Lennuvahendid EKV-le ehk õhuväe oleksoloogia

[Lemet]

Off-airfield võimekus on ju ka teistel masinatel olemas, soomlased oma F-18 majandavad maanteedel rutiinselt,

http://www.youtube.com/watch?v=bNuVCvIGKxE

...ka F-16 jt teevad sama

http://www.youtube.com/watch?v=7jwdRL9L ... re=related
...Jaguar

http://www.youtube.com/watch?v=kAVDOBWt ... re=related

Ka suured trtansporterid C-160 ja C-130

http://www.youtube.com/watch?v=bLEbV_Ce ... re=related

Isegi venelaste MiG-21 oli suuteline väljaspool lennuvälju opereerima

http://www.youtube.com/watch?v=TC6mE5bN ... re=related

[Kapten Trumm]

Hornetil on muidugi rida omadusi, mis teevad tema maanteel tarvitamise lihtsaks. Kahtlustan, et soomlased valides vaatasid ka seda. Näiteks tekilennuki konstruktsioon annab mitmeid häid omadusi ka maanteel nagu stabiilsus väikestel kiirustel (võimas tiivamehhaanika), korralik pidurduskonks, lai teliku baas ja rööbe, suure käiguga robuste telik jne. Asi võib olla samahea kui Gripen.

Soome lennuväe hävitamine on idanaabrile tükk tegemist, eriti arvestades, et praegused baasid on seal sõjas vast rahuaegne nähtus, elu hakkab käima teedel.

Offroadi kunn oli kahtlemata Su-7BKL
http://www.youtube.com/watch?v=qsnjHDaBLJA

[Tiam]

Ma hakkasin siin ühte asja mõtlema- just sellega seoses, kuidas USA jõupositsioonilt oma lennukitele konkurentrsi pakkuvate muude tootjate tegevust segab (Vt viiteid Gripeni ja Korea FA-50 kohta eelmistes postides). USA enda kasutatud F-16 eest on millegi pärast päris krõbedat hinda küsitud isegi oma liitlaste käest. Kas see ei või olla, et USA veid kardab, et kui second hand turul F-16 hind liiga madalaks läheks, siis see tõmbaks ka uutel hangetel F-16 hinda alla? Seega meil vaevalt, midagi sõbrahinnaga lennukite vallas oodata on.

[Lemet]

Väidetavalt olla Gripen Šveitsis tegelikult läbi põrunud...

http://www.sonntagszeitung.ch/home/arti ... sid=206787

...ega vastavat õhujõudude minimaalseimatelegi nõuetele. Vastav õhujõudude komitee aruanne 2009 aastast olla saksa ajalehe kätte sattunud. Konkureerivaid masinaid hinnati kümnepunktilises süsteemis. 1997 aastast relvastuses olev F/A-18 kogus 6 punkti, Rafale sai 6,98 ja rahuldava hinnangu. Prantsuse lennuk tuli edukalt toime kõigi ülesannetega, kaasa arvatud õhulahingu pidamine, ründe ja luureoperatsioonid. Samuti hindasid lennukit kõrgelt šveitslastest piloodid. Nõrgaks kohaks oli kiivri visiirile info kuvamise süsteem.
Eurofighter Typhoon sai teise koha, kogudes 6,48 punkti. Lennuk läbis tervikuna kõik ülesanded edukaltkuid šveitslastele ei meeldinud euroopa lennuki näitajad õhulahingus. Samuti luges komisjon nõrgaks kohaks radio-elektroonilise võitluse pardakompleksi.
Gripeni vastav süsteem omakorda avaldas positiivset muljet, kuid ühegi püstitatud ülesandega Gripen nõutaval tasemel toime ei tulnud. Kokkuvõttes sai Gripen 5,33 punkti ja mitterahuldava hinde, näidates seega nõrgemat tulemust kui moraalselt vananenud F/A-18.
Vaatamata täielikule läbikukkumisele katsetustel kuulutati 2011 aasta detsembris võitjaks siiski SAAB. Nagu märgib saksa ajaleht, oli võidu põhjuseks mitte tehniline üleolek, vaid hind. Ekspertide arvates lähevad 22 rootsi lennukit maksma 2,5-2,8 miljardit franki, samas kui prantslased tahtsid 18 masina eest saada 2,7 miljardit franki.

