Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia

[Lemet]

Tommy, ära uduta, isegi pealiskaudne netiotsing annab NATO osa ja Eesti osa suhte muutumise 50/50 pealt 1/3 ja 2/3 peale piisavalt näiteid ja ka mina mäletan, kuidas selle idee algusaegadel pajatasid "kutsutud ja seatud" vastavasisuliste küsimuste peale ehituskulude kohta ladusalt, et NATO "suurema osa" nendest enda kanda võtab. Näiteks 2008 aastal väideti ajakirjanduses, et lennuvälja kompleksne väljaehitamine maksab

umbes miljard krooni, kuludest ligi poole katab NATO.

http://www.neljas.ee/est/harju/vasalemm ... ect=964342
Ka 2010 aasta PM annab Evelyn Kaldoja teada, et

Kogu Ämari väljaehitus maksab miljard krooni, millest poole kannab Eesti ja pool tuleb liitlasriikidelt.

http://www.postimees.ee/211177/amari-va ... sta-jouab/
Nüüdseks on aga numbrid pööratud sellisteks, et NATO osa 35,5% ja Eesti osa 64,5%. Ja vaevalt, et ajakirjanikud toona ise pastatsist need numbrid välja imesid, ju neile need ikka kõrgest ministeeriumist anti...

[tommy]

Ka 2010 aasta PM annab Evelyn Kaldoja teada, et,......
Kogu Ämari väljaehitus maksab miljard krooni, millest poole kannab Eesti ja pool tuleb liitlasriikidelt.....
Nüüdseks on aga numbrid pööratud sellisteks, et NATO osa 35,5% ja Eesti osa 64,5%.

Kas mitte sina ei põhja vahel meie ajakirjanike taset teatud juhtumitel...???
Selsamal 2010 aastal väideti ametlikult...

Aaviksoo sõnul on Ämari baas tõeline NATO projekt ning näitab selgelt, et allianss vaatleb kogu oma ala kaitsmist tervikuna. „Tervelt 35 protsenti kogu Ämari lennubaasi enam kui miljardikroonilisest hinnast maksti kinni NATO poolt, mis näitab ilmekalt, kui tõsiselt hoolib NATO oma uute liikmesriikide julgeolekust ja kaitsevõime paranemisest,“ nentis kaitseminister

Seda, milliseks kujuneb kogu täpne üldmaksumus, saab lõplikult teada, kui asi valmis.(siis ka, kui suureks kujunes kaasfinantseerimise maht).
Nende aastate sees, kui projekt käigus, on ikka paljugi muutunud.
On räägitud, miljardist, 1,1-1,3 miljardini. Paljutki on räägitud.
Vahel lausa pakatati optimismist....

Tänu ehitushindade langusele rekonstrueeritakse Ämari lennubaas esialgu planeeritust umbes kolmandiku võrra soodsamalt.

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimeti sõnul läheb kogu baasi rekonstrueerimine maksma umbes üks miljard krooni, millest 500 miljonit krooni tuleb NATO julgeolekuinvesteeringute programmi kaudu.

Esialgu plaaniti Ämari baasi rekonstrueerimise maksumuseks kuni 1,5 miljardit krooni. "Viimase aasta-pooleteise jooksul on ehitushinnad tunduvalt langenud ning Eesti maksumaksjale hoitakse seeläbi kokku sadu miljoneid kroone," lausus Kuimet.

...siis tullakse jälle maa peale.
Tere tulemast suurte ehitusprojektide maailma...
Igal juhul, selgub NATO panuse täpne osa pärast kogu projekti valmimist.
Seda , et siin-seal on keegi spekuleeritud stiilis, "maksavad kuni poole summast",......no äkki oldi liialt optimistlikud.
Küll aga, pole vehitud väidetega stiilis, meile jääb vaid "väike osa" üldmaksumusest. Kui siis, vaid rumalad.
Ja levitavad seda demagoogid.

[Lemet]

Küll aga, pole vehitud väidetega stiilis, meile jääb vaid "väike osa" üldmaksumusest. Kui siis, vaid rumalad.
Ja levitavad seda demagoogid.

