Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia

[Kapten Trumm]

Juba V.I. Lenin ütles, et kapitalil polegi kodumaad (või oli see Marx)
Mina vaataks hoolega, et liigset raha ei kulutataks seoses liitlaste relvajõudude kiire kärpimise ja kolmanda maailma sõdadesse takerdumise järjest langeva turuväärtusega NATO sõjalise heidutuse võlakirjadesse. Ma arvan, et ka Kreml jälgib hoolega nende võlakirjade tegeliku väärtuse liikumist.

Küll aga selle Tapa teema jätkuks - tasub ka vaadata, et võimalikult suur osa rahast ei läheks mitte jooksvaks tarbimiseks, vaid lahinguvõime tõstmiseks. Kui imposantse baaside paigutuse hind on selles, et reservõppekogunemistele ei jätku enam raha (kõik läheb kaadri palkadeks) või pole raha padrunite ostmiseks, tuleb oma tegemisi ringi korraldada.

[Kapten Trumm]

Siia sobiks kenasti president Ilvese tänahommikune tsitaat. Mitte et ma tema eriline austaja oleks, aga aeg-ajalt tuleb sealtpoolt päris asiseid arvamusavaldusi.

Vaadates toimuvat ACTA janti.
Võibolla asi polegi nii kole kui IT mehed hirmutavad.
Kuid millise arrogantsuse (et mitte öelda ülbusega) esinesid Ansip ja Lang, et teie olete lollid ja poolearulised, küll MEIE teame juba, mida vaja on (taaskord hiilata kui üks rahvusvaheliselt koostöövõimeline riik - ehk see, kes igale lollusele jooksujalu alla kirjutab).
Tegelikult seisnes "poolearuliste" süü selles, et nad julgesid küsimusi esitama hakata.
Küsimusi mille kohta? Õige, küsimusi muuhulgas võimueliidi motiivide kohta.
Tegelikult oli ju moraalne õigus küsida, sest asja varjatud tagapõhi on ju politseiriigi võimaluste tugevdamine.

Tõmmake nüüd paralleel teemasse ja paljud asjad omandavad õigema värvi kohe.
Umbes samasugune arrogants käis ka Kreeka abipaketi teemal.
Teie, lambad, ei saagi eales aru, kui õigeid käike MEIE teeme (sõltumata käikude õigsusest - lihtsalt vaadake attitude'i).

[Viiskümmend]

Tänase seisuga, et ole taasiseseisvunud Eestis korraldatud mitte ühtegi elutsüklipõhist kaitsehanget ei põhivarustuse ega ka infrastruktuuri osas. Tänaseni on lihtsalt julgelt hankesse mindud ning loodetud, et homsed mured on homsed mured ehk ostu-otsused on tehtud konkreetsete pakkumiste põhiselt. "Elutsüklikulu" on praktikas puhas poliitiline leksika ehk teoreetiline targutamine mitte meetod, kuna mingeid aluseid selliseks analüüsiks meil paraku ei ole. Eesti hankesüsteem tuleb toime konkreetsete pakkumiste, millel on selge maht, algus ja lõpp, menetlemisega ning kui seda pakkumist laual ei ole on kõik üks udutamine.

Sellist suhtumist peegeldab hästi ka meie vastuostupoliitika, kus vastuostuna - hooldusbaasi, komplekteerimise-valmistamise, varuosade, know-how, vanade kaitsesüsteemide moderniseerimise jne... küsimise asemel (mis aitaks tulevikus kaitse-eelarve kulusid kokku hoida) kanaliseeritakse need hoopis militaarsektorist välja.

See on poliitika mida mujalt (vähemalt A kategooria riikidest) ei leia.

[Tiam]

Huvitav, kui pika aja peale see prantslaste liising oleks olnud.

2008 viidi diil lõpuni ja hinnaga 60 miljonit USD per aasta ning kestvus 5a (st 2013 aastani). Eks see hange stop-gap oli, kuna kohe kohe on lõpule jõudmas Brasiilia F-X nimeline hävitajate hankekonkurss. Aga vb seda pikendatakse, sest selle hankega on kogu aeg mingid jamad olnud:

In October 2008, it was reported that the Brazilian Air Force had selected three finalists in their F-X2 programme. They are Dassault Rafale, Boeing F/A-18E/F Super Hornet and Gripen NG. The number of aircraft involved is 36 and possibly up to 120 later. The decision was expected on 2 October 2009. On 2 February 2009, Saab submitted a tender for 36 Gripen NGs to the Brazilian Air Force Command. On 5 January 2010, it was reported in the media that the final evaluation report by the Brazilian Air Force placed the Gripen ahead of the other two contenders. The decisive factor was apparently the overall cost of the new fighters, both in terms of unit cost, and operating and maintenance costs. Some of the media reported that in early 2010 the Rafale had been chosen by the Defense Ministry,[87] However in February 2011, the president of Brazil, Dilma Rousseff, reportedly selected the F/A-18. The decision has since been delayed to 2012 due to financial constraints. On 19 January 2012, the Brazilian minister of defence said he believes the decision for the FX-2 will be taken in the first half of 2012.

