitsevõime säilib just tänu ettevalmistatud reservistidele. Muidugi ei ole kõikidele relvi ja varustust piisavalt, aga tasapisi asjad muutuvad ju paremaks. Kas või KL võitlusgruppide ja RÕK-ide näol. Kümme aastat tagasi polnud sedagi. Ja tegelikult, ma arvan, ei praeguse seisuga meie riik ei suudagi hoida kiires valmisolekureservis rohkem mehi, kui ühe brigaadi jagu. Tead ju ise, kuidas meie reservarmee moodustatakse...

[kaur3]

albatros, ma arvan, et me võiks siin paindlikkust ilmutada. Ma pean silmas just olukorda, et kogu head ja paremat ei koondata 1. brigaadi alla, vaid jagatakse ka teistele. Kui raha/varustust juurde saab, siis kasvatatakse kõigil musklit. Kunagi kirjutas jalaväeinspektor Boris Püssa nii.

Kunagine maaväe staabi jalaväeinspektor Boris Püssa kirjutas KK's Milanid ja 120 mm oma unistuste kompanii kastikesse (TTA vaidleb vist sellele põhimõttele vastu. soesilm, mis arvad?) kenasti sisse. Hea lugemine

http://www.kaitseliit.ee/static/files/2 ... r2004a.pdf

See annab tunnistust, et kusagil üsna kõrgel on liikunud taolised ideed juba üsna mitu aastat tagasi.

Arutelus käis siin.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... sa#p262289

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... sa#p269043

Kui me jagaks oma meestele Milanid laiali ja eeldame, et NATO koos oma lennuväega ning tulejuhtidega teevad taeva puhtaks ning annavad ka maismaamärkide pihta tuld, siis me sõjapilt näeks välja nagu Toyota waris ning Liibüas eelmisel aastal. Struktuuri saaks üks-ühele sellest videost maha viksida. Milanid on, RPG'de asemel on CG'd, õhutõrjet teeks Mistralid ning Sergeid. Selle sõjapildi järgi ei istuks brigaad Suur-Tallinnas, kuhu oleks vastasel muidugi üsna raske sisse marssida ilma Groznõit või Staliningradi tegemata, vaid sama ressurssiga saaks hävitustööd teha palju suuremal alal kui brigaadi vastutusala vastavalt määrustikule.

http://www.fluctuat.net/7370-La-revolut ... a-en-Libye

Loodetavasti ei ole selline asjade käik midagi uut siin päikese all ning staapides on selline sõjapilt pitseeritud rasvaste punaste templitega. Tänasel päeval jääb minusugune lihtinimene vaid uskuma lubadusi, et kui pasun hääb, siis avanevad härjapõlvlaste koobaste uksed ning sealt veeretatakse välja konteinerid ennekuulmatu tehnikaga, mis pühib vastase nagu imeväel meie kodukamaralt minema.

[Kapten Trumm]

See annab tunnistust, et kusagil üsna kõrgel on liikunud taolised ideed juba üsna mitu aastat tagasi.

Kahjuks ka sellest, et midagi ei muutu, millises struktuuris käis KL viimati Kevadtormil?

Kui me jagaks oma meestele Milanid laiali ja eeldame

Pole ju suurt midagi jagada.

[albatros]

Paindlikus ongi mu teine nimi Kui tõsiselt räkida, siis tegelikult asi ei ole sugugi selles, mitu suurt toru me suudame oma kompani struktuuri sisse toppida, kuid selles, kes ja kuidas kogu seda imeüksust juhtima hakkab. Kaudtule, TT-võimekuse omamine nii väikses üksuses, nagu kompanii on küll äge, aga sellisel juhul antud kompanii muutub juba pataljoniks miinusega. Tegelikult meie struktuurid on piisavalt otstarbekad ja veel suuremaks neid ajada pole mõttet. Sellisel juhul tekkivad juba teised probleemid (nt. juhtimisega ja LTT-tagamisega). Ja kõige tähtsam asi. Me jällegi räägime torudest ja numbrites, unustades, et sõjaväe üksuse kvaliteet seisneb kõigepealt väljaõppes. Kuusjuures sugugi mitte ainult reakoossseisu, vaid pigem juhtkonna omas. Ja siin tuleb ka kohe vastus sinu arvamusele. Ei piisa kokku ajada 100tuh. meest püssidega, vaid on vaja nendele anda ka vähemalt 10tuh. meest kogemustega ja oskustega, et neid juhtida. See on kerge vihje brigaadi tähtsusele.

