Tänud kaasaelajatele.
Kuidas elektrimootori toitejuhtmed jooksma hakkavad? Piltide pealt pole küll muhvigi näha.
Ja veel. Mis on elektriallikaks? Panzer IV oli küll varustatud kahetaktilise jõuallikaga lisaseadmete tarvis. Tunnuseks ahtriplaadil väiksemat sorti sumpsipütt. Aga konkreetsel eksemlaril haigutab sellel kohal tühjus.
Elektrimootori toitejuhtmeks on toosama vasest väänatud traadijupp, mida piltidelt näeb. Tõenäoliselt need juhtmed seal vabalt ei lopendanud, vaid olid siiski saksa täpsusega mingisesse kõrri aetud. Kuidas ja kuhu juhtmed täpselt jooksevad, pole teada. Sestap on traadi alumine ots peidetud diskreetselt kuhugi mootori alla raami vahele, kust teda näha pole.
Ühelgi pildil Brückenlegeril lisasumpsi näha ei ole - ilmselt oli see mingil põhjusel ära koristatud. Kuidas elektrimootorit toideti - ega seda täpselt tea.
Uus peatükk algas olemasoleva raami allalastava jätkuna.
Kõigepealt tuli keerulise kujuga jurakas stüreenile joonistada:
Ja siis ta sai valmis. Siin pildil on ta kõrvuti otse karbist tuleva analoogiga. Ja ilma liialduste ning naljata - SEE oligi kõik, mida Trumpeter sama asja pähe pakub
(Kõrvalteemana hakkas Trumpeteri puhul silma veel üks märkimist vääriv seik - Nimelt pakub ta Brückenlegeri komplektiga kaasa ka esimese otsa sisustuse juhi ning radisti töökohtadega. Sealjuures aga on luukide sisemised küljed täiesti välja vormimata. Nagu täiesti null on nende kohtade pealt. Seega ei õnnestuks otse karbist tehes sisemust kuidagi läbi luukide nähtavale jätta. Mudeliehitajate trollimine hiinlaste moodi, aga see selleks.)
Seejärel liimisin külge esimese tala ja sobitasin proovi mõttes masinale ette. Ning siis läks pekki, sest proportsioon tundus olema pikkuse poole pisut vale. Kühvel oli selles, et võtsin mõõtes aluseks Trumpeteri detaili, aga jätsin arvestamata, et enda masinal olin ma kogu raami 8mm ette poole pikendanud. Seejärel lõin vastvalminud hargile noa sisse ja võtsin liigendipoolse kolmandiku keskelt 5,5mm jupi välja. Selline pikkus võimaldas juba külgeliimitud needid samasse kohta allesn jätta.
Lõpptulemus sai selline:
Liigendile võtsin eeskujuks selle ainsa pildi, mis seda kohta piisavalt detailselt kajastab:
Üldpilt näeb välja selline:
Aluskonstruktsioonile võimaldas lähemalt pilku heita siiski rohkem, kui üks pilt. Siin aga informatiivseim neist:
Esisoomusele tuli ka lisada paar pisemat detaili:
Veel ühe teemana tuli lühendada silla toetusjalga, mis silla endaga võrreldes selgelt liiga pikk oli. Kärpisin teda sentimeetri võrra - ilmselt tulnuks rohkemgi, aga see oleks eeldanud juba toetuskonstruktsiooni uuesti tegemist:
Viimaste mudelitega on mul harjumuspäraselt ikka kaasas tiksunud CAD'i joonis, kus saab iseehitatavaid detaile hõlpsasti valmis mõelda. Antud mudeliga aga on virtuaalne joonis juba päris mahukaks paisunud:
Kuid see pole siiski veel kõik. Esimese kahvli külge kinnitub veel üks suur hark, mis tuleb nähtavasti samuti suht ise konstrueerida. Lõbus ehitustöö jätkub.
Kristjan