Mul on siiralt kahju, et ma selle ametniku sõnu, kes rääkis juttu sest "väikesest osast", arvutisse ei salvestanud, taoline idee käis küll selle (minu jaoks liiga liiga) ilusa jutu puhul peast läbi, aga sinna see jäi. Ja ei suuda ma seda praegu netist leida(kui seda sealt enam leida ongi ). Ilmselt oli tegu kaitseministeeriumi seltsimehega(kes teine sel teemal sõna oleks pidanud võtma) ja mitte madalal tasemel(kes laseks kojamehe ajakirjandusega suhtlema miljardiehituse teemal) , aga nimi... Ja et kes Kamina ametniku juttu levitab, on demagoog...kene, kena. Näikse, et mõnes asjas kannatab lugupetava jutuga isegi nõus olla.

EDIT: 2010 ...aga mida pajatati 2008? 2006?? On sul ka selle kohta viidet tuua, kus õiged proportsioonid paigas? 2010 jäid ju rahalaevad juba kuude kaupa hiljaks ning loogiliselt võttes oli siis selge et ollus tiivikusse lendama hakkab. Järsku annad mõne viite, kus juba ehitise algusest saati oleksid suhtnumbrid protsentuaalselt välja toodud...

[andrus]

Hoia sellised arvamsued endale... või too välja konkreetne näide selles teemas minu arvamustest tänapäeva kohta, kus on mõni viga.

Aga ma ju olengi just seda kogu aeg näidata üritanud, kas sa tõesti arvad, et ma tahan sinuga nii väga Talvesõjast diskuteerida?

Sina ja teised siin kirjutavad kasutavad ära seda, et tänapäeva kohta pole nii head dokumentaalset materjali, kui näiteks Talvesõja kohta, nii lihtsalt saada. Lisaks, inimesed, kes asjast midagi teavad, on üldjuhul allkirja andnud, et nad teatud aja jooksul sellest ei lobise. Seetõttu tulebki kasutada kaudseid teid ja minu arvates Talvesõja teemal argumenteerimine on küllaltki pädev näide, et näha, kuidas inimene informatsiooniga töötab. Ja mis meil on?

Sa ei saa loetust aru – pakkusid välja, et Chrysler oli tegev ainult juppidest kahurite kokku panemisel, kuigi viidatud artikkel ja seal olnud dokument rääkisid midagi muud.
Sa ei erista oma fantaasiaid reaalsest elust – tahtsid näidata Boforsi kahurit tegijana, mõtlesid kohe välja, et peamiselt Bofors on suurema mõjuga.
Sa ei viitsi vaeva näha ja tööd teha, kui mingid andmed on meile teadmata – pakkusin välja lähtematerjali õhutõrje kohta, sind ei huvitanud.
Sa üritad jaanalindu mängida ja küsimusi mitte märgata – esimene kord kui ma Boforsi kohta küsisin.

Arvan, et nendest näidetest peaks täiesti piisama, et aru saada, mis tasemel su postitused tänapäevast on. See, et neid pole nii lihtne üle kontrollida, ei tee neid veel vigadest vabamaks. Või tahad sa väita, et kui jutt läheb tänapäeva peale, hakkad sa hoopis teist moodi informatsiooniga töötama, kui kolmveerand sajandit taguste sündmustega seoses?

[Tiam]

Sina ja teised siin kirjutavad kasutavad ära seda, et tänapäeva kohta pole nii head dokumentaalset materjali, kui näiteks Talvesõja kohta, nii lihtsalt saada. Lisaks, inimesed, kes asjast midagi teavad, on üldjuhul allkirja andnud, et nad teatud aja jooksul sellest ei lobise. Seetõttu tulebki kasutada kaudseid teid ja minu arvates Talvesõja teemal argumenteerimine on küllaltki pädev näide, et näha, kuidas inimene informatsiooniga töötab. Ja mis meil on?

Sa ei saa loetust aru – pakkusid välja, et Chrysler oli tegev ainult juppidest kahurite kokku panemisel, kuigi viidatud artikkel ja seal olnud dokument rääkisid midagi muud.
Sa ei erista oma fantaasiaid reaalsest elust – tahtsid näidata Boforsi kahurit tegijana, mõtlesid kohe välja, et peamiselt Bofors on suurema mõjuga.
Sa ei viitsi vaeva näha ja tööd teha, kui mingid andmed on meile teadmata – pakkusin välja lähtematerjali õhutõrje kohta, sind ei huvitanud.
Sa üritad jaanalindu mängida ja küsimusi mitte märgata – esimene kord kui ma Boforsi kohta küsisin.