[Kapten Trumm]

Tänase seisuga, et ole taasiseseisvunud Eestis korraldatud mitte ühtegi elutsüklipõhist kaitsehanget ei põhivarustuse ega ka infrastruktuuri osas.
See on poliitika mida mujalt (vähemalt A kategooria riikidest) ei leia.

Tegelikult ju on....mingi veidra juhuse läbi justnimelt lennukide valdkonnas (L-39 rentimine). Kus pakkumine tehti n lennutunni kohta ja kui sinna sisse peaks jääma mingi hooldus, on see pakkuja mure, kuidas see rahastatud saab. Autode täisteenusliisingud ei kuulu jah "põhivarustuse" hulka. Paraku vist F-16 täisteenusrenti keegi paku

Kuna meil pole erilist tehnikavägede traditsiooni, siis on nõrgalt arenenud militaar-inseneriasjandus ehk ostja ei suuda pädevalt kontrollida, mida pakkuja talle täpselt kätte annab. Esmapilgul tundub, et lahenduseks on uue kraami ostmine (nagu autoga - ostad uue, et hoida kulud kontrolli all), kuid paraku on nii, et Augusta tehasehooldust tegi ikka üksainus tehas ja juhtub nii, nagu juba korra juhtus. Niiet see see uus ja odavate kuludega pole alati tõsi.

[Tiam]

To viiskümmend, pigem on just ebatavaline, et pakutaks ainult "paljaid" lennukeid tootja poolt müügiks- pea alati sisaldub pakkumises ja hangetes ka hooldusteenus, varuosadebaas, treening ja tihti ka relvastus. Vaata või lennukite ühikmaksumust ja siis vaata samadele lennukitele tehtud hangete kohat tulevat per tükk hinda- seal on suur hinnavahe.

Näitena pakub Hollandile 85 Gripeni NG'd + täishooldust 30a + treening hinnaga 4800 miljonit €. Seega 1 sellise hävitaja elutsükli täislahenduse hind ilma relvastuseta küll oleks 30a peale 56 miljonit €. Siin lööb hinna muidugi alla see, et hange on küllaltki suuremahuline ja ei sisalda relvatsust (enamik AA rakette hollandlastel F-16 otse JAS-39 peale üle tõestetavad, seega ei ole vaja uut varu neid soetada). Neid arve vaadates hakkagi või uskuma Saabi väidetud, et nende lennuk tuleb kogukulusid arvestades kuni 50% odavam kui konkureerivad pakkumised.

[Viiskümmend]

Ma kirjutsin põhivarustusest, mis muutub põhivaraks ehk riigi omaks, L-39te puhul ostetakse tavalist teenust nagu KV-KM ostab takso, kuller või kolimisteenust.
Elutsüklipõhine hange tähendab hanget, kus parim pakkumine otsustatakse kogukulu alusel ning siin meil näited puuduvad. Puuduvad ka spetsialistid, vajalik informatsioon ja muu seonduv know-how kuidas seda arvutada.
Hange, kus parim pakkuja selgitatakse soetuskulu alusel ning sinna tehakse tähtajatu hooldusleping otsa ei ole elutsüklipõhine.

[Kapten Trumm]

Kui sulle pakutakse mingeid relvastusest maha võetavaid asju (eriti kui sama tehnika kaob müüja relvastusest), siis ei pakuta sulle mingeid täisteenuspakette. Kaasa saad niipalju kui müüja annab või müüjal anda midagi on, küsimiseks või müüja kontrollimiseks peab ise mees olema. Ka peab olema ise mees kontrollimisel, kui hinna sees on mingi "hooldus", tehakse sellisel juhul pakasuhhat ja mitte vähe. Eelkõige tuleb olla piisavalt mees läbirääkimisel ja lepingu tegemisel, et näha ette võimalikke probleeme. Selleks peab asja tundma üsna peensusteni, riigihangete seaduse ja sisekorra tundmisest on selgelt vähe.

