Meediku eriala ja militaarmeditsiin

[Madis22]

Kui pea veealla pista, siis on ka hingamine hoopis teistmoodi

[alari]

http://www.epl.ee/news/eesti/tulevased- ... d=63850472

[hillart]

[hillart]

[TTA]

Ja sellist jama aetakse suust, kui teadaolevalt on RA- meditsiiniteenistus niisama hästi, kui olematu ja SA üksused on sellest hoopistükki ilma. Võiks järeldada, et arstid-õed peavadki just-kui vaid haiglates ooteasendis valvama ja olukord, kus neid vägedes polegi, on täiesti normaalne. Aga kõigest sellest on selle teema all juba piisavalt juttu olnud.
Oi, krt, kui kuri ma olen.

Kui suure mahuga see katastroofimeditsiini kursus on ja kes seda läbi viib? Kas sealt ei anna midagigi välja pigistada?

[alari]

Algselt vist taheti sellist kursust

Üldine kaitseväeteenistuse käik meessoost arstidele oleks järgmine (tegemist on kaitseministeeriumi soovitatud eeldatava skeemiga, mida pole veel seadustatud).
1. Kahel suvel ühekuine väljaõpe (kokku kaks kuud
puhtsõjalist ettevalmistust) – soovitavalt 1. ja 2.
kursuse suvel või ka hiljem, kui õppetöö võimaldab.
2. Seejärel 3 EAP mahuga kohustuslik sõja- ja katastroofimeditsiini kursus (kohustuslik kõigile).
3. Kahe eelmise etapi läbimise järel saadakse ülikooli
lõpetades lipniku auaste.
4. Residentuuri ajal ehk pärast diplomiõpet reservkogunemine kolm nädalat kuni nelja aasta jooksul,
mille käigus toimub täiendav sõja- ja katastroofimeditsiini väljaõpe. Seejärel on arst kuni viis aastat
aktiivses reservis, mis võib tähendada veel üht kuni
kolme nädala pikkust reservkogunemist.
5. Kui keegi soovib panustada rohkem ja on huvitatud
näiteks rahvusvahelistel sõjaoperatsioonidel osalemisest, on vastavalt vajadusele võimalik täiendab vabatahtlik lisaväljaõpe

Aga praegu vist tuleb selline

Käesolevaks hetkeks on ministeeriumites ringlemas eelnõu, mis asendaks arstiteaduskonna meestudengite kaitseväekohustuse sõjameditsiiniga. Selle tingimuseks tuleb läbida kursus „sõja- ja katastroofimeditsiin", nelja nädala pikkune sõjaline koolitus ja sõjameditsiinikoolitus arstiteaduskonna kuuenda kursuse praktikas. Vabastuse põhjendus on lihtne: ei ole mõistlik, kui aastaid meedikuks õppinud ja meedikuna töötanud tohter värvatakse kriisisituatsioonis kuulipilduriks.

Sõja- ja katastroofimeditsiin (3EAP / 24l + 26pr)

[hillart]

[metssiga]

Mõnikord jätab mulle (no vabandan) isand hillarti kirjutatu sellise vingumise mulje, aga seekord nõustun temaga täielikult, tõstan poolt kõik oma jäsemed! Peaarsti sõnad on eriline lollus, aga - kas ajakirjanikud teda ka õigesti tsiteerisid? Pagan seda teab, kui tegid õigesti, siis tuleb jälle meelde, et ainus taastuvasi on lollus.

[oleeg]

Arsti ja õe eriala õppivad tudengid vabastatakse ajateenistusest, kui nad teevad ülikoolis läbi vastava kursuse, kirjutas Eesti Päevaleht.

Näide elust: 180-st kohal viibima pidanust oli kohal vast 80-120...

...asendaks arstiteaduskonna meestudengite kaitseväekohustuse sõjameditsiiniga...

Sama näite varal: auditooriumis oli vast kümmekond meesisikut... koos minuga

Seega on asi reaalsuses, kellegi märjas unenäos, ajakirjanduses ja paberil ikka äärmiselt erinevad...


terv
o

[Wrangel]

Asendaks "võrdõigusevoliniku" kuivad unenäod reaalse võrdsusega ja paneks naised 9 kuud meditsiini õppima peale 18 aastaseks saamist? Nimetaks siis seda pigem kohustuslikuks tsiviilkaitseks, oskaks vähemalt iseend ja teisi valitsevaid ohuolukordi rohkem ohjata, lastele esmaabi anda, hädaabi olukorras tegutseda jne. Reaalses sõjas on reaalselt vaja relva omada maksimaalselt vaid 1/10 elanikkonnast ja reaalselt relva kasutamise vajadus tekib korralikult organiseeritud asja juures vaid 1/50.

Sisuliselt on sõjaks valmistume valmistumine katastroofiks. Ka loodusõnnetuses peab korra tagamiseks riigil olema piisav relvastatud inimeste hulk, kes on reaalselt valmis ka relva kasutama. Samas enamus selleks valmistumise mahust ja inimestest on moraal/vahendid/struktuur/isikud jne, kel võib olla relv aga nad ei ole sõdurid.

Naised ja mehed läbiksid erineva kohustusliku kava, kuid kindlasti palju oleks kattuv.

[hillart]

[zzz-petz]

Vabastuse põhjendus on lihtne: ei ole mõistlik, kui aastaid meedikuks õppinud ja meedikuna töötanud tohter värvatakse kriisisituatsioonis kuulipilduriks.

huvitav, et niimoodi eristatakse ühte eriala. mu klassivend on matemaatikadoktor, kelle matemaatikaalaseks väljaõpetamiseks riik on 10 aastat ressursse kulutanud, aga ometi sama riik leiab, et sõjaajal on teda kõige kasulikum rakendada reamehena eesliinil. kordusõppusel käidud ka ja puha. miks matemaatikadoktorit saab "raisata", aga arstiteaduste doktorit mitte. ma näiteks pakun, et sellist inimest oleks kasulikum rakendada milleks muuks iganes, mingiks krüptohäkkimiseks kasvõi vmt. aga ju siis eksin

[hillart]

[zzz-petz]

tegelikult üldse... kui ma nüüd mõtlema hakkan. kas üldse kaitsevägi arvestab mingilgi määral kellegi tsiviilis toimunud teenistuskäiguga või läbitud kursustega ja erialaste teaduskraadidega sõjaaja ametikohtadele määramisel? nagu olen siin foorumis ka enne maininud, siis mind ennast määrati täiesti suvalisele ametikohale, millel pole minu oskuste ja töökogemustega midagi pistmist ja kui vaatan oma tuttavaid, siis neil on ka üsna samamoodi, et arvestatakse ainult ajateenistuses õpitut (kui sedagi!), aga mitte tsiviilis omandatut

[hillart]