Arvan, et nendest näidetest peaks täiesti piisama, et aru saada, mis tasemel su postitused tänapäevast on. See, et neid pole nii lihtne üle kontrollida, ei tee neid veel vigadest vabamaks. Või tahad sa väita, et kui jutt läheb tänapäeva peale, hakkad sa hoopis teist moodi informatsiooniga töötama, kui kolmveerand sajandit taguste sündmustega seoses?

Ei, aga too siiski siin teemas välja tänapäeva kohat antud väidete kohta mõni viga... See ei vabanda, et oi infot on tänapäeva kohta raskem kätte saada - see on nii võrdselt kõigi postitajate jaoks.

Õnneks ei ole mina esimene siin foorumis, kes su "viisakauste" tule alla satub - seda juhtub siin erinevate kasutajatega pidevalt.

Sa üritad jaanalindu mängida ja küsimusi mitte märgata – esimene kord kui ma Boforsi kohta küsisin.

Julgelt panen motiive teise kraesse - ausalt ei märganud seda esimesel korral, vahepeal oli uusi postitusi juurde tulnud ning lugesin neist viimaseid. Niipea kui seda su "meeldetuletust" märkasin vastasin kohe. Aga vb on sul tõesti riiulil mõni tark psühholoogiateemaline raamat "Jaanalindude märkamisest foorumikeskkonnas".

[tommy]

Mul on siiralt kahju, et ma selle ametniku sõnu, kes rääkis juttu sest "väikesest osast", arvutisse ei salvestanud, taoline idee käis küll selle (minu jaoks liiga liiga) ilusa jutu puhul peast läbi, aga sinna see jäi. Ja ei suuda ma seda praegu netist leida(kui seda sealt enam leida ongi. Ilmselt oli tegu kaitseministeeriumi seltsimehega(kes teine sel teemal sõna oleks pidanud võtma) ja mitte madalal tasemel(kes laseks kojamehe ajakirjandusega suhtlema miljardiehituse teemal) , aga nimi...

Eks me kuuleme(ja mäletame) just seda, mida nii väga tahaks kuulda(ja mäletada)
Kindlasti, Lemet, pidi see olema mõni Kamina ametnik(ja hästi kõrge seejuures),...kes muu..
Vahel muidugi mängib meie mälu ja arusaam meile ka vingerpussi.
Näide elust enesest....
Küsis ajakirjanik ametnikult, "Palju asi(ehitus) ka maksma läheb?"...
Vastus.....xxx-number rahaühikut. Pidas ametnik seejuures silmas konkreetselt ehituse maksumust. Tema viga muidugi, et ei täpsustanud. Mis teha, juhtub vahel.
Mitte et seda oleks teinud ka ajakirjanik, kes selle kohe ka üles pani ilma suurt toimetamata.
Sai kogu projekt valmis, kõlasid ametlikus teadeandes aga yyy-numbrid. Lisandusid ju ehitusele veel sisseseade, tarvikud, häälestamine, väljaõpe ja palju muud.
Jälle selle maailma Lemetitel rõõmu kui palju. Jälle vassivad, varjavad, valetavad. Kontrad ühesõnaga.

2010 ...aga mida pajatati 2008? 2006?? On sul ka selle kohta viidet tuua, kus õiged proportsioonid paigas? 2010 jäid ju rahalaevad juba kuude kaupa hiljaks ning loogiliselt võttes oli siis selge et ollus tiivikusse lendama hakkab. Järsku annad mõne viite, kus juba ehitise algusest saati oleksid suhtnumbrid protsentuaalselt välja toodud..

Millised õiged proportsioonid..??
Eelnevast viitest näed, et arvestati kuni 1,5 miljardise maksumusega.
Optimistid aga ligi miljardiga. Ja NATO panust pea pooleni...
http://www.estnato.be/est/uudised/aid-405
Eks tõde jää tavaliselt kuhugi vahepeale....

[Lemet]

Veelkord- vast saaks ilma udutamata, PROTSENDILISED proportsioonid ei tohiks konkreetsetest summadest sõltuda. Kui jutuks on olnud 50 protsenti, siis pole suurt vahet, kas rahasumma oli 1 miljard või poolteist miljardit. 50% on 50 % mõlemal juhul. Kui aga NATO-poolne finantseering oli kirja pandud konkreetse rahasummana, siis läheb see tänasel päeval protsendina väljenduv summa ju veel inetumaks. Masu tingimustes siinpool odavamaks muutunud ehitus peaks sellisel juhul ju NATO finantseeringu protsendiliselt märksa suuremaks muutma.