Kui me jagaks oma meestele Milanid laiali ja eeldame, et NATO koos oma lennuväega ning tulejuhtidega teevad taeva puhtaks ning annavad ka maismaamärkide pihta tuld, siis me sõjapilt näeks välja nagu Toyota waris ning Liibüas eelmisel aastal. Struktuuri saaks üks-ühele sellest videost maha viksida. Milanid on, RPG'de asemel on CG'd, õhutõrjet teeks Mistralid ning Sergeid. Selle sõjapildi järgi ei istuks brigaad Suur-Tallinnas, kuhu oleks vastasel muidugi üsna raske sisse marssida ilma Groznõit või Staliningradi tegemata, vaid sama ressurssiga saaks hävitustööd teha palju suuremal alal kui brigaadi vastutusala vastavalt määrustikule.

http://www.fluctuat.net/7370-La-revolut ... a-en-Libye

Kahjuks ei oska prantsuse keelt, aga nende maasturite kohta võin öelda, et ei ole mõttet üks-ühele ülekanda nende kogemust meie pinnale. Klassikaaline OMO (oleneb maastikust ja olukorrast ). See mis nendel oli hea, ei pruugi meil hästi töötada. Liibüas vastasel puudus õhukomponent ja ta oli üldiselt passiivne, maastik oli teda milline, takistusi polnud- sõida nagu tahad. Meie olukorras neid imemasinad hävitatakse väga kiiresti. See oleks nagi sissimine masinatega, aga sissitaktika üks põhimõtte seisneb selles, et ole märkamatu ja hoia madala profiili (mingi otsustava hetkeni). Nende masinatega kihutamisega see ei lähe, mu arust, eriti kokku.

Loodetavasti ei ole selline asjade käik midagi uut siin päikese all ning staapides on selline sõjapilt pitseeritud rasvaste punaste templitega. Tänasel päeval jääb minusugune lihtinimene vaid uskuma lubadusi, et kui pasun hääb, siis avanevad härjapõlvlaste koobaste uksed ning sealt veeretatakse välja konteinerid ennekuulmatu tehnikaga, mis pühib vastase nagu imeväel meie kodukamaralt minema.

[/quote][/quote]

Loodetavasti nii moodi asi hakkabki toimima. Liitlastel on alati kasulikum anda meile oma relvi, mitte verd...

[kaur3]

Albatros, kui suuri üksuseid meie valjaoppekeskused õpetavad koos tegutsema?

Kui suured KL üksused suudavad koos tegutseda?

Kui suur on sisseastumise konkurents Sojakooli?

Kui suur on kaadrivoolavus?

Millal Sa julged prognoosida, et brigaad on valmis nii väljaõppe kui ka varustuse seisukohast? Ja siis teine, kolmas ja neljas? Millal on nad lõplikult varustatud diviisi taseme varustusega? Ma pean silmas ikka varustust, mis avaldavad mõju. Ahjaa, need on NATO plaanid ja täpsemalt ei tohi rääkida.

Meie olukorras neid imemasinad hävitatakse väga kiiresti. See oleks nagi sissimine masinatega, aga sissitaktika üks põhimõtte seisneb selles, et ole märkamatu ja hoia madala profiili (mingi otsustava hetkeni). Nende masinatega kihutamisega see ei lähe, mu arust, eriti kokku

Missuguse stressitesti peavad vastu tänased presentkastikad?