On selge, et kes ise matsu jagab, saab odavamalt hakkama kui saamatu, kes tahab vaid teenuse eest maksta. Ja loll saab kirikuski peksa. Kuna me oleme tõsisema tehnika ostmisel teiste jääkide ostjad, siis peab matsu jagamine ikka päris heal tasemel olema. Vastasel juhul on tõmmata saamine vältimatu, tavaliselt saadakse tehnika, mille hilisema käigushoidmisega tekib miljon probleemi ja ettnägemata lisakulu. Seejuures ei ole müüja poolne "remont" või "hooldus" mingi garantii.

See, et soomlased on edukalt opereerinud igasugu vanakraamiga, näitab muuhulgas seda, et nad valdavad teemat. Soomlastel on see koolkond tugev juba Talvesõja ajast, kui meenutada, milliseid probleeme tuli neil ületada oma sõjatehnikaga, olgu need siis trofeeks saadud vene tankid (T-34 ja Komsomolets olid Soomes kasutusel 1962. aastani) või kuskilt laomüügist odavalt saadud nänn.

Selleks, et suuta adekvaatselt kontrollida nt Leopard 2 remondiprotsessi, peab antud teemat peensusteni valdama. Selleks on vähe käsirelvade või rakmete soetamise kogemusest (ei vana erilisi inseneriteadmisi) ja isegi mõnekuulisest kiirkursusest Saksamaal. Sellisel tasemel äri tehes jääbki kogu asi müüja südametunnistusele - kas ta tuli küsima ostja arvamust ühe või teise töö tegemise kohta või lõi käega mõeldes, et ega need lollid nagunii taipa. Või "lahtise arvega" tehes määrib kaela töid, mida vaja pole. Nagu juhtub firmateeninduses natuke vanema auto omanikuga.

Riski maandamine seeläbi, et hakatakse ostma ainult uusi asju ei ole elujõuline, kuna puudub selleks luksuseks raha.

[tommy]

See, et soomlased on edukalt opereerinud igasugu vanakraamiga, näitab muuhulgas seda, et nad valdavad teemat. Soomlastel on see koolkond tugev juba Talvesõja ajast, kui meenutada, milliseid probleeme tuli neil ületada oma sõjatehnikaga, olgu need siis trofeeks saadud vene tankid
Selleks, et suuta adekvaatselt kontrollida nt Leopard 2 remondiprotsessi, peab antud teemat peensusteni valdama. Selleks on vähe käsirelvade või rakmete soetamise kogemusest (ei vana erilisi inseneriteadmisi) ja isegi mõnekuulisest kiirkursusest Saksamaal.

Miks küll pole siis soomlased suutelised iseseisvalt remontima Leo põhisõlmi. (nt.mootor ja käigukast, elektroonika). Nende võimekus siin piirdub sõlmede vahetusega ja korralise hooldusega.(mis tuleb luua ka meil).
Ja saadavadki soomlased oma Leo agregaadid remonti nii KMW-tehasesse kui ka Rootsi maavägede kesktöökotta.
Ja arenedes ise, kavatsevad nad ka tulevikus tugineda riikide vahelisele koostööle.

[Kapten Trumm]

Soomlased on läbi aegade isegi sõjatehnikale juppe tootnud lähtudes eimillestki. Eks uus aeg muudab ka seal asju.

[Lemet]

Miks küll pole siis soomlased suutelised iseseisvalt remontima Leo põhisõlmi.

Millegipärast on mul sügavaid kahtlusi sellise avalduse paikapidavuses. Ilmselt on siiski tegu mitte suutmatuse, vaid lepingus määratud tingimustega, kes mida teeb. Näiteks olen mina suuteline omakäeliselt oma auto mootorile vajadusel kap. remonti tegema, aga lasen seda siiski teha tehaseesinduses. Tahab tommy nüüd väita, et ma pole selleks suuteline??? Tulles nüüd lennunduse juurde tagasi, on mul millegipärast selline tunne, et meie kaitseministeeriumi tase tänapäevaste kasutatud lennumasinate osas on üpris ühel tasemel selle blondiini omaga, kelle käest kummivahetuses küsiti, kas ta tahab rehvidesse maasika või virsikulõhnalist õhku. Puhtast huvist- on üleüldse seal mõnel kõrgemal ametnikul kasvõi mehaanikainseneri haridust või on kõik ajaloolased, suhtekorraldajad ja muude pehmete erialade esindajad. Mitte et ma nende tasemes kahtleksin, aga kuidagi usutavamalt mõjuks arutlus tankidest ja lennukitest, kui see tuleks inimese suust, kes teab, mida metall ja mootorid endast kujutavad.

