Kas N Liidus oli ka midagi head?

[OnuEnn]

"Varastatud jõusöödaga pole siin miskit pistmist"

loomulikult. seda pole enam kusagilt varastada, kolhoosid on omadega otsa saanud.

tähtsam kui suur- väike- või keskmine tootja on piima kombinaati müümiseks jahutusseadmete olemasolu ja muu selline värk. loomulikult ei tasu ühe lehma pidajal ära selliste investeeringute tegemine.

ja kas peakski? me ju ei plommi oma hambaid või paranda autot ja kingi kodustes tingimustes. me oleme jõudnud ühiskondlikus arengus etappi, kus igaüks teenib raha oma erialase tööga ja kulutab seda hobide peale, olgu see retromõttes 1 lehma pidamine või kodus autode putitamine. muudest normaalsetest hobidest rääkimata.

[Some]

Täpselt. Nii et sellised paarilehmapidajad on ajalugu. Tahad piima müüa, siis pead suurt karja omama.

[Manurhin]

me ju ei plommi oma hambaid või paranda autot ja kingi kodustes tingimustes. me oleme jõudnud ühiskondlikus arengus etappi, kus igaüks teenib raha oma erialase tööga ja kulutab seda hobide peale, olgu see retromõttes 1 lehma pidamine või kodus autode putitamine. muudest normaalsetest hobidest rääkimata.

Väga tabavalt öeldud, täpselt nii ongi! Paraku eksisteerivad lisaks "meile" ka "nemad", kel puudub üldse igasugune võimalus oma hambaid parandada ja kes on endiselt sunnitud oma nõukogudeaegset autoronti ja kottasid kodus kuidagimoodi lappima. Nad on jõudnud ühiskondlikus arengus etappi, kus paljud ei teeni üldse mingit raha või elavad sotsiaalabist või miinimumpalgast ja kulutavad seda ei millegi muu kui lihtsalt kuidagimoodi ellujäämise peale.

[mx77]

kusjuures läks korra see teema lehmapidamisele aga vaheldus seegi tsiviilkaitsele. selle lehmapidamise osas olen ma alati imestanud, kuidas on see austrias korraldatud, sest selles mägikülakeses, kus ma tavaliselt suusatamas käin peavad ka 5-tärni hotelliomanikud lehmi ja lehmalaut asub sellesama hotelli kõrval ja lehmalaudad on igivanad ja pisikesed, ca 8-10 lehma.
Eestis käib kogu aeg jutt, et kõike tasub ainult väga suurelt teha, laut ikka 1000-le loomale jne.

[OnuEnn]

"Paraku eksisteerivad lisaks "meile" ka "nemad", kel puudub üldse igasugune võimalus oma hambaid parandada ja kes on endiselt sunnitud oma nõukogudeaegset autoronti ja kottasid kodus kuidagimoodi lappima."

nõuka-nostalgikutele lugemist - http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/A ... 2010_4.pdf

on küll siinsamas kõrvalteemas ja mõned nostalgikud on seda ka juba lugenud, aga siiski tasuks ka teistel tutvuda "õiglase ja hooliva" süsteemi tegelikkusega.

[vanahalb]

Seoses "varjendi sihtotstarbe määratlemisega peldiku suuruse järgi" , mul on tulnud Kreenholmi õue peal toimetada ja minumeelest polnud need varjendid mõeldudki tuumatalve üleelamiseks. Kuigi ehitus on päris kapitaalne - monoliitbetoon, hermeetilised rauduksed, söefiltritega ventilatsioon, oma generaator (aga hädise 800 liitrise kütusevaruga) jms.
Pigem ikka niimoodi, et krapist kuulutatakse "Kodanikud, õhuhäire! Õhuhäire!" ja kogu parasjagu tööl olev vahetus pageb varjendisse. Siis kui madin möödas, kunstlik päike kustunud ja tuul suurema saasta laiali puhunud, tullakse välja , painutatakse kõveraks väändunud relsid õigeks, veetakse ajutised juhtmed ja liini otsast tuleb portjankariiet jälle jõena. Ega siis Hiroshima ja Nagasaki ka pärast tuumaplahvatust lausa kummituslinnadeks muutunud.
Konseptsioon näis olevat ikka, et naised selles varjendis, mehed kaevanduses 50 meetrit maa all (ilmne naissoo diskrimineerimine), lapsed kuskil kooli keldris ja kes parasjagu tööd ei teinud, see lageda taeva all.

[Kapten Trumm]

"Sellest väikelehmapidamise kadumisest on natuke kahju küll."

ühe-kahe lehma pidamine on kallis hobi. kolhoosiajal sai loomulikult kolhoosist sööta varastada ja oma aeg ei maksnud midagi. praegu on odavam oma tööd teha ja piima osta selle käest, kes vähe suuremalt ette võtab.