Küsis ajakirjanik ametnikult, "Palju asi(ehitus) ka maksma läheb?"...
Vastus.....xxx-number rahaühikut. Pidas ametnik seejuures silmas konkreetselt ehituse maksumust. Tema viga muidugi, et ei täpsustanud. Mis teha, juhtub vahel.

Ja ilmselgelt on muidugi ühelt kaitseministeeriumi ametnikult palju tahta, et kui ta näeb oma sõnu taolisel kombel meedias väänatuna, siis võtaks ta seda õigeks õiendada...

[tommy]

Veelkord- vast saaks ilma udutamata, PROTSENDILISED proportsioonid ei tohiks konkreetsetest summadest sõltuda. Kui jutuks on olnud 50 protsenti, siis pole suurt vahet, kas rahasumma oli 1 miljard või poolteist miljardit. 50% on 50 % mõlemal juhul. Kui aga NATO-poolne finantseering oli kirja pandud konkreetse rahasummana, siis läheb see tänasel päeval protsendina väljenduv summa ju veel inetumaks. Masu tingimustes siinpool odavamaks muutunud ehitus peaks sellisel juhul ju NATO finantseeringu protsendiliselt märksa suuremaks muutma...

Äkki polnudki asjas mingeid proportsioone...
Polnudki mingeid kindlaksmääratud rahalisi kohustusi.
Oli üks suur üldprojekt, mis koosnes omakorda väiksematest.
Pearada, ruleerimisrajad, hoolduskompleks, kütusebaas, laod, tarad-valgustus, navigatsiooniseaded jne, jne.
Ja teatud projektid finantseeriti NATO eelarvest ja ülejäänud Eesti eelarvest. Vastavalt kokkulepetele.

Äkki polegi olnud kindlaksmääratud tähist, konkreetset arvu, mille ümber saaks lokku lüüa.
Oli lihtsalt teatud hulk töid, mida oli vaja teha. Ja vastavalt finantseerida. Mille lõplik maksumus kujuneb töö käigus/selle lõppedes.

Ja äkki pole olnud väiteid, et meile jääb tasuda vaid "väike osa".

[Kapten Trumm]

Ämari pidi olema NATO projekt, milles Eesti panus pidi meie kaitseametnike ja poliitikute kinnitusel piirduma "väikese osaga". Tänaseks on need rollid ammu vahetunud ning praktikas on Eesti maksumaksja katta jäänud 2/3 Ämari ehituskuludest.
Nato osakaalu kordades vähenemine - NATO projektis ei ole muidugi teema, millest Eesti kaitseametnikud tahaks rääkida kuna "USA-l ning Euroopal on raha otsas" põhjendus saadaks vale sõnumi, mis naeruvääristaks ka NATO garantiisid, kuid tegelikult on "probleem" pigem vist selles, et NATO jätkas samal ajal USA juhtimisel mitmes PfP riigis lennuväljade ehitust plaanitud mahus. Seda, miks eelistatakse mingeid autokraatlike endistest NLiiduvabariikidest PfP riike ühele väikesele, püüdlikule ning demokraatlikule NATO liikmesriigile on väga raske veenvalt põhjendada.

Süvenemata sellesse, kes kellele mis raha lubas, on mitmete protsesside tegelik nimetaja USA suustrateegiliste huvide puudumine piirkonnas. Vaadake, millised abirahad voolavad meist suurusjärk rikkamasse Iisraeli näiteks. Meid visati aga juba 2003 USA sõjalise abi saajate nimekirjast välja.

Loodame nüüd siinkkoha, et Brüsseli suitsunurgas pole keegi lubanud, et õhuturbe jätkamise hinnaks oleks "monsterkopterite projekti" kiirendatud elluviimine - toimuks see mõistagi maaväe relvastuse arvelt (mida meil hävituslennukite alternatiivkuluks peetakse väga). Lapski saab aru, et mingit kodumaist "taktikalist transpordivõimekust" keegi uute kopteritega arendama ei asu, need on mõeldud kasutamiseks eelkõige A-stanis ja kodus saavad nad olema rotatsiooni korras). See on samasugune jamps nagu WWII meremiinide oht Eesti vetes.

[Lemet]

Polnudki mingeid kindlaksmääratud rahalisi kohustusi.

Muidugi, muidugi...alustada miljardilist ehitist ilma kindlaksmääratud rahaliste kohustusteta. Braavo, sellisele väitele tuleb ikka tulla. Ja keel paindub teisi demagoogiks tembeldama.

