Relvastatud gruppide tegevus väljaspool ametlikke väeosi. Metsavendlus, sissisõda, mittekonventsionaalne sõda, gerilja, banditism ja mis iganes nimed sellele nähtusele antud on.
Miks on sissil külm ja nälg? Sest ta on kas rumal või kogenematu. Olete arutlenud üle kahekümne lehekülje... Palju sellest reaalselt tolku võiks kellegile olla?
Püüdsin märku anda, et püsige vähemalt teemas aga no kus sa sellega... Mis iganes mõte pähe tuli - esimese ettejuhtuva teema alla. Kogu teema on kõikvõimalikke (kohati väga asjakohaseid, kuid antud temaga mitteseotud) postitusi täis. Selle tagajärjel on siit midagi konkreetset leida üsna keeruline.
Kas on raske teha eraldi teemat näiteks side kohta jne jne ?
Või on see kuidagi seotud külma ja näljaga ?
Hale on vaadata teemat, kus "siss" külmetab juba 22 lk ja kuidagi ei õpi sooja saama... aga ära kah ei külmu...
Järgmisena võiks selle teema all arutada näiteks õunaveini valmistamise optimaalset ja parimat retsepti sissisõja tingimustes... varsti on sügis ja siis
o
Viimati muutis oleeg, 16 Veebr, 2012 21:57, muudetud 1 kord kokku.
[i]Miski siin ilmas ei saa viibida nii sügavas vaikuses kui surnud inimene.[/i]
Frederic Manning
Shiim kirjutas: "Nahksaabastes toimub talvel märgumine minu arvates põhiliselt selle tõttu, et isegi kui pole sulailm, siis jala soojus sulatab lume läbi saapa ära ja siis imbub saapale tekkinud vesi tasapisi läbi saapa. Kui saabas on korralikult hooldatud, saab ilmselt sokkide vahetamise abil jalad kuivad hoida, sest märgumine pole väga suur, aga mul endal on kogemus, kus ka tagavarasokkidest polnud suurt abi, kuna vaid paari kilomeetri läbimisel said ka need märjaks ja lõpptulemuseks olid päris suured villid talla all."
Lubage mul natuke targutada nüüd: Tegelikult eralduvad meie kehast vesi ja soolad. Kui vesi aurustub ja jäävad ainult soolad, siis tunneme me end kuivana. Nahksaabastes saavad jalad muutuda märjaks talvel ja suvel ning igasuguse temperatuuriga väljas. Sokkide vahetamise abil saab jalad kuivana hoida kummisaabastes ja ka nahksaabastes. Nahksaabaste veeauru läbilaskvus on kindlasti oluliselt suurem kui kummisaabastel, kuid tavaliselt mitte piisav jalgade kuivana hoidmiseks. Oleneb muidugi inimesest, mõnel võivad olla väga vähe higistavad jalad geneetiliselt, kuid üldiselt see siiski paika ei pea.
Võib olla on mõnel kooli füüsikakursusest meeles, et kondenseerumine algab, kui veeauru rõhk antud temperatuuril on kõrgem veeauru küllastumise rõhust sellel temperatuuril. Teisisõnu võiks öelda nii: kummiku veeauru takistus on tuhandeid kordi suurem kui vildil. Kummiku sisepind on külm(välisõhk külmem kui jalg tingimustes) ja seetõttu on ülimalt tõenäoline, et kummiku sisepinnale veeaur konenseerub ka siis, kui teie jalasoojus suudab higist vee aurustada. täpselt nagu külmikust toodud pudelile kondenseerub toas olev veeaur.
Minu isiklik arvamus on selline: Kõikide saabastetüüpide juures saavad lõpuks jalad märjaks, küsimus on ainult ajas. Kummikud ei ole mingi saatanast leiutatud keemia, vaid võivad väga vajalikud olla teatud situatsioonides, kus välist jalgade märgumist tahetakse vältida(olen töötanud külmikus, kus oli 20 kraadi külma cortex kummiksaabastega, sisemised vildid olid vahetatavad ja jalgadel oli väga mõnus, samas olen olnud olude sunnil kandma nahkkingi 4 päeva ilma sokke pesemata ja väga kaua rohkem poleks ma võimeline olnud seda tegema).
