
kaks viimast lauset, muu on selguse pärast et mis värk on.
praegu lõik selline:
Alustanud Vladikavkazist teed ligi kümme aastat hiljem [st 1830 paiku], pakkus Puškin samasuguse kirjelduse. Ta meenutas, et kell üheksa hommikul kogunes kohtumispaika umbes viissada inimest. Lahkumise märguandeks oli trummipõrin ja kogu seltskond hakkas liikuma, kõige ees kahurid. Järgmisena tulid neljarattalised tõllad, nende järel krigisevad härjavankrid, mida juhtisid moslemitest härjaajajad. Konvoid ääristasid suured hobuse- ja härjakarjad ning paksudes vildist burkades nogai nomaadid keerutasid loomade vaoshoidmiseks lassosid. Kahuri tahtidest, mis olid võimaliku rünnaku puhuks süüdatud. kerkisid peenikesed suitsujoad. Aeg-ajalt ruttasid sõdurid lähemale, et suitseva suurtüki pealt oma piipu süüdata.
et kas suurtükk ja kahur on üldse sünonüümid, kumba siin eelistada.
ja kas 'taht' on õige? kõlab loogiliselt, et siis sai vajadusel kiiremini tulistada... -- ?
(raamatus on juttu kaukaasiast ja eriti sõdadest seal, sest neid oli palju, keskajast tänapäevani, eriti venemaa imperialistlikest ambitsioonidest. ingl. orig.)