Mu omaenda vanemad. Ja nende eakaaslastest tutvusringkond. Niipalju kui neid siia maale alles jäi. Kelle sünniaastad olid 1910-1919 vahel. Sündmustes osalenud ja kõike omal nahal kogenud inimesed.Lisaks paneb mind imestama, et mis "vanemad" või "sõjajärgselt elanud" inimesed sul küll allikatena kasutada olid?
Mis aga lugupeetava tsiteeritud "ekstremaalselt madala elatustaseme" kohta puutub, siis täheldab isand Mertelsmann järgmist
Nii et lugupeetava käsitluses oli meil näljahäda ju juba 1940 aastal. Kui suremuse järgi vaadata. Ja Lauristini tuntud väide prügikastist toituvatest lastest näikse igati õige ning põhjendatud olevat olevat..Üleüldse, mida me siin vaidlemeJuba 1940. aasta detsembris tõusis loomulik suremus tavaliselt 14-15 surmajuhtumilt 1000 elaniku kohta aastas 27 peale ja jäi kevadel püsima umbes 20 juures. Nõukogude statistikud on meile mõne aasta kohta jätnud väga üksikasjalisi andmeid surma põhjuste kohta. Neljakümnendatel aastatel tulenes suremuse kasv esmajoones kohutavatest tingimustest hügieeni vallas ja alatoitumusest, mis tegi inimesed nakkushaigustele vastuvõtlikumaks.
Elatustaseme ja muude oluliste indikaatorite poolest vastas elu 1940. aastate Eestis mõne Põhja-Aafrika Prantsuse koloonia värvilise elanikkonna omale.