Kristjan12 kirjutas:olen olnud olude sunnil kandma nahkkingi 4 päeva ilma sokke pesemata ja väga kaua rohkem poleks ma võimeline olnud seda tegema
Sokke on muidugi hea kunagi ka pesta puhtaks ja kuivatada - aga kõige tähtsam on olla vahetussokke ja neid tõesti vahetada vahet pidamata ning kuivatada ühel või teisel viisil - kas või seljakoti peal (kui nüüd juhuslikult ei ole vihma või räästä all). Keha soojust tasub ka kasutada sokkide kuivatamiseks.
tegelikult muidugi minu arusaamise järgi jaguneb sissiteema diametraalselt erinevateks aktiivseks ja passiivseks perioodiks. aktiivsel perioodil liigub siss ringi ja osutab aktiivset vastupanu, passiivsel tegeleb vegeteerimisega. mõlemaks perioodiks on erinevad vajadused külma ja nälja suhtes.
Kristjan12 kirjutas:Nahksaabastes saavad jalad muutuda märjaks talvel ja suvel ning igasuguse temperatuuriga väljas.
Rõhk oli sõnal "talvel". Oleneb kindlasti ka saabastest, aga vähemalt EKV-s kasutatavate vanemat tüüpi soome saabaste puhul märguvad jalad talvel ikka oluliselt kiiremini kui suvel (ja loomulikult on luma sulamine tingitud sellest, et saapad hingavad ehk soe õhk pääseb välja ja sulatab lume, mis teeb saapa omakorda veel märjemaks). Suvel käid hädapärast mitu päeva järjest samade sokkidega, talvel märgusid mul jalad poole päevaga ja peale seda hakkasid nad muidugi külmetama. Seetõttu enam talvel saabastega ei käi. Sõber nädalavahetusel käis ja kolmetunnise matka järel olid jalad läbimärjad - ca 25-kraadise külmaga kippus asi juba ohtlikuks.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Kui ikka tead, et öösel saabast kuivatada ei saa, siis on kummik üle prahi!
Juhani jutuga jumala nõus. Sokke saad kuivatada. Vöö vahel, seljakotil, magamiskotis, lõkke ääres ( ) aga saabast nii lihtsalt kuivaks ei saa.
Ma ei väsi rääkimast seda saapa juttu. Soomlastel pidavat olema hullult head saapad. Prooviti meil igasugu soome saapaid, aga lõpuks lagunevad ja enne seda on jalad ikka märjad. Sellest, et soomlane juba kaste tekkimisel "nokiad" jalga paneb, ei taha keegi rääkida.
On küll ebameeldiv joosta aga metsa minnes on kummik kindla peale minek.
soesilm kirjutas:Kui ikka tead, et öösel saabast kuivatada ei saa, siis on kummik üle prahi!
Juhani jutuga jumala nõus. Sokke saad kuivatada. Vöö vahel, seljakotil, magamiskotis, lõkke ääres ( ) aga saabast nii lihtsalt kuivaks ei saa.
Ma ei väsi rääkimast seda saapa juttu. Soomlastel pidavat olema hullult head saapad. Prooviti meil igasugu soome saapaid, aga lõpuks lagunevad ja enne seda on jalad ikka märjad. Sellest, et soomlane juba kaste tekkimisel "nokiad" jalga paneb, ei taha keegi rääkida.
On küll ebameeldiv joosta aga metsa minnes on kummik kindla peale minek.
No ja lisaks on kummik tavaliselt selline suurem ja lahedam,kuhu mahub ikka rohkem villast sokki sisse kui keskmisesse saapasse. Viltidega kummik on niisamagi üks soe asi, mis siis veel sellest rääkida kui villane sokk sees on.
soesilm kirjutas:Kui ikka tead, et öösel saabast kuivatada ei saa, siis on kummik üle prahi!
Juhani jutuga jumala nõus. Sokke saad kuivatada. Vöö vahel, seljakotil, magamiskotis, lõkke ääres ( ) aga saabast nii lihtsalt kuivaks ei saa.
Ma ei väsi rääkimast seda saapa juttu. Soomlastel pidavat olema hullult head saapad. Prooviti meil igasugu soome saapaid, aga lõpuks lagunevad ja enne seda on jalad ikka märjad. Sellest, et soomlane juba kaste tekkimisel "nokiad" jalga paneb, ei taha keegi rääkida.
On küll ebameeldiv joosta aga metsa minnes on kummik kindla peale minek.
Sokke saab kuivatada jah, aga külma ilmaga on see keeruline, sest magamiskotti toovad nad niiskust ja hakkab külm (külmade ilmadega korduvalt proovitud), vöö vahe on aga minul liikudes kogu aeg märg. Lõket ei tehta ja nii nad märjaks jäävadki. Nii et jah, varusokke on vaja. Ka kummikutega, sest need ju ei hinga üldse. Aga kui talvel päevade kaupa tegutseda ja kuivatamiseks võimalusi eriti pole, siis on sokid ikkagi probleem, sest mitukümmet paari ju ei tassi kaasas.