Ja teatud projektid finantseeriti NATO eelarvest ja ülejäänud Eesti eelarvest.

Lugupeetav võiks tuua konkreetsed osundused.

[tommy]

Muidugi, muidugi...alustada miljardilist ehitist ilma kindlaksmääratud rahaliste kohustusteta. Braavo, sellisele väitele tuleb ikka tulla. Ja keel paindub teisi demagoogiks tembeldama.

No jumal küll...

Ilma kindlaksmääratud kohustusteta, stiilis, NATO-osa peab moodustama vähemalt XX-%...

[Tiam]

Süvenemata sellesse, kes kellele mis raha lubas, on mitmete protsesside tegelik nimetaja USA suustrateegiliste huvide puudumine piirkonnas. Vaadake, millised abirahad voolavad meist suurusjärk rikkamasse Iisraeli näiteks. Meid visati aga juba 2003 USA sõjalise abi saajate nimekirjast välja..

Aga see on ka täiesti loogiline, et me nüüd järjest vähem abi saame. USA jaoks ei ole Euroopa strateegiline prioriteet (EU President Warns of Asia-Pacific Militarization). Iisrael saab veel raha, sest ta on bastion USA'le Lähis-Idas. Aga üha enam räägitakse ka selles, et ressursse tõmmatakse koomale isegi Araabia sõjateatris, et neid siis Vaikse ookeani ja Kagu-Aasia piirkondadesse ümber paigutada: How China is advancing its military reach ja Barack Obama says Asia-Pacific is 'top US priority. Pigem hakkavad meil nii oodatavat abi saama sellised riigid nagu Indoneesia ja India: Heaks ülevaateks: America's Pacific Century. Vanadest liitlastest pudeneb enim toetust vast Austraaliale (Ramping Up Militarization Against China, US to Rotate Marines at Australian Base)

[tommy]

Meid visati aga juba 2003 USA sõjalise abi saajate nimekirjast välja

2010-aastal väitis USA suursaadik Michael C. Polt....

Ühendriikide valitsus on sel aastal paigutanud Eesti sõjalise abi programmi üle üheksa miljoni dollari

[ruger]

šveitsi lennukite valiku ülevaade netis saadaval. Ehk tuleks ka sealt veidi õppust võtta. http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... on-LEAKED-!!

[A4]

Siin on see ETV Terevisiooni saade ja Kamina kantsler M. Marrani intervjuu alates 01:35:00, http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=125158. Natuke nõutuks teeb ausalt öeldes. Ämari lennubaasi maetakse kokkuvõttes üüratud summad - kokku üle 1 miljardi EEKi/ 640.000 EURi, millest NATO käest tuleb ligi pool, http://www.epl.ee/news/eesti/eesti-suur ... d=51178419 Seega u. 320.000 EURi matame me lennuvälja, kus paiknema hakkavad peaasjalikult mõned Robinsonid ja Agustad ja ehk mõni seire/ treeninglennuk... Kas seda natuke liiga vähe ei ole nii suure kulutuse puhul? Marran räägib, et Ämari on sisuliselt nullist üles ehitatud ja väga kaasaegne ning mõeldud sõjaväelennuväljaks, aga õhuturbelennukid seal baseeruma ei hakka ja ise me ka omale hävituslennukeid ei osta. Laar küll Lemeti lingitud raadiosaates avab natuke tausta, et tulevikus on ehk plaan hakata praegu Leedus paiknevaid lennukeid "jagama" Zokniai ja Ämari vahel, aga ikkagi tundub nii suur investeering overkill. Et paar lennukit loetud korrad aastas saaksid Eestis maanduda ehitatakse nullist üles terve lennubaas... Kahjuks ei kergitanud ei Laar ega Marran saladusekatet küsimuselt, et mis see oma hävitajate eskadrill siis ikkagi maksaks, vastati taas umbmääraselt et "ikka väga palju" ja "ei oleks mõistlik". Millest on muidugi kahju, sest taktikaline vastane teab niigi, millistest numbritest umbkaudu jutt käib. Need, kes ei tea oleme meie, Eesti riigi kodanikud. Lisaks teatab Marran, et praegu maksame me õhuturbe eest 2,2 milj. EUR aastas, mis 2015. aastal kerkib 3,5 milj. EURini, kusjuures siis hakkame maksma ka tuvastuslendudele kulutatud kütuse eest. Njahh... Ma ei tea, mis see optimaalne lahendus oleks - vbla praegune ongi? Igatahes tundub mulle kui võhikule suure raha eest vähevõitu resultaati. Loetud korrad aastas maandumist ja tankimist peaks kannatama ka Tallinna lennuväljalt teha, sama lugu mõne kopteri ja lennuki pidamisega. Ämarisse on ju vaja rajada sisuliselt sama infra ja hoida palgal sama personal, ainult et Tallinnas käib vilgas tegevus, Ämaris aga on kõik valmis nö. igaks juhuks... Taas tõstatub siinse foorumi legendaarne küsimus - mille arvelt?