[Tiam]

Väidetavalt olla Gripen Šveitsis tegelikult läbi põrunud...

http://www.sonntagszeitung.ch/home/arti ... sid=206787

...ega vastavat õhujõudude minimaalseimatelegi nõuetele. Vastav õhujõudude komitee aruanne 2009 aastast olla saksa ajalehe kätte sattunud. Konkureerivaid masinaid hinnati kümnepunktilises süsteemis. 1997 aastast relvastuses olev F/A-18 kogus 6 punkti, Rafale sai 6,98 ja rahuldava hinnangu. Prantsuse lennuk tuli edukalt toime kõigi ülesannetega, kaasa arvatud õhulahingu pidamine, ründe ja luureoperatsioonid. Samuti hindasid lennukit kõrgelt šveitslastest piloodid. Nõrgaks kohaks oli kiivri visiirile info kuvamise süsteem.
Eurofighter Typhoon sai teise koha, kogudes 6,48 punkti. Lennuk läbis tervikuna kõik ülesanded edukaltkuid šveitslastele ei meeldinud euroopa lennuki näitajad õhulahingus. Samuti luges komisjon nõrgaks kohaks radio-elektroonilise võitluse pardakompleksi.
Gripeni vastav süsteem omakorda avaldas positiivset muljet, kuid ühegi püstitatud ülesandega Gripen nõutaval tasemel toime ei tulnud. Kokkuvõttes sai Gripen 5,33 punkti ja mitterahuldava hinde, näidates seega nõrgemat tulemust kui moraalselt vananenud F/A-18.
Vaatamata täielikule läbikukkumisele katsetustel kuulutati 2011 aasta detsembris võitjaks siiski SAAB. Nagu märgib saksa ajaleht, oli võidu põhjuseks mitte tehniline üleolek, vaid hind. Ekspertide arvates lähevad 22 rootsi lennukit maksma 2,5-2,8 miljardit franki, samas kui prantslased tahtsid 18 masina eest saada 2,7 miljardit franki.

Telliti Gripen NG, aga need katsed ja seal saadud tulemused on Gripen C/D versiooni kohta. Militartyphotos.net aadressil juba lahatud teema. Gripen NG on ikka väga teine loom kui varasem Gripen C/D: uus AESA radar, F414 mootor, uus datalink ja üle lennukite toimiv sensor fusing (mis oli India konkursil osalenud lennukitest parim sedalaadi süsteem), madalam RCS, MBDA meteor võimekus jne.

Ja rugeri poolt ka siis postitatud "lekitatud" raport ütles, et Gripen sai kõikides testides kriteeriumiks seatud tulemust ületavad hinded. Need mahategevad hinnangud- no ma ei ta kust need on võetud. Viimane ja otseseim allikas neid ei kinnita- st kasutaja ruger postitatud raport siis. Pigem on huvitav, et nii vana lennuk nagu Gripen C/D ei jäänud hinnangutes rohkem maha Rafalest ja EF2000'st- mõlemad lennukid on üle kahe korra kallimad kui Gripen C/D versioon.

[Lemet]

Pole ju nii vana teistega võrreldes, esmalennud ja tootmise algus kõigil ju suht ligistikku. Rafale sedapidi ju vanemgi, kui esmalennu aja järgi võtta..

[Tiam]

Pole ju nii vana teistega võrreldes, esmalennud ja tootmise algus kõigil ju suht ligistikku. Rafale sedapidi ju vanemgi, kui esmalennu aja järgi võtta..

Täiesti eri klassi masinad! Rafale ja EF2000 erinevalt Gripenist kahemootorilised lahendused ja nende kahe lennuki kaalud ja tiivapindalad ka suht eri klassist.

Idiootse näitena: see, et Mercedes ja Ford on samal aastal toodetud ei muuda kahte autot veel samasse "klassi" kuuluvaks.

[Lemet]

Pigem on huvitav, et nii vana lennuk nagu Gripen C/D ei jäänud hinnangutes rohkem maha Rafalest ja EF2000'st- mõlemad lennukid on üle kahe korra kallimad kui Gripen C/D versioon.