Nii nagu ma olen korduvalt erinevates teemadest juba öelnud, siis minu mureks on asjaolu, et meie üksused, mis suudavad tänasel päeval koos tegutseda, on vaga väikesed ning neil puudub tulejoud vastast edukalt nuhelda. Albatros, kust see tuleks?

[albatros]

Albatros, kui suuri üksuseid meie valjaoppekeskused õpetavad koos tegutsema?

Tavaliselt kompanii +mõned üksikud rühmad korraga. Suuremad paar kompaniid +toetusüksused.

Kui suured KL üksused suudavad koos tegutseda?

Midagi pärast arvan, et seda ei teagi isegi KL juhtkond. On selline tunne...

Kui suur on sisseastumise konkurents Sojakooli?

Kuidas kunagi. Omal ajal konkurss oli miinusega, paar aastat tagasi ülisuur, nüüd peaks olema kuskil poolteist ühele.

Kui suur on kaadrivoolavus?

Jällegi oleneb. Oleneb väeosast ja ametikohast. Scouts suuresti misside peal, väga paljud, loomulikult reakoosseis ja nooremad allohvitserid ühe missi pärast teenivadgi. Sihuke "hooajatöö". Loomulikult on olemas ka need, kes südamega sees, kuid reakoosseisu voolavus on suur. Ei ole midagi imestada ka, selliste palkadega (mõtlen reakoosseisu, kellel pole staaži ega midagi) missioonide vahel on suht võimatu üleelada. Eriti kui sul mingisugune pere ka taga. Sarnane olukord ka teistes väeosades. Ohvitseride osas voolavus pidem väeosade vahel. Reservi väga minema ei kipu. Palk on natukene suurem ja reeglina juhuslikud tegijad väga kauaks käitseväes nagunii ei jää.

Millal Sa julged prognoosida, et brigaad on valmis nii väljaõppe kui ka varustuse seisukohast? Ja siis teine, kolmas ja neljas? Millal on nad lõplikult varustatud diviisi taseme varustusega? Ma pean silmas ikka varustust, mis avaldavad mõju. Ahjaa, need on NATO plaanid ja täpsemalt ei tohi rääkida.

Teist ja kolmandat briggadi me vist ei saagi. Vähemalt rahuajal mitte. See mis puudutab komplekteerimist isikkooseisuga, siis meil on valmisolekureserv, mis mõni aja möödudes liigub järgmisesse "vanuseklassi", ehk siis algul brigaadis, pärast (kuid mitte alati) ringkonnad, maakaitseüksused jne. Tasemel varustus, on praegu kiirema klassi valmisolekureservi käes, aga asjad vaikselt paranevad, Loomulikult midagi täpsemalt öelda ei saa. Ja üldiselt ei saanud väga hästi aru, mis tähendab "diviisi taseme varustus"?

Missuguse stressitesti peavad vastu tänased presentkastikad?
Nii nagu ma olen korduvalt erinevates teemadest juba öelnud, siis minu mureks on asjaolu, et meie üksused, mis suudavad tänasel päeval koos tegutseda, on vaga väikesed ning neil puudub tulejoud vastast edukalt nuhelda. Albatros, kust see tuleks?

Ma sain aru, et sa räägid just nende kasutamise Liibüa konteksis. Ehk siis selline kerge tuletoetusmasin dessandi võimekusega. Meil on teistsugune maastik, et saaks edukalt selliseid reide teha. Ja loomulikult teistsugune vastane. Mina arvan, et praegu kaitseväes (pigem siis maaväes) on suuremad probleemid just TT-relvadega ja soomuskaitsega. Kusjuures pigem APC-de puudumisega isikoosseisu vedamiseks, ei räägi praegu IFV-st lahingute pidamiseks. Arvan et isegi ÕT-ga enam ei ole nii suurt jama, vähemalt brigaadi mõistes.