Liigselt üksteiselt teenuse ostmisele keskendunud liikmetega ühiskond hävib suurkatastroofi tingimustes - on üks tuumasõja (ja suurema sõja) planeerimise põhitõdesid.
Kõige elujõulisem ühiskonnakorraldus on see, kus valdav osa ühiskonnast on suuteline end autonoomselt toitma. Eestist käis 2 maailmasõda üle, kuid mingit näljahäda, nagu NSVL-s esines, siin ei olnud. Oli kitsikusi, kuid mitte nälga. See põhines asjaolulul, et sõjategevus ei suutnud peatada toiduainete hajutatud produktsiooni ja laialivedu.

Kuna selle lehmandusega kursis natuke, siis:
Kolhoosiajal polnud vaja midagi varastada, jõusööta oli võimalik ametlikult kolhoosist osta (vastava hulgihinnaga).
Meil koosnes söödaratsioon laias laastus 4-st allikast
-rohusööt (suvel rohi, muul ajal hein, mida ise oma vahenditega tehti) - kolhoosi traktorist pressis ära, aga see maksis raha (ei olnud teps tasuta).
-külapoe odav leib (mingi 12 kopkat päts, mida valmistati vana jahvatatud leiba kasutades)
-oma odrapõllult saadud odrast saadud jahu - maksta tuli kombainerile ja maksta tuli möldrile
-jõusööt, mida sai kolhoosist omahinnaga osta (mitte varastada).

Mis väikelehmatamise põhja lasi, polnud mitte majanduslikud, vaid sanitaarnõuded - EL lollus saksa täpsusega. Selleks, et täna sult keegi piima võtaks, peab sul laut "euro" olema, st käsitsi lüpsmine, lüpsikud ja piimapukid tee ääres nagu vanasti pole mõeldavad. See tähendab, et 4 lehma pidamiseks tuleb sul kümneid tuhandeid eurosid kulutada ja see muudab tõesti asja mõttetuks. Muideks: kas Eestis oli mingeid suuremaid tervisejamasid, mis tõendatult tulid sellest piimapukindusest?

Et Eesti põllumajandus ja maaelu oli hulka paremal järjel kui nt Venemaal, tuleb tänada EV kooliga põllumehi. Need, kes sündisid taludes 20ndate-30ndatel, jõudsid pensioniikka 80ndatel ja need olidki "maa sool". Tollal oli kombeks ikka tööd teha.

[OnuEnn]

"Et Eesti põllumajandus ja maaelu oli hulka paremal järjel kui nt Venemaal, tuleb tänada EV kooliga põllumehi. Need, kes sündisid taludes 20ndate-30ndatel, jõudsid pensioniikka 80ndatel ja need olidki "maa sool". Tollal oli kombeks ikka tööd teha."

sellele julgeks alla kirjutada küll.

[Kapten Trumm]

Üks sinu nimekaim Enn Vaino kirjutab oma memuaarides Siber kolhoosidest kuskil Krasnojarski kandis.
Seal olevat olnud üks sakslasest kolhoosiesimees, keda kohalik parteinomeklatuura oli sunnitud taluma.
Sest isegi võitluses nõukogude põllumajanduse igivana vaenlase - nelja aastaajaga - suutis sakslane oma
saagi enamvähem ära koristada, samal ajal kui teisel seltsimeestel oli sada häda.

Mina mäletan lapsena Venemaa reisidest elavalt, kuidas viljakoristuse ajal sealsetel teedel viljaautode taga sõites töötasid mosu kojamehed täiskäigul, et pühkida klaasilt seda kollast rahet, mida katmata autokastidest maanteel tuisuna lendas. Maanteed olid kaetud kollaka nisuga! Ja kombainil oli peal 2-3 meest, kombainer ja 1-2 "kombaineri abilist". Asi, mida Eestis pole kunagi näinud.

Joomisega on paraku nii, et kes ajas taga oma maja või auto ostuluba, sel polnud väga tark pudelisse vaadata. Või rahuldama oma neelud talvel. Kui sa pidid viljakoristuse ajal tegema 14 tundi kombaini kabiinis, kus temperatuur meenutas saunalava (konditsioneeriga kombain oli ainult Don, seda jagus vähe ja selle 9-meetrise heedriga polnud meie põldudel midagi teha, Niva oli ikkagi produktiivsem), siis polnud mõeldavki peale tööd pudelisse vaadata, vastasel juhul polnud sa suuteline tööd järgmine päev tegema.

[Kapten Trumm]

Kuule kloun. Sa nende kahe asja vahest ikka saad aru? Vist mitte.

Muideks: kas Eestis oli mingeid suuremaid tervisejamasid, mis tõendatult tulid sellest piimapukindusest?