[Kapten Trumm]

f-16.net'is võttis keegi Gripeni fenomeni kokku lühidalt.
Firmas on lihtsalt hulk toredaid müügimehi, kellel on märkimisväärne eelarve klientide kostitamiseks ja hulk suurepäraseid powerpointi slaide, mis kahtlemata igasugu otsustajate muljet avaldavad.
F-16 tootvas tehases on järjekord ukse taga lähimaks 10-ks aastaks. Kõik vehivad palehingis tööd teha ja pole aega kaagutada, kui hea nende masin on.

* - ülal öelduga ma ei taha sugugi midagi maha teha, lihtsalt repliigiks selle analooge mitte omava, kuid reaalses elus euroopa/jänkide eilsest tehnoloogiast koosneva Gripeni fenomeni kohta absoluutselt igas diskussioonis.

[Kilo Tango]

f-16.net'is võttis keegi Gripeni fenomeni kokku lühidalt.
Firmas on lihtsalt hulk toredaid müügimehi, kellel on märkimisväärne eelarve klientide kostitamiseks ja hulk suurepäraseid powerpointi slaide, mis kahtlemata igasugu otsustajate muljet avaldavad.
F-16 tootvas tehases on järjekord ukse taga lähimaks 10-ks aastaks. Kõik vehivad palehingis tööd teha ja pole aega kaagutada, kui hea nende masin on.

* - ülal öelduga ma ei taha sugugi midagi maha teha, lihtsalt repliigiks selle analooge mitte omava, kuid reaalses elus euroopa/jänkide eilsest tehnoloogiast koosneva Gripeni fenomeni kohta absoluutselt igas diskussioonis.

Mis sa tahad nüüd öelda, et LMTAS ei suuda muidu lennukeid kokku panna kui on kutsunud kontorist müügimehed kruvisid keerama?

Lockheed Martin kasutab täpselt samasuguseid müügivõtteid kui SAAB. Lennunduses ja militaarias lihtsalt käib asi nii. Isiklikud suhted, kostitamine, reisid jne. Ostja on hea olla kui sul on palju pappi ja konkureerivaid ostjaid on vähe. LM ei müüks mitte midagi kui ta müügimehed klientidega mullivannides ei istuks.

[Kapten Trumm]

Noh, tundub, et Gripenit turustav müügiosakond on lihtsalt kõvemat kära (publicity't) teinud asjatundmatute hulgas. Millest tulevad ka igasugu hüüatused 50% odavamatest kuludest. Mille arvelt see oleks võimalik? Rehve pole vaja vahetada? Tal on ju samalaadsed sõlmed nagu igal teisel lennukil. Et ta on teistest natuke väiksem, ei tähenda kohe seda, et ta poole vähem kütust rüüpab. Ehituse lihtsus on sellisel lennukil üsna piiratud (ei ole võimalik ehitada samasugust lennukit poole väiksemate juppidega).

Kui uskuda Rootsi õhujõudude muuseumi juhendaja juttu, et seal asuv Gripeni simulaator kopeerib täpselt pärismasina omadusi, siis olles seal paar tuuri teinud, tekkis mul juba kahtlus mõnedes müügiargumentides, mida tänini promotakse, puudutab see tohutut tõusuvõimet ja maanteede teemat. 10 000 peale tõus (mina vanasti väga rõhutati: 90 sekundit pidurite vabastamisest 10 000 ni), isegi kui kiirendada peale liftoffi kuskil M 0,9ni ja tõsta nina 45 kraadi - koosnes ikka päris mitmest kiiruse kogumise vaheastmest, kus tuleb kang lahti lasta ja oodata kiiruse taastumist (reaalne pikaajaline tõusunurk tundus seal ainult 25 kraadi ringis olevat, kus kiirus ei langenud). Selline tulemus eeldab pidevat 45 kraadi climbi mingi M 0,6-0.7 kiirusega). Teiseks, mis jäi silma on veits imelik käitumine maandumisglissaadil, kus eleroonid on ülitundlikud, väike tuuleke paneb masina tuntavalt kiikuma ja juhist pidi sõrmeotsaga liigutama, et mitte ühele rattale maanduda (eleroonide ülitundlikkus pidi olema üldisem vaidtiiblennukite häda) - et kas need väidetavad maanteeomadused on ikka nii nagu räägitakse, kui kitsale teele pihta saamiseks peaks asi ikka ülistabiilne olema? Kogu asi kiikus ikka päris korralikult. Mõistagi pole mingi ülim tõde, aga sellised küsimused-kahtlused tekkisid.....vastu rääkis see väike kogemus neti fanboy'de kirjutistele.....ma kaldun uskuma enda kogetut rohkem kui netis ilmuvaid läikivaid asju.....