Keegi olevat soomlasi isegi Ernal Nokia kummikutega näinud.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Shiim kirjutas: "Rõhk oli sõnal "talvel". Oleneb kindlasti ka saabastest, aga vähemalt EKV-s kasutatavate vanemat tüüpi soome saabaste puhul märguvad jalad talvel ikka oluliselt kiiremini kui suvel (ja loomulikult on luma sulamine tingitud sellest, et saapad hingavad ehk soe õhk pääseb välja ja sulatab lume, mis teeb saapa omakorda veel märjemaks). Suvel käid hädapärast mitu päeva järjest samade sokkidega, talvel märgusid mul jalad poole päevaga ja peale seda hakkasid nad muidugi külmetama."
Soe õhk saapanahast läbi pääseda ei tohi ja nahal on tohutu õhutakistus, samuti vildil(takistab õhu konvektiivset liikumist). Kui rääkida nahk versus kummik või vilt versus kummik, siis kummikul on tuhandeid kordi suurem difuusioonitakistus. Veeaur on gaas, kõikjal meid ümbritsev gaas. Gaasilisel kujul ei ole veeaur ebameeldiv isegi saapa sees, asi muutub ebameeldivaks, kui veeaurust saab vesi.
Isegi vesi kuskil viltsaapa välimises kihis ei ole saapa kandjale ebameeldiv.
Lühidalt on asi nii, jalg higistab ja higi aurub ära jala pinnalt. Milline on mehhanism, mis higi aurama paneb? veeauru rõhk ümbritsevas keskkonnas. Pane kilekott ümber jala (kilel tohutu gaaside difusioonitakistus) ja jalg on sul garanteeritult märg nii suvel kui talvel. Pane villane sokk jalga ja siis kilekott, võtab veidi kauem, kuid jalg muutub ikkagi lõpuks märjaks. Kilel ja kummikul on niivõrd suur veeauru takistus, et need võib lihtsuse mõttes veeauru mitte läbilaskvateks materjalideks lugeda. Kõige parem oleks selles suhtes vilt ja näiteks koos villase sokiga, aga seda ainult seestpoolt tuleva niiskuse suhtes. väljastpoolt astud vildi kiiresti märjaks. Kui kaloss vildi peal, siis võtab kauem aega lihtsalt, aga ikka muutub lõpuks märjaks.
Sokkide/jalarättide vahetamisele pole lihtsalt alternatiivi. Talvel külmaga kuivavad tegelikult sokid ka lihtsalt nöörile riputatuna, aga teevad seda tunduvalt aeglasemalt kui suvel. Mehhanism on täpselt sama nagu eespool kirjeldatud, ümbritsevas keskkonnas on madalam veeauru rõhk. Ka jää aurustub niiviisi.
Siss võib vabalt talvel sokid ära pesta ja nad sademete eest varjatult kuivama panna. Tuld ja küttekeha pole selleks tarvis. Kuivavad ära! Vanemad inimesed, kes Siberis asumisel olnud, teavad seda hästi. Seal oli kõva pakane, aga kuiv õhk ja nad märkasid, et puud kuivavad väga hästi talvel. See niiskus, mida me enda ümber tunneme, on suhteline, mitte absoluutne. Talvel on absoluutne niiskus madal(veeauru rõhk madal), suvel kõrge. Ometi määrab igasuguste asjade kuivamise just suhteline õhuniiskus(eksitav termin, sest veeaurust küllastunud õhus on täpselt samapalju vee molekule nagu veeaurust küllastunud vaakumis sellel temperatuuril).
Shiim kirjutas:Aga kui talvel päevade kaupa tegutseda ja kuivatamiseks võimalusi eriti pole, siis on sokid ikkagi probleem, sest mitukümmet paari ju ei tassi kaasas.
Pakase käes sokid kuivavad ka seljakoti peal. Võib ka kasutada võrgust kotti sokkide jaoks seljakoti külje peal.
Mitu paari vahetussokke on muidugi vaja, aga nad ei ju kaalu eriti midagi.
Märjad (niisked) sokid pole minu magamiskotti küll suutnud niiskeks teha.
Vöö vahele paned sokid rippuma. Sääre osa keha ja vöö vahele, jalalabaosa ( ) jääb rippuma. Võib nii ümber keha neid mitu paari panna. Ja jope varjab vihma eest.
) aga saabast nii lihtsalt kuivaks ei saa.
) jääb rippuma. Võib nii ümber keha neid mitu paari panna. Ja jope varjab vihma eest.