Aga tõsisemalt, kui ma käisin toiduhügieeni kursustel, siis toodi mulle päris kenasid päriselulisi näited koduhoidiste ja -konsvervide kontekstis, mida teinekord ka turul leida on

See on üsna levinud demagoogiavõte, toppida oponendile suhu midagi, mida ta öelnud pole ja siis lükata see aplombiga ümber. Eriti hea oleks, kui saaks veel mõningad sofistika lisandid ka oma väitele kaalu lisamiseks sappa pookida. Mis koduhoidist valmistati ENSV ajal piimast?

Täpselt samasugune demagoogia-sofistika pillerkaar jätkub ka siin:

Selle väite kohta tahaks küsida, et on see üleskutse muuta riigikorda; soov naiivselt keerata ajalooratast tagasi või lihtsalt soov meile õpetada Kapten Trummi naivistlikku nägemust ajaloost? Mingi kriitikameel võiks seoste konstrueerimisel, enda teksti puhul, ikka ka eksisteerida? Puudub veel klišeelik väide Mart Laarist, kui Eesti "maaelu" hävitajast.

[ants431]

Muideks: kas Eestis oli mingeid suuremaid tervisejamasid, mis tõendatult tulid sellest piimapukindusest?

Piimas surmavalt mürgised bakterid ei ela. Kui oligi mõnel kõht lahti, kes seda ikka piimaga seostas ja ega kolhoosidest -sovhoosides toodetud piim parema kvaliteediga ei olnud. Reostus bakteritega mis piima kibedaks tegi oli väga laialt levinud nii riigi kui ka erasektoris. Enamik inimesi arvas, et tegu on kinnijääja lehma piimaga ja suitsetajad seda kibedat maitset ei tunne ning andsid oma lapsele isegi peksa kui see ei tahtnud piima juua... Olin ise sellel ajal suur piima jooja ja piima ostes läksin kohale lüpsi ajaks, et saaks piima kätte kohe lüpsikust enne kui veel teiste anumatega kokku puutub.

[Manurhin]

Või tahtsid sa kutsuda meid pöörduma tagasi Talu-Eesti elukorralduse juurde? Juba mainisin, et 90'ndatel prooviti. Ei töötanud!

Ma ütleksin, et ei jõudnud veel töötama hakata! Enne kui talu-Eesti jalad alla sai, tõmmati juba kõigele vesi peale. Väga paljudes taludes tegelikult ju algust tehti, osteti alustuseks päevinäinud, kuid siiski töökorras traktor ja veoauto, põllutööriistu, tehti niipalju kui rahakott võimaldas. Eelnenud hüperinflatsioon oli paraku inimeste aastakümnetega kogutud säästud lepalehtedeks muutnud. Üheksakümnendate keskpaigaks juba asi vaikselt arenes, tehti tulevikuplaane, paljudel noortel oli plaan talupidamist edasi arendada. Ja siis ühel hetkel mõned targad leidsid, et odavam on osta kui ise toota ja oligi kõigega lõpp. Suur osa tolleaegsest masinapargist on tänaseks aga paraku juba vanametalli kokkuostu jõudnud. Euronõuded tulid liiga kiiresti, inimestel polnud aega ette valmistuda ja raha koguda.

[Motronicus]

Mis koduhoidist valmistati ENSV ajal piimast?

Nt võid, ise olen tegemisel abiks olnud. Taluvõid osteti ka mingis koguses kokku.

[Motronicus]

Kuna selle lehmandusega kursis natuke, siis:
Kolhoosiajal polnud vaja midagi varastada, jõusööta oli võimalik ametlikult kolhoosist osta (vastava hulgihinnaga).
Meil koosnes söödaratsioon laias laastus 4-st allikast
-rohusööt (suvel rohi, muul ajal hein, mida ise oma vahenditega tehti) - kolhoosi traktorist pressis ära, aga see maksis raha (ei olnud teps tasuta).
-külapoe odav leib (mingi 12 kopkat päts, mida valmistati vana jahvatatud leiba kasutades)
-oma odrapõllult saadud odrast saadud jahu - maksta tuli kombainerile ja maksta tuli möldrile
-jõusööt, mida sai kolhoosist omahinnaga osta (mitte varastada).

Huvitav, mis ajast me räägime ja mis kolhoosist me konkreetselt räägime?
Oma odrapõld ja masinpressitud hein, see kõlab huvitavalt?

PS: olen näinud ääremaa-, nn tava- ja näidiskolhoose/sovhoose. Viimaste järgi pole erilist mõtet teemat arendada.

[OnuEnn]

minu kogemused kolhoosikorrast pärinevad erinevatest kesk-eesti piirkondadest (jõgeva, järva ja viljandi maakonnad). ma tean tõesti ÜHTE näidet, kus talus oli fordi traktor, oma viljakuivati ja -põllud. tegu oli siis kolhoosi mitte kuuluva pensionil kulakuvõsuga.