[Kilo Tango]

Noh, tundub, et Gripenit turustav müügiosakond on lihtsalt kõvemat kära (publicity't) teinud asjatundmatute hulgas. Millest tulevad ka igasugu hüüatused 50% odavamatest kuludest. Mille arvelt see oleks võimalik? Rehve pole vaja vahetada? Tal on ju samalaadsed sõlmed nagu igal teisel lennukil. Et ta on teistest natuke väiksem, ei tähenda kohe seda, et ta poole vähem kütust rüüpab. Ehituse lihtsus on sellisel lennukil üsna piiratud (ei ole võimalik ehitada samasugust lennukit poole väiksemate juppidega).

Kui uskuda Rootsi õhujõudude muuseumi juhendaja juttu, et seal asuv Gripeni simulaator kopeerib täpselt pärismasina omadusi, siis olles seal paar tuuri teinud, tekkis mul juba kahtlus mõnedes müügiargumentides, mida tänini promotakse, puudutab see tohutut tõusuvõimet ja maanteede teemat. 10 000 peale tõus (mina vanasti väga rõhutati: 90 sekundit pidurite vabastamisest 10 000 ni), isegi kui kiirendada peale liftoffi kuskil M 0,9ni ja tõsta nina 45 kraadi - koosnes ikka päris mitmest kiiruse kogumise vaheastmest, kus tuleb kang lahti lasta ja oodata kiiruse taastumist (reaalne pikaajaline tõusunurk tundus seal ainult 25 kraadi ringis olevat, kus kiirus ei langenud). Selline tulemus eeldab pidevat 45 kraadi climbi mingi M 0,6-0.7 kiirusega). Teiseks, mis jäi silma on veits imelik käitumine maandumisglissaadil, kus eleroonid on ülitundlikud, väike tuuleke paneb masina tuntavalt kiikuma ja juhist pidi sõrmeotsaga liigutama, et mitte ühele rattale maanduda (eleroonide ülitundlikkus pidi olema üldisem vaidtiiblennukite häda) - et kas need väidetavad maanteeomadused on ikka nii nagu räägitakse, kui kitsale teele pihta saamiseks peaks asi ikka ülistabiilne olema? Kogu asi kiikus ikka päris korralikult. Mõistagi pole mingi ülim tõde, aga sellised küsimused-kahtlused tekkisid.....vastu rääkis see väike kogemus neti fanboy'de kirjutistele.....ma kaldun uskuma enda kogetut rohkem kui netis ilmuvaid läikivaid asju.....

Palju sul lennutunde on, et sa võtad selliseid asju arvustada? Ma mõtlen päris lennuki juhise taga.

[Kapten Trumm]

Null.
Aga sul tunde Gripeni simulaatoril?

[Hydrazine]

Trumm ja F-16... siin on tõsine LMTAS marketingi anne jõude vist...

[Kilo Tango]

Null.
Aga sul tunde Gripeni simulaatoril?

Minu tunnid Gripeni simulaatoril ei puutu asjasse. Selleks, et öelda kui hästi on üks või teine lennumasin maandatav kitsale rajale peab sellega päriselt lendama. Või vähemalt peab sul olema piisavalt kogemust päris lennukite (soovit. sarnaste) päriselt maandamise, mitte arvutimängudega. Ilma tõsiseltvõetava pagasita selles vallas on su jutt üks suur hülgemöla.

Ülistabiilset lennukit on märksa raskem täpselt maha panna kui paremini juhitavat.

Kui valitseused kah mingite simulaatorimeeste juttude järgi lennukeid ostaksid, oleks ikka hull lugu lahti küll.