[tommy]

Tulles nüüd lennunduse juurde tagasi, on mul millegipärast selline tunne, et meie kaitseministeeriumi tase tänapäevaste kasutatud lennumasinate osas on üpris ühel tasemel selle blondiini omaga, kelle käest kummivahetuses küsiti, kas ta tahab rehvidesse maasika või virsikulõhnalist õhku. Puhtast huvist- on üleüldse seal mõnel kõrgemal ametnikul kasvõi mehaanikainseneri haridust või on kõik ajaloolased, suhtekorraldajad ja muude pehmete erialade esindajad....

Mis puutub inimeste haridus/kogemuste tasemesse, siis on sinu kahtlused ja muud tunded( väga väiklase inimese jutt) sinu isiklik probleem. Ja pole minu asi neid hajutada.

Soomlaste juurde(kindlasti töötavad Soome juhtkonnas ainult pehmed erialad), kui tahad, võid saata päringu Soome ettevõttele Millog OY, mis on vastutav Soome relvajõudude tehnika remondi ja hoolduse eest...Küsi, kus nad oma Leode agregaate remontida lasevad.....
Ja miks....(pole neil mingeid lepingulisi kohustusi)

[Lemet]

Sel "väiklasel" inimesel on olnud kokkupuuteid kaitsesüsteemi tehnilise "kompetentsiga", sellest ka kriitiline suhtumine...liiatigi ei saa ma aru, kuidas saab kahtlemine selles, kas meil on inimesi, kes on lääne militaarses lennundustehnikas võrdsel tasemel suutelised kaasa rääkima, olla väiklane Paistab, et lugupeetav tundis end puudutatuna... Muidugi, kui nüüd tuuakse viide kamina ametnikule, kel on ses süsteemis opereerimise vahetu aastatepikkune kogemus ja vastavad teadmised, olen nõus avalikult ketserlust kahetsema. Seniks aga on mulle jäänud siiski mulje, et KV kogu tehniline võimekus on lääne suurtükkidele suunatulesid külge monteerida.

EDIT: Nii et soomlased neljanda generatsiooni hävitajaid on suutelised komplekteerima ja hooldama, maailma suurimaid laevu ehitama samuti, aga vaat sakslaste tankidiisli kõrval seistes jooksevad ajud paljunemisorganitega samasse tasapinda- pole suutelised ja kõik...selle peale, et odavam on tehasesse saata kui oma vastavat töökoda aastas nelja mootori kapremondiks pidada, lahe lõunakalda ajuhiiglased muidugi ei tule, nende kompetents küünib vaid sõduritele kõige odavamate saabaste varumiseni ja vastava tegevuse kiitmises. Ära kantakse ju nii ehk naa. Olgugi et ilusad, aga valused, nagu Uduveres teati öelda.

[mx77]

Tulles nüüd lennunduse juurde tagasi, on mul millegipärast selline tunne, et meie kaitseministeeriumi tase tänapäevaste kasutatud lennumasinate osas on üpris ühel tasemel selle blondiini omaga, kelle käest kummivahetuses küsiti, kas ta tahab rehvidesse maasika või virsikulõhnalist õhku. Puhtast huvist- on üleüldse seal mõnel kõrgemal ametnikul kasvõi mehaanikainseneri haridust või on kõik ajaloolased, suhtekorraldajad ja muude pehmete erialade esindajad....

Mis puutub inimeste haridus/kogemuste tasemesse, siis on sinu kahtlused ja muud tunded( väga väiklase inimese jutt) sinu isiklik probleem. Ja pole minu asi neid hajutada.

Soomlaste juurde(kindlasti töötavad Soome juhtkonnas ainult pehmed erialad), kui tahad, võid saata päringu Soome ettevõttele Millog OY, mis on vastutav Soome relvajõudude tehnika remondi ja hoolduse eest...Küsi, kus nad oma Leode agregaate remontida lasevad.....
Ja miks....(pole neil mingeid lepingulisi kohustusi)

IRW, saada päring..... Saadavad sulle lepingute koopiad kenasti vastu või? Kui sa väidad, et tead kõiki selle firma sõlmitud lepingute detaile siis..... nojah, mina sind väga tõsiselt ei võta.

[ribikardin]

Miks küll pole siis soomlased suutelised iseseisvalt remontima Leo põhisõlmi. (nt.mootor ja käigukast, elektroonika). Nende võimekus siin piirdub sõlmede vahetusega ja korralise hooldusega.(mis tuleb luua ka meil).

Seda ma küll ei usu, et soomlased ei suudaks kas või reverse engineringuga mootori detaile teha. Tegelikuses olen ma 99% kindel, et Soome tööstusele(näiteks Wärtsilä) pole ületamatu ülesanne ise tankile mootor valmis teha.
Ma ei mäleta hästi, kelle tehtud mootorid on meie Pasidel?