[Kapten Trumm]

Siin kogenumad on öelnud, et KV-s on rahuldav tase tagatud kompanii tasemeni ja KL-s (koond)rühma tasemeni. KV kohta ma ei taha nii väga sõna võtta, aga KL kohapealt hääletan kõigi nelja jäsemega poolt. Arvestades, et KV pole ainult 1. JvB oma värske väljaõppega, siis kipun pigem arvama, et ongi nii nagu ülal öeldud. Lihtsalt soovide (fantaasia) ja reaalsuse vahel on suured käärid.

Kaudtule, TT-võimekuse omamine nii väikses üksuses, nagu kompanii on küll äge, aga sellisel juhul antud kompanii muutub juba pataljoniks miinusega

Aga keegi ei käse ju asja lahendada olemasolevate relvadega. Pealegi kompanii veab oma miinipildujaid juba nagunii kaasas ja raketisüsteemid on tänapäeval sellest juba kergemad/kantavamad. Rahapuudust meil ju pole, kui jätkub raha palgatõusuks ilma struktuursete reformideta, igasugu kaheldavate nishivõimekustele, jätkub ka selleks, et igasugu kompanii/rühma lahingugrupid varustada seljas veetava nänniga, mis esimese pauguga vastasel hambad nurka viib. Lisaboonusena väheneb sõltuvus haavatavast autotranspordist ning last but not least, mida väiksem on põhiline taktikaline üksus, seda suurem on tõenäosus, et ta ka "s*** ventikas" oludes kokku saadakse, relvastuse-varustuse paigutus on võimalik lahendada nagu Rootsis oli (territoriaalselt, hajutatult) jne jne jne.

Võibolla, kui väga tahta ja olla loov, siis saaks selle muretseda ka soomusbrigaadiga paralleelselt ja ideaal oleks ju hästirelvastatud ja toimiv maakaitse+vastase tankikiilude blokeerimiseks kõva soomusrusikas. Paarsada milli on ainult aastas vaja sellele territoriaalkaitsele relvastusele, see on vast saavutatav isegi praeguse laialivalgunud adminstruktuuri kärpimisega.

Põhiline probleem on ju selles, et KV suurprojektid toimusid ja toimuvad "alumise otsa" püksata jätmise hinnaga.
Aga esmalt võiks minu isikliku arvamuse kohaselt tekkida territoriaalsed "katteüksused", kus tugevdatud rühmas on heavy hitting power olemas. Territoriaalsed seepärast, et seda ei saaks ruineerida mingi ootamatu õhu-, Iskanderi vms löögiga (Scoutsi puhul vägagi reaalne). Muidu sellist maakaitset saab vist auti lüüa üksnes massihävitusrelvadega, nagu tuumaheidutus juba, oleks veel head riistad kah, oleks see kaart samatõsine kui 1. soomusbrigaad.

[albatros]

Siin kogenumad on öelnud, et KV-s on rahuldav tase tagatud kompanii tasemeni ja KL-s (koond)rühma tasemeni. KV kohta ma ei taha nii väga sõna võtta, aga KL kohapealt hääletan kõigi nelja jäsemega poolt. Arvestades, et KV pole ainult 1. JvB oma värske väljaõppega, siis kipun pigem arvama, et ongi nii nagu ülal öeldud. Lihtsalt soovide (fantaasia) ja reaalsuse vahel on suured käärid.

Ei saanudki aru mille poolt sa nelja jäsemega oled? Jah, osaliselt olen nõus, et meie JVP-de struktuur ei vasta hetkel antud olukorrale, kus me peame võitlema soomustatud vastasega. Kunagine TTK-ide äravõtmine JVP struktuurist oli ka minu jaoks kerge šokk. Minu arust see on pikk samm taha. Aga selle otsuse taga on vist ainult relvade puudumine. Usun, kui saame endale juurde, siis TTK tekkivad igas JVP-s uuesti. Vähemalt loodan. Aga muidu, ei näe rohkem midagi, et oleks ebarahuldav. 120mm on olemas, ÕT ka (jällegi rääkides JVBr JVP-st).