Mõni sõna nendest numbritest. Numbrid 2,2 miljonit täna ning 3,5 miljonit aastaks 2015 on iseenesest õiged, kuid need summad on kõigi kolme Balti riigi peale kokku. St. Eesti maksab täna umbes 700 000 eurot aastas ning aastal 2015 ligi 1,2 miljonit eurot. 360-400-miljoni eurose kaitse-eelarve juures on igas mõttes tegemist marginaalsete summadega. Samuti on need summad nii täna kui ka kolme aasta pärast marginaalsed võrreldes sellega, kui palju liitlasriigid ise iga nelja-kuuse rotatsiooni peale raha kulutavad

Nende numbrite põhjal võiks umbkaudu ka välja arvutada üsna utreeritud tasemel, kui palju samasugune lõbu meile endale maksma võiks minna. Väidetavalt on liitlasriikide kulud (sõltuvalt konkreetsest riigist, lennukitüübist ja kohapeale veetava maapealse teeninduspersonali arvust) kuskil 5-10 miljoni euro vahel. Aasta peale siis 15-30 miljonit eurot. Selle raha eest on kokku kohal neli lennukit, kes tavaliselt kahe lennuki kaupa teevad väljalende ülepäeviti. Võime ise on piiratud, puhtalt rahuaegne õhk-õhk võime ilma igasuguse õhk-maa ja õhk-meri võimekuseta. Ja selle summa sisse ei käi lennukite enda hankimise hind ega suure arvu pilootide ja toetava personali väljaõppekulud, mis suurte riikide puhul on väikeriikidega võrreldes tänu mastaabiefektile kahtlemata tunduvalt väiksemad. Ühesõnaga – kui me hakkaks ise seda jalgratast leiutama, siis ma ei imestaks, kui iga-aastaseks kuluks (koos hankekulude, moderniseerimise, remondi, väljaõppe jms) tuleks summa, mis jääks ilmselt kuskile 50 ja 100 miljoni euro vahele. Ja rõhutan, et jutt käiks ilmselt väiksemast üksusest kui eskadrill, mille võime oleks suhteliselt piiratud, pelgalt rahuaegne. Täiemahulise sõjalise konflikti korral aga olematu. 360-400-miljonilisele kaitse-eelarvele paneks selline olematu SA-kasuteguriga projekt aga sellise põõna, et me suudaks isegi oma praegust üsna vaest maaväge korralikult elus hoida, igasugustest uutest võimearendusprojektidest rääkimatagi.

Jah, loomulikult kaasnevad selle tänase imeväikse summaga terve rida kaudseid kulusid, mis on kordades suuremad sellest liitlastele kinnimakstavast summast – kulud õhuseirevõrgu arendamisele ja käigushoidmisele, Ämari väljaehitamisele, mehitamisele ja käigushoidmisele. Aga ei maksa unustada, et need samad kulutused tuleks meil endal samamoodi ära teha (ja ilmselt isegi veel suuremas mahus) ka siis, kui me hakkaks ise seda võimet põlve otsas valmis nikerdama.

Mis puudutab sedaigivana juttu sellest, et „Ämarit ei ole ju tegelikult vaja, õhuturvet saaks vabalt Tallinna lennuväljalt ka teha“, siis soovitan kõigil, kel vähegi võimalik, Ämaris ära käia ning lasta õhuväelastel kasvõi pealiskaudselt selgitada, millist toetavat taristut on tegelikult vaja selleks, et kasvõi ühe lüli või eskadrilli suurune üksus saaks normaalselt tegutseda. Ja miks sellist taristut ei saa tervel real põhjustel Tallinnasse kohe kuidagi rajada. Need paar maandumis-õhkutõusmislendu, mida hävitajad on seni Tallinnasse teinud, on tegelikult üks paras pokazuhha, mille puhul ei saa tõmmata paralleele hävitajate alalise baseerumise ja lahinglendudega vähegi reaalses olukorras.