Aga keegi ei käse ju asja lahendada olemasolevate relvadega. Pealegi kompanii veab oma miinipildujaid juba nagunii kaasas ja raketisüsteemid on tänapäeval sellest juba kergemad/kantavamad. Rahapuudust meil ju pole, kui jätkub raha palgatõusuks ilma struktuursete reformideta, igasugu kaheldavate nishivõimekustele, jätkub ka selleks, et igasugu kompanii/rühma lahingugrupid varustada seljas veetava nänniga, mis esimese pauguga vastasel hambad nurka viib. Lisaboonusena väheneb sõltuvus haavatavast autotranspordist ning last but not least, mida väiksem on põhiline taktikaline üksus, seda suurem on tõenäosus, et ta ka "s*** ventikas" oludes kokku saadakse, relvastuse-varustuse paigutus on võimalik lahendada nagu Rootsis oli (territoriaalselt, hajutatult) jne jne jne.

Noh, üks asi on 81mm ja hoppis teine 120mm. Just nende "vedamine" jne. Mina loomulikult olen ka selle poolt, et meie JVK relvastus peab võimaldama tasemel TT-t ja tuletoetust. Ja midagi ERYX või JAVELIN-i moodi asja on hädasti vaja. See mis puudutab väiksemate takt.üksuste suurust, siis jällegi olen osaliselt nõus. Omal ajal veetsin aega N-Jõesuus, kus meie üksus oli kaunis väike- 9 meest

Võibolla, kui väga tahta ja olla loov, siis saaks selle muretseda ka soomusbrigaadiga paralleelselt ja ideaal oleks ju hästirelvastatud ja toimiv maakaitse+vastase tankikiilude blokeerimiseks kõva soomusrusikas. Paarsada milli on ainult aastas vaja sellele territoriaalkaitsele relvastusele, see on vast saavutatav isegi praeguse laialivalgunud adminstruktuuri kärpimisega.

Jälle räägime ainult relvadest! Hästi toimiva maakaitse jaoks ei piisa ainult relvadest. Kaadriküsimused on olulisemad. Ega see TT-värk (TTRK), alates rühma tasemest ei ole sugugi nii lihtne. Seal on vaja hoolikalt planeerida ja seda suht raske ellu viia. Ühesõnaga, et maakaitse toimiks meil on vaja midagi USA rahvuskaardi moodi. Kus on piisavalt koguses palgalistel ametikohtadel instruktoreid (vajatakse ka häid ohvitsere), kes vajadusel muutuvad kompaniide ja pataljonide ülemateks. Ja reakoosseisul võiks olla mõned boonused, et tihedamini väljaõppes osaleksid. Aga see on väga suur rahahunnik, mida meil ei ole ja ka lähitulevikus vist ei tulegi.

[kaur3]

albatros, juhul kui me usume sellesse Randi meeste maatriksisse ja hindame selle järgi EKJ võimekust, siis kas brigaadindus natuke ülepingutatud ettevõtmine ei ole?


image hosting jpeg

Oma brigaadiga saaksime me vist heal juhul teise lõigu ülesannet täita Tallinnas ja ülejäänud armee esimese lõigu ülesannet?


hosting images

http://www.rand.org/content/dam/rand/pu ... 10.ch7.pdf

Kas surume edasi oma kitsa rahakotiga esimese, teise ja kolmanda brigaadi suunas (vt palja tilliga meeste arutelu ja Hurda originaalteksti) või lepime sellega, et rühmad-kompaniid ning palju efektiivsemad relvad kätte?

Minu näide Toyota meestele ei olnud seotud otseselt nende autodega, vaid asjaoluga, et väikeüksus varustatuna taoliste relvadega saab õigete asjaolude kokkulangemisel teha tuule alla tankidega vastasele. Nii Liibüas kui ka Toyota sõjas nägid liitlased vaeva taeva puhtaks hoidmisega ning relvastuse toomisega. Ma loodan väga, et ka meie puhul täidavad liitlased need